Kriminaalasi nr 1-11-856
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. jaanuar 2011. a Kuressaare kohtumaja
Kriminaalasja number
1-11-856 (11250100007)
Kohtukoosseis
Kohtunik Kristel Pedassaar
Kohtuistungi sekretär
Merje Raudla
Kriminaalasi
H.I süüdistus kuriteos KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Svetlana Maripuu
Süüdistatav H.I, ik. xxx, kriminaalkaristatust ei oma, tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld;
Kaitsja
Vandeadvokaat Kersti Põld
Kriminaalasi nr 1-11-856
Edasikaebamise kord Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete) rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus H.I süüdistatakse selles, et tema juhtis 30.12.2010.a. kella 15.00 ajal Saare maakonnas Kaarma vallas Kuressaare linna ringtee 7-l kilomeetril ratastraktorit CASE 580SR reg nr XXXXXX alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus 1,11 mg/l, laiendmääramatus +/- 0,10 mg/l, lõplik tulemus 1,01 mg/l.
Kriminaalasi nr 1-11-856 Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani H.I toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus H.I-le nõutud karistus: KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus 3 (kolm) kuud. KarS § 74 alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga 18 kuud ühes KarS § 75 lg. 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega. KarS § 75 lg 1 alusel kohustada katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. H.I taotleb võimalusel vabastada teda kasvõi osaliselt menetluskulu tasumisest riigituludesse. Ta on töövõimetuspensioni saaja, tema ülalpidamisel on üks alaealine laps, palju raha läheb ravimitele. Ta enda poolt toimepandud õigusrikkumisest arusaanud ja uusi õigusrikkumisi enam toime ei pane. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kaitsja palub jätta arvestatava kaitsjatasu riigi kanda vabastades tema kaitsealuse kaitsjatasu tasumisest riigituludesse. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab H.I süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi puudub. Asitõendid puuduvad. Tõkend – H.I suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 11/, mis tuleb otsuse jõustumisel tühistada. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb H.I-lt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 417,03 eurot (1,5 * 278,02). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuuluks väljamõistmisele süüdistatavalt. H.I kaitsja Kersti Põld on kohtule esitanud taotluse kaitsjatasu arvestamiseks summas 76.70 EUR-i koos käibemaksuga. Taotlus sisaldab järgmist:
Kriminaalasi nr 1-11-856
Riigi õigusabi tasu 4 pooltunni eest, tasumäär 15.98 EUR-i pooltunni kohta, kokku 63.92 EUR (4 x 15.98) sealhulgas: Esinemine kohtuistungil:
20.01.2011.a. 11.30-12.00 kriminaaltoimikuga tutvumine, kaitsealusele KarS normidele ja KrMS normide selgitamine, sh. kahtlustatava poolt KarS § 255 alusel esitatavate taotluste ja menetlusliigi valikuga seonduva selgitamine (1 pooltund). Tasu 15.98 EUR-i; 21.11.2011.a. kell 12.00-12.30 – Lääne Ringkonnaprokuratuuris asja kokkuleppemenetluses lahendamiseks nõusoleku andmise juures viibimine ja kokkuleppe sõlmimine (1 menetlus-toiming 1 pooltundi ). Tasu 15.98 EUR-i; 21.01.2011.a. kell 12.30-13.30 Pärnu Maakohtu kohtuistung asja läbivaatamiseks kokkuleppemenetluses (2 pooltundi). Tasu 31.96 eurot. Kuna Advokaadibüroo Kersti Põld OÜ on käibemaksukohuslane lisandub käibemaks 20%, so.12.78 EUR-i. Käibemaksuga kokku tasu 76.70 EUR-i. Kohus peab kaitsja taotluse põhjendatuks. KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistatav H.I on töövõimetuspensioni saaja, temal kulub rahalisi vahendeid ravimite muretsemisele, ülalpidamisel on üks alaealine laps. Seega arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. H.I-lt on juba kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuluna riigituludesse sundraha 6525 krooni ehk 417.03 EUR-i. Kriminaalmenetluses peab isikule kaitsja olema määratud. H.I on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et H.I võib vabastada arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasu riigi kanda.
Kristel Pedassaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.