Kohtulahend

LEHTSAAR

karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi irina GROMTSEVI taotlus, määrata tema poolt Heinar LEHTSAARELE osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest ja mõista välja riigituludest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 35 senti (s.h. toimikuga tutvumine 15,98 eurot, esinemine kohtuistungil 15,98 eurot, käibemaks 6,39 eurot). Jätta kaitsjale (vandeadvokaadi vanemabi Irina GROMTSEV) kohtulikus menetluses makstud tasu summas 38 (kolmkümmend kaheksa) krooni 35 senti Eesti Vabariigi kanda. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast,

mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 05.01.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Heinar Lehtsaare elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Heinar Lehtsaar on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 05.02.2010 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §200 lg.2 p.7, 8, 9, 10 ja §418 lg.1 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1 ja §68 kohaldamisega vangistusega 3 aastat alates 04.07.2009. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Kriminaalkorras karistatud esimest korda. Individuaalse täitmiskava kohaselt on kinnipeetav määratud 2010.aasta II poolaastal osalema sotsiaalprogrammis Viha juhtimine. Vangistuse jooksul on kinnipeetaval võimalus alustada keskhariduse omandamist. Kinnipeetav osaleb abikoka kursustel ning on lõpetamas sotsiaalprogrammi EQUIP. Vangistuses toetavad kinnipeetavat vanemad. Tasumata nõudeid on kinnipeetaval 26 714,02 krooni ulatuses. Päritoluperekonnaga on kinnipeetaval suhted head, isa ja õde on käinud korrapäraselt lühiajalistel kokkusaamistel. Kinnipeetaval on edasiseks reaalsed eesmärgid, kuritegeliku eluga ta jätkata ei soovi, vaenulikke hoiakuid ei väljenda. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna vabanemiseks määratav elukoht on suurtest elukeskustest suhteliselt kaugel asuv kodutalu; kinnipeetava võimalik piisav hõivatus töödega kodus ja talus; elektroonilise valve psüühilist külge positiivselt mõjutav kodune õhkkond; elumaja maitsekas interjöör ja korrastatud ümbrus; kinnipeetava vanemate mõistev ja heasoovlik toetus. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku kohustada kinnipeetavat osalema sotsiaalabiprogrammis. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama vanematele kuuluvasse eramusse, mis sobib elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Kinnipeetava kohtu- ja elamiskulud on lubanud tasuda tema vanemad. Kinnipeetav suudaks hüvitada need kulud vanematele tööga kodutalus ja abistades isa kodustes majapidamistöödes.

Maakohtu istung Kinnipeetav Heinar Lehtsaar taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja kinnitas, et on valmis ja suuteline täitma kõiki vajalikke tingimusi. Kinnipeetav seletas ka, et sotsiaalprogramm EQUIP on tal käesolevaks ajaks lõppenud, programmis Viha juhtimine ja abikoka kursustel osaleb veel. Prokuröri abi Sergei Travnikov nõustus maakohtu istungil kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega, tegi ettepaneku määrata elektroonilise järelevalve pikkuseks 4 kuud ja panna kinnipeetavale KarS §75 lg.1 p.1 – 5 ja §75 lg.2 p.2, 4, 7 sätestatud kontrollnõuded ja lisakohustused.

Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev toetas maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist, nõustus prokuröri seisukohaga ja leidis lisaks, et kõik eeldused kinnipeetava vabastamiseks on täidetud.

Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et tegemist on kinnipeetava esimese karistusega kriminaalkorras. Käesoleval ajal kannab ta karistust muuhulgas I astme raske varavastase süüteo toimepanemise eest. Kinnipeetavale mõistetud karistusest on ta käesolevaks ajaks ära kandnud peaaegu 1 aasta 7 kuud ja kanda on veel natuke rohkem, kui 1 aasta 5 kuud. Vangistuses ei ole kinnipeetavale distsiplinaarkaristusi määratud. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas alaline elukoht, mis vastab elektroonilise järelevalve seadme paigaldamise tingimustele. Kinnipeetava vanemad on andnud kirjaliku nõusoleku kinnipeetava sinna elama asumiseks. Vabanemise korral ei ole kinnipeetavale töökoht garanteeritud. Samas nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, et vanemad pakuvad kinnipeetavale tööd koduses majapidamises ja on vastutasuks nõus kinnipeetavat selle eest majanduslikult üleval pidama. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetaval on vanematega säilinud head suhted. Seega on kinnipeetaval vabanemise korral olemas toetav sotsiaalne lähivõrgustik. Lisaks eeltoodule arvestab maakohus kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse otsustamisel ka Viru Vangla, kriminaalhooldusametniku ja prokuröri abi seisukohta, mis on kõik vabastamist toetavad. Samuti arvestab maakohus asjaolu, et tegemist on noore inimesega, kellele on esimene kriminaalkaristus mõistetud vangistusena, vangistuses on kinnipeetav käitunud seaduskuulekalt. Vangistuses on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi EQUIP, õpib abikoka kursustel ja läbib teist sotsiaalprogrammi Viha juhtimine. Seega on kinnipeetav vangistuses aktiivselt tegelenud enda täiendamise ja harimise ning ennetähtaegse vabanemise muude tingimuste täitmisega. Arvestades kõike ülaltoodut, leiab maakohus, et on otstarbekas kinnipeetav vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kuna vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab kinnipeetava elu suuremal määral, kui vabanemine ilma selle kontrollita, on kinnipeetaval võimalus näidata, et ta suudab edaspidise elu elada seaduskuulekalt. Ühtlasi on vabastamise

efektiivsus suurem. Sellisel juhul on kinnipeetav ka vabaduses tugevdatud järelevalve all ning teda on resotsialiseerumisel võimalik suunata. Elektroonilise järelevalve tähtaja määramisel võtab kohus arvesse kuriteo raskust, kinnipeetava isikut, mõistetud karistuse ja kanda jäänud karistuse tähtaega. Maakohus peab otstarbekaks kohaldada kinnipeetavale sellise pikkusega elektroonilise järelevalve tähtaeg, mis on lähemal maksimaalsele ajale ja määrab elektroonilise järelevalve pikkuseks 8 kuud. Vastavalt KarS §75-1 lg.4 hakkab elektroonilise järelevalve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja kuni tema tegeliku karistusaja lõpuni, s.o. kuni 04.07.2012. Vastavalt KarS §78 p.2 hakkab katseaeg kulgema alates kohtumääruse jõustumisest. Katseajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vangistusest vabanemist - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik ennetamaks sõltuvusainete tarvitamise alustamist/jätkamist vabaduses ja sellest tulenevalt uute kuritegude toimepanemise ohtu. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata suhtlemise keeld vähendab uute kuritegude toimepanemise ohtu. Tartu Maakohtu 05.02.2010 otsuse kohaselt oli kinnipeetava üheks kuriteokaaslaseks tema isa, kes mõisteti sama otsusega samuti süüdi. Seega asub kinnipeetav vabanemise korral elama isiku juurde, kes on kriminaalkorras karistatud. Maakohus peab vajalikuks siinkohal rõhutada, et antud asjaolust tuleb kinnipeetaval teatada kriminaalhooldusametnikule lävimise loa saamiseks. Viimase lisakohustuse puhul peab maakohus vajalikuks, et kinnipeetaval oleks vabaduses võimalik lõpetada ka teine

tema poolt vangistuses alustatud sotsiaalprogramm Viha juhtimine. Teiste sotsiaalprogrammide läbimise vajaduse ja suunitluse jätab maakohus kriminaalhooldusametniku otsustada, kuna see peab selguma kriminaalhoolduse käigus. Vastavalt kinnipeetava taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 38,35 eurot. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja seoses kinnipeetava vangistusest vabastamisega jätab kaitsjale makstud tasu Eesti Vabariigi kanda. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

Anne PALMISTE Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.