lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-10-11556/2

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudPärnu Maakohus Rapla kohtumaja · 01.11.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
Kohtuasja number
1-10-11556/2
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Alaealise suhtes mõjutusvahendi kohaldamine
Kuulutamise aeg
01.11.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
825
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

alaealisele mõjutusvahendi kohaldamise kohta

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Indrek Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

01. november 2010 Rapla

Kriminaalasja number

1-10- 11556

Kriminaalasi Menetlusosalised esindajad

ja

Järvakandi Vallavalitsuse alaealiste komisjoni taotlus KJ suunamiseks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli. nende Järvakandi Vallavalitsuse alaealiste komisjon (asukoht Rapla maakond Järvakandi Tallinna mnt 17), esimees Sirje Ahtijainen

Kohaldatud menetlusnormid

KJ (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XXXXXXX XXXXXXXXXX XXXXX XXX, ema UJ, elukoht sama KrMS §§ 387 lg. 2, 404, 406 lg. 3 p. 4 ja 407

RESOLUTSIOON

Jätta Järvakandi Vallavalitsuse alaealiste komisjoni taotlus KJ kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamiseks rahuldamata. Koopia määrusest saata alaealisele, tema seaduslikule esindajale, Järvakandi valla alaealiste komisjonile ja Järvakandi Gümnaasiumile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib alaealise seaduslik esindaja või alaealiste komisjon esitada maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Määruskaebus tuleb esitada 10 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Asjaolud Taotlusest nähtub, et KJ asus õppima Järvakandi Gümnaasiumi esimesse klassi 2001.aastal. Viimastel aastatel ei ole õpilane täitnud koolikohustust nõuetekohaselt. 2009/2010 õppeaasta esimesel poolaastal puudus ta koolist 330 tundi ja tulemuseks olid puuudulikud üheksas aines. Teise poolaastal viibis K.J koolis üksikud päevad, neljandal veerandil ainult ühe päeva. K. J ei allu kooli mõjutusvahenditele ega kodusele suunamisele. Nii on tekkinud olukord, kus alaealise ema ei tea

