Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
11. jaanuar 2011, Tallinn
Kriminaalasja number
1-10-15083
Kohtukoosseis
Paavo Randma, Urmas Reinola, Meelika Aava
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 13. detsembri 2010 otsus
Apellatsiooni esitaja
F.F, ik: XXX, XX XXXXXXX, XXXXXXXXXXX, ametlik töökoht puudub, emakeel: eesti keel, elukoht: XXXXX XX, XXXXXXX; kriminaalkorras varasemalt karistatud 3 korda, väärteokorras 20 korda
Resolutsioon
Jätta F.F-i apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata
Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Mõistetud karistust motiveeris kohus järgmiselt: „Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. F.F on küll kohtueelsel menetlusel kahetsenud süüteo toimepanemist, kuid järjestikuste varguste süstemaatiline toimepanemine ja sellele järgnevalt uue varguse toimepanemine ajal, mil süüdistatav pidi tegema üldkasulikku tööd, mille tegemiseni ta alates kohtuotsuse kuulutamisest ei ole ligi poole aasta vältel asunud, viitab sellele, et süüdistatava poolt varavastase süüteo toimepanemine oli eesmärgipärane ja teadlik käitumine ning kohus suhtub avaldatud kahetsusse kriitiliselt, kuivõrd süüdistatava käitumine näitab, et kahetsus ei ole siiras. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek, millele viitab ka järjekordse varguse toimepanemine. Süüdistatav küll väidab, et tal on sissetulek, kuid kuivõrd ta töötab mitteametlikult, siis ei ole see sissetulek Maksu- ja Tolliameti kaudu kontrollitav ning kohus ei saa väidet alalise sissetuleku olemasolu kohta arvestada. Peale selle on süüdistataval senini tasumata pool aastat tagasi määratud rahatrahvid ning süüdistatava sõnadest nähtuvalt on tal ka teisi rahalisi kohustusi. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistatud 3 korda. Teda on varem tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastatud, kuid karistus on täitmisele pööratud, samuti on ta toime pannud kuriteo karistuse kandmise ajal. Seega on tema suhtes proovitud erinevaid süüdistatavale soodsaid viise, kuid süüdistatav ei ole järeldusi teinud. Uue kuriteo pani ta toime ajal, mil ta pidanuks tegema üldkasulikku tööd ning käesolevaks ajaks on ta üldkasuliku töö tundidest ära teinud 3 tundi ja tegemata on 113 tundi üldkasulikku tööd.. Seega isik ei sobi kriminaalhooldusele, mida ta on juba kahel korral tõestanud. Karistuse määra valikul lähtub kohus sellest, et süüteo tulemusena kannatanule kahju ei tekkinud ning süüdistus on esitatud ühes episoodis. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole suur ning kohus peab võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära piirides. Kuivõrd kuritegu on toimepandud eelmise kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö tegemise ajal ja üldkasulikust tööst on tegemata 113 tundi, tuleb vastavalt KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 nõuetele liita eelmise kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus täies ulatuses, arvestades tegemata üldkasuliku töö ümber vangistuseks, so 1 kuu ja 26 päeva, moodustades kohtuotsuste kogumis liitkaristuse, mis kuulub reaalsele ärakandmisele“.
lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (vt RKKKo 3-1-1-96-09). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga (vt RKKKo 3-1-1-120-09).
Paavo Randma
Urmas Reinola
Meelika Aava
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.