Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
31. jaanuar 2011, Tallinn
Kriminaalasja number
1-10-14960
Kohtukoosseis
Paavo Randma, Meelika Aava, Ivi Kesküla
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 12. novembri 2010 otsus
Apellatsiooni esitaja
U.K, ik XXX,
XXXXXXXXX XXXXXX, XXXXXXXXXX, ei tööta, elukoht puudub, varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimase karistuse kandmiselt vabanes 4.11.2010
Resolutsioon
Jätta U.K apellatsioon kui põhjendamatu läbi vaatamata
ilmselt
Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
U.K ei ole isik, kelle suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärke KarS § 69 sätete kohaldamisega. Varasemad karistused ei ole mõjutanud teda loobuma süütegude toimepanemisest, mistõttu karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb teda karistada reaalse vangistusega. Kuna U.K näol on tegemist isikuga, kes on järjekindlalt toime pannud erinevaid süütegusid, siis on põhjendatud kahtlus, et vabaduses viibides võib ta panna toime uusi kuritegusid, mistõttu tuleb tema suhtes kohaldada tõkendina vahistamist”.
kohaldamine - eeldaks käesoleval juhul isiku suhtes esmalt kriminaalhoolduse rakendamist (vt KarS § 69 lg 4) või teisisõnu selle võimalikkuse jaatamist. Midagi sellist aga teha ei saa. Vaagides karistuse mõistmist on maakohus selgelt märkinud, et süüdistatav on juba varem korduvalt karistatud samalaadsete kuritegude toimepanemise eest. Tal puudub ka kindel töökoht ning sissetulek. Neid asjaolusid silmas pidades on maakohus edasiselt järeldanud, et juba need näitavad, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele. Apellatsioonis neid argumente seejuures ka ei vastustata. Täiendavalt selgitab kriminaalkolleegium järgmist. 6.1 Nagu seda märkis juba maakohus, tuleb üldkasuliku töö rakendamine kõne alla olukorras, kus seda nähakse nn vangistuse vältimise viimase abinõuna ehk teisisõnu reegeljuhtumil siis, kui isik on varasemalt kriminaalkorras karistamata ning on alust arvata, et see meede suudab teda paremini suunata õiguskuulekusele. Midagi sellist käesoleval juhtumil aga eeldada ei saa. U.K on varasemalt kriminaalkorras korduvalt karistatud, käesolevas kriminaalasjas vaatluse all olevad kuriteod pani ta toime vahetult pärast eelmise kohtuotsusega mõistetud reaalse vangistuse kandmiselt vabanemist. Need asjaolud näitavad üheselt, et U.K ei ole isikuks, keda saaks allutada kriminaalhooldusele ning kelle käitumist võiks perspektiivis pidada õiguskuulekaks. Seetõttu leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtule, et üldkasuliku töö kohaldamine ehk mõistetud karistuse individualiseerimine taotletud viisil ei ole võimalik. Kohtul puudub vähimgi veendumus, et süüdistatav suudaks vabaduses käituda õiguskuulekalt. Pigem on U.K enda senise käitumisega kinnitanud, et karistused ei oma tema käitumise kujundamisel sisuliselt tähendust ning ka uuesti kinnipidamisasutusse sattumise võimalus ei takista teda kuritegude toimepanemisel; see välistab aga koheselt KarS § 69 sätete rakendamise. Apellandi taotlus on seega ilmselt perspektiivitu ning tuleb sellest johtuvalt jätta läbi vaatamata.
Paavo Randma
Meelika Aava
Ivi Kesküla
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.