Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
22. november 2010, Tallinn
Kriminaalasja number
1-10-11042
Kohtukoosseis
Paavo Randma, Urmas Reinola, Sten Lind
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 27. septembri 2010 otsus
Apellatsiooni esitaja
B.P, isikukood: XXX; XX XXXXXXX, emakeel vene keel, XXXXXXXXXXX, ei tööta, elukoht: XXXXXXXX XXX X-X XXXXXXX, varem kriminaalkorras karistatud kaheteistkümnel korral
Resolutsioon
Jätta B.P apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata
Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Tunnistada tuleb sedagi, et eelnevalt mõistetud karistused ei ole B.P jaoks tähendanud sisuliselt mitte midagi; nagu öeldud, juba peatselt pärast eelmise kohtuotsusega mõistetud vabadusekaotusliku karistuse ärakandmist pani süüdistatav toime uue varavastase kuriteo. Arvestades seda, et B.P pani toime kuriteo, mille eest on võimalik mõista karistus kuni viis aastat vangistust, ei näe kriminaalkolleegium süüdistatavale mõistetud karistuses vähimatki eksimist nn proportsionaalsuspõhimõtte vastu. Seejuures osundab kriminaalkolleegium sellele, et karistuse mõistmisel on maakohus juba selgesõnaliselt arvestanud B.P poolt nii süü tunnistamist kui ka avaldatud kahetsust. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa need asjaolud tuua kaasa mõistetud karistuse täiendavat kergendamist. Seejuures on oluline, et karistuse mõistmisel ei ole olulised mitte üksnes teo tehiolud ja süüdistatava isik, vaid arvesse tuleb võtta ka õiguskorra kaitsmise huvisid – KarS § 56 lg 1 nõuab seda selgesõnaliselt. Seda on arvestanud ka maakohus, osundades, et vaatamata reaalse vangistuse kandmisele on B.P vabanemisel jätkanud süstemaatiliselt varavastaste kuritegude toimepanemist. Kriminaalkolleegium soostub sellega täielikult. 6.1 Ringkonnakohus leiab seega, et maakohus on maksimaalselt arvestanud kõiki karistuse mõistmisel tähendust omavaid kergendavaid asjaolusid (nt märkimisväärse kahju puudumine, süüteo toimepanemise kahetsemine) ning mõistnud karistuse süüdistatava teosüüle täielikult vastavas määras. Apellant ei nimeta täiendavaid ning põhimõttelisi argumente, mis oleks maakohtul jäänud tähelepanuta ning mis peaks tingima mõistetud karistuse vähendamise ringkonnakohtu poolt; kriminaalkolleegiumi hinnangul neid ka ei ole. Seejuures on maakohus karistuse mõistmist mõjutava tegurina nimetanud ka asjaolu, et kuritegu jäi katse staadiumisse. Sellega seoses peab kriminaalkolleegium vajalikuks selgitada, et põhimõttelist tähendust ei oma see, kas süüdistatava tegu jäi katse staadiumisse või õnnestus see tal vastavalt kavandatule täide viia; karistusõiguslikult on lõpule viidud süütegu ja katse staadiumisse jäänud kuritegu samaväärsed (erandi võiks siinkohal moodustada vaid nn kõlbmatu katse regulatsioon, millega käesoleval juhtumil aga tegemist ei ole). Süüdistatav oli otsustanud kuriteo toimepanemise kasuks ning see jäi realiseerimata vaid põhjusel, et teda takistasid kaupadega poest lahkumast kaupluste turvatöötajad. Seega ei ole tegemist argumendiga, mis võiks tuua kaasa mõistetud karistuse täiendava kergendamise.
Paavo Randma
Urmas Reinola
Sten Lind
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.