enam, millega tütar tegeleb ja kus viibib. K.J elab koos ema ja vennaga. Perekonda on nõustatud ja püütud leida sobivaid võimalusi probleemide lahendamiseks. Seni kohaldatud mõjutusvahendid ei ole alaealisele turvalist ega seaduskuulekat eluviisi taganud. Alaealiste komisjon on arutanud KJ käitumist 04.mail 2009, 21. oktoobril 2009, 22.veebruaril 2010 ja 12. augustil 2010. aastal. Viimasel korral arutati Põhja Ringkonnaprokuratuuri taotlust alaealise mõjutusvahendite seaduses ette nähtud mõjutusvahendite kohaldamiseks. Karistusregistri andmetel on K.J 11. oktoobrist 2009 kuni 06. septembrini 2010 üheksa korda karistatud väärtegude eest. Neil põhjustel taotleb alaealiste komisjon K. J suunamist Kaagvere Erikooli. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et alaealiste komisjonil oli 12. augustil 2010.a. küllaldane alus taotleda kohtult luba K.J kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamiseks. Alaealise mõjutusvahendite seaduse §§ 1 lg. 2 p.p. 3 ja 4 ning 6 lg. 2 kohaselt võib alaealiste komisjon taotleda alaealise suunamist seda liiki kooli juhul, kui alaealine on neljateist kuni kaheksateist aastasena pannud toime väärteo või kuriteo, nende eest kohaldatud mõjutusvahendid ei ole tulemust andnud ja seda liiki kooli suunamine on vajalik alaealise kasvatusliku järelevalve seisukohalt. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 08. juuli 2010.a. määrusest nähtub, et K.J püüdis 18. jaanuaril 2010.a. kella 20.15 paiku koos teise isikuga varastada Tallinnas Sikupilli Prisma kauplusest mitmesuguseid esemeid 172.90 krooni väärtuses. Kuna K.J oli varem pannud toime kaks sama liiki vargust, siis kvalifitseeriti tegu KarS § 199 lg. 2 p.p. 7 ja 9 ette nähtud kuriteona s.o. süstemaatilise vargusena. Prokurör lõpetas kriminaalmenetluse ja saatis asja arutamiseks alaealiste komisjonile. Varasemad vargused on karistusregistri andmetel toime pandud 27. augustil 2009.a. ja 14. jaanuaril 2010.a., millised on kvalifitseeritud väärtegudena ja politseiametnik on nende eest määranud K.Jle rahatrahvi. 18. jaanuaril 2010.a. toime pandud uus vargus kinnitab, et rahatrahvid mingit mõju ei avaldanud. Peale selle on K.J karistatud kolm korda mootorsõiduki juhtimise eest ilma vajaliku õiguseta - 2009.a. karistatud kahel korral ja 2010.a. ühel korral. Teod on toime pandud 10. oktoobril, 30. novembril 2009.a. ja 07.juunil 2010.a. 12.augustil 2010.a. arutas komisjon prokuröri taotlust kuriteo eest mõjutusvahendite kohaldamiseks. Varem on alaealiste komisjon arutanud vaid koolikohustuse mittetäitmist: 04.mail 2009, mil määrati 50 tundi ühiskondlikult kasulikku tööd; 22.oktoobril 2009, mil määrati 20 tundi ühiskondlikult kasulikku tööd ja kohustati kirjutama essee teemal „Kuidas minu teod mõjutavad minu tulevikku“, suunati psühholoogilisele nõustamisele ja kohustati kodus elama; 22.veebruaril 2010, mil suunati tingimisi erikooli. Ühtegi süüteoasja ei ole politsei alaealiste komisjonile arutamiseks saatnud, vaid on määranud ise karistused. Süüteod on toime pandud perioodil, mil K.J ei täitnud koolikohustust. Seega ei olnud komisjoni poolt 04.mail, 22.oktoobril 2009 ja 22. veebruaril 2010.a. rakendatud abinõud küllaldased ja taotlus K.J erikooli suunamiseks oli alaealise üle kasvatusliku järelevalve teostamise ja põhihariduse omandamise huvides vajalik ning ainuvõimalik lahendus. Alaealiste komisjoni taotluse kohaselt asus K.J 01. septembrist 2010. a. uuesti õppima Järvakandi Gümnaasiumi 7. klassis. Koolist saadud informatsiooni põhjal oli K.J 21. oktoobri k.a. seisuga puudunud 70 tundi, milledest 68 on olnud haiguse tõttu või kodustel põhjustel, 15. oktoobri seisuga oli õpilane kogu päeva koolis olnud ainult 16.-l, 7 koolipäeval oli ta täies ulatuses puudunud ja ülejäänutel puudunud osadest tundidest. Puudumiste põhjustest on ema teatanud koolile e- kooli vahendusel. Õpetajatel saadud informatsiooni kohaselt töötab K.J enamikus tundides kaasa, teeb koduseid töid ja tema käitumine on hinnatud esimesel õppeveerandil rahuldavaks.

K.J on kinnitanud kohtunikule soovi õppida edasi Järvakandi Gümnaasiumis ja et ta ei ole ema andmeid kasutades ise e- kooli sissekandeid teinud. Alaealise ema UJ kinnitas, et ta teeb kõik vajalikud teated arvuti teel koolile venna juures ja et puudumiseks on alati olnud põhjus, tütre õppimaasumist teise kooli ta ei soovi. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et vaatama alaealiste komisjoni 12. augusti 2010.a. otsuse põhjendatusele ei ole K.J suunamine kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli enam otstarbekas ja talle tuleb anda veelkordne võimalus hariduse omandamiseks oma elukohas ja enda tõestamiseks distsiplineeritud õpilasena. Neil põhjustel jääb alaealiste komisjoni taotlus rahuldamata.

Indrek Saar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.