Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
29. november 2010
Kriminaalasja number
1-10-13870
Kohtukoosseis
Paavo Randma, Malle Preimer, Sten Lind
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 22. oktoobri 2010 otsus
Apellatsiooni esitaja
N.T, elukoht: XXXXXXXXX X-XX, XXXXXX,
isikukood XXX, kodakondsus XXXXXXXXXXX, XXXXXXXXXXX, emakeel – vene keel, töökoht: puudub, varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 5l korral, kahtlustatavana kinni peetud 20.10.2010. Jätta N.T apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata
Resolutsioon
Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
N.T on varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud juba viiel korral, viimati vabanes peale 10 kuuse vanglakaristuse ärakandmist alles 15.09.2010.a., ning juba 20.10.2010.a. pani toime uue kuriteo (varguse). Samuti pöörab kohus tähelepanu sellele, et ta ei püüdnud varastada toiduaineid või muud esmavajalikku, vaid püüdis varastada viina. Kõik see näitab, et N.T pole enda jaoks mingeid järeldusi teinud, olles vabaduses paneb süstemaatiliselt toime vargusi, tal puudub hetkel ka kindel elukoht. Novembris aga peaks saama munitsipaalkorterit. Oma süüd ta kohtus tunnistas, kahetses, mis on tema karistust kergendavateks asjaoludeks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuriteokatse toimepanemises, ta ametlikult ei tööta, talle varem määratud rahatrahvid on osaliselt tasumata, tal tuleb tasuda ka menetluskulud, pole võimalik talle mõista rahalist karistust.
Seejuures tuleb silmas pidada, et mõistetud karistuse reaalne ärakandmine on Karistusseadustiku regulatsiooni silmas pidades reegel ning karistusest tingimisi vabastamine sellest irduv erand, mille rakendamisele on seatud konkreetsed tingimused. Need tingimused oleksid KarS § 73 lg 1 ja § 74 lg 1 sõnastust silmas pidades järgmised - vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja/või süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära). Seega saab süüdistatava karistusest tingimuslikku vabastamist lugeda seaduslikuks vaid siis, kui kohtuotsuses on veenvalt põhjendatud kas kuriteo toimepanemise asjaolude või süüdlase isikut iseloomustavate tunnuste märkimisväärset eripära, s.o ühte neist nimetatud tunnustest. Käesoleval juhul puudub võimalus rääkida nii ühest kui teisest nimetatud erandlikust asjaolust. Süüdistatav on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, uue kuriteo pani ta toime napilt kuu möödudes pärast eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmist. Kõnekas on seejuures ka maakohtu osundatud fakt, et N.T püüdis kauplusest varastada lihtsalt viina. Kõik need asjaolud, mida nimetatakse apellatsioonis ning mis jäävad tal nüüd kinnipidamisasutuses viibimise tõttu tegemata, olid süüdistatavale teada ka teo toimepanemise ajal; kummatigi ei takistanud need asjaolud tal aga varastamast kauplusest pudelit viina. Apellatsioonis nimetatud asjaolud ei ole seejuures teguriteks, mida saaks käsitleda erandlikena kohtupraktika mõttes ning mis saaks tuua kaasa mõistetud karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmise. 9.2 Ka puuduvad igasugused võimalused asendamaks mõistetud karisust üldkasuliku tööga. Kohtupraktika on asunud seejuures seisukohale, et üldkasulik töö on viimaseks võimaluseks, mis võib väärata vabadusekaotuse reaalse ärakandmise. Kuid ka siinkohal tuleb arvestada ennekõike süüdistatava isikut ning tema varasemat elukäiku. Nagu maakohus osundas, ei ole süüdistatav teinud varasematest karistustest mingeid järeldusi, mida kinnitab ennekõike asjaolu, et uue kuriteo pani N.T toime pea koheselt pärast vanglast vabanemist. See näitab üheselt, et süüdistataval puudub distsiplineeriv mehhanism, mis hoiaks teda uute kuritegude sooritamisest ning mis on hädavajalik kõnealuse karistuse individualiseerimise juures. Siinkohal on taaskord paslik osundada, et loetledes apellatsioonis erinevaid asju, mis nõuaks tema viibimist vabaduses (alaealise lapse olemasolu, erinevate dokumentide menetlemine ametiasutustes), ei tähendanud see süüdistatava jaoks sisuliselt midagi. Seega ei ole N.T ilmselgelt isikusk, kes sobiks kriminaalhooldusele ning kelle suhtes võiks rakendada üldkasulikku tööd. Ka selles osas on apellatsioon seetõttu ilmselgelt perspektiivitu.
Paavo Randma
Malle Preimer
Sten Lind
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.