Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. september 2010, Tallinn
Kriminaalasja number
1-10-4750
Kohtukoosseis
Eesistuja Paavo Randma, liikmed Sten Lind ja Ivi Kesküla
Kohtuistungi sekretär
Kea Lemming
Tõlk
Irina Leetberg
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
7. september 2010, Tallinn
Kriminaalasi
O.J-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 ja KarS § 329 järgi ning E.S-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi; lühimenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 21. juuni 2010 otsus
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatav O.J ja tema kaitsja advokaat Owe Ladva, süüdistatav E.S
Prokurör
Ülle Jaanhold
Süüdistatavad
O.J, ik: emakeel: vene keel, XXXXXXXXXXX, töökoht: puudub, elukoht puudub; varasemalt kriminaalkorras karistatud 15 korda; tõkend – vahistamine; E.S, ik:
emakeel: vene keel, XXXXXXXXXX, töökoht: puudub, elukoht puudub; varasemalt kriminaalkorras karistatud 2 korda; tõkend – vahistamine.
Kaitsjad
Advokaadid Owe Ladva ja Liis Toomsalu
Kohtuotsusega tunnistati O.J süüdi 24 varguse toimepanemises ajavahemikul 10.04.2008 kuni 05.10.2009. Samuti tunnistati ta süüdi selles, et juhtis 31.05.2009 mootorsõidukit, kuigi temalt oli ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus. E.S tunnistati süüdi 13 varguse toimepanemises ajavahemikul 17.01.2009 kuni 22.08.2009. Mõistetud karistusi motiveeris kohus järgmiselt: 1.1 O.J-ile karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna peab kohus võimalikuks arvestada süüteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist, kuid ei pea võimalikuks arvestada karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ja kohus suhtub kahetsusse kriitiliselt. Süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. KarS § 329 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 1 aasta. Kriminaaltoimiku andmete kohaselt puudub süüdistataval alaline sissetulek, millele viitavad ka süüdistatavale inkrimineeritud varavastased kuriteod ja kümned menetluses olevad täitemenetlused. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud kriminaalkorras varem 15 korda. Neist 10 korda on teda karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ja neljal korral on teda karistatud ka liiklusalaste kuritegude toimepanemise eest. Taolised andmed viitavad sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest ning jätkab samalaadsete kuritegude toimepanemist. Sellest annab tunnistust ka asjaolu, et üleeelmise vangistuse kandmiselt vabanes süüdistatav 07.02.2008, esimese käesolevas kriminaalasjas temale inkrimineeritud kuriteo pani ta toime kahe kuu möödudes, so 10.04.2008 ning üheksa päeva möödudes saadeti ta juba järgmist karistust kandma. Viimase vangistuse ärakandmiselt vabanes süüdistatav 18.02.2009 ja uue kuriteo pani ta toime juba vähem kui kahe kuu möödudes, jätkates seejärel juba süstemaatilist kuritegude toimepanemist. Selliseid asjaolusid arvestades asub kohus seisukohale, et süüdistatava avaldatud kahetsus ei ole tõsiseltvõetav. Seetõttu, arvestades süüdistatava poolt toime pandud varavastaste kuritegude rohkust ja järjekindlust nende toimepanemisel, leiab kohus, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele, kuivõrd süüdistatava karistusandmetest ja inkrimineeritud süütegudest saab järeldada seda, et süüdistatav ei ole jätkuvalt õiguskuulekas ja paneb vabadusse pääsedes toime uusi kuritegusid. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Karistuse määra valikul lähtub kohus inkrimineeritud kuritegude rohkusest, tekitatud varalistest kahjudest, millest mitmel juhul on tegemist olulise varalise kahjuga ning sellest, et varavastaste kuritegude kvalifikatsioonis sisaldub kolm kvalifitseerivat tunnust, mis viitab sellele, et süüdistatava süü on suur. Seetõttu tingiks kohtu arvates taoline süüdistatava süü suurus süüdistatavale karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmist määra oluliselt ületavana. Samas leidub süüdistatava käitumises üks karistust kergendav asjaolu, so aktiivne kaasaaitamine süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude avastamisele, millel on kohtu arvates küllalt oluline roll, kuivõrd süüdistatava ütlustest tulenevalt avastati mitmed kuriteod, milledest kannatanud ei olnud avaldanud. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale varavastaste kuritegude toimepanemise eest karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Seejuures nähtub kriminaalasjast, et süüdistatavale on inkrimineeritud ka ühe kuriteo toimepanemine enne eelmist kohtuotsust, mistõttu mõistab kohus10.04.2008 kuni 16.04.2008 toime pandud varguse toimepanemise eest eraldi karistuse ning liidab selle KarS § 65 lg 1 alusel eelmise, so Harju Maakohtu 21.04.2008 otsusega mõistetud karistusega, lugedes selle mõistetava karistuse
kaetuks eelmise otsusega mõistetud karistusega. Kohus hindab seda kuriteoepisoodi KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteona, kuivõrd selle kuriteo toimepanemise ajaks ei olnud süüdistatav täitnud KarS § 199 lg 2 p 9 kuriteokoosseisu tunnuseid. Süüdistatavale KarS § 329 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest karistuse määra valikul peab kohus oluliseks seda, et süüdistatavat on samalaadse kuriteo toimepanemise eest juba karistatud ning ta pani toime uue samalaadse kuriteo, kuigi oli väga hästi teadlik sellest, et ta peab ise eelmise otsusega määratud lisakaristust täitma. Samas aga süüdistatakse süüdistatavat vaid ühe kuriteoepisoodi toimepanemises, mistõttu võib öelda, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur ning kohus peab võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja suhteliselt alammäära lähedasena. Liitkaristuse mõistmisel lähtub kohus asjaolust, et süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja § 329 järgi inkrimineeritud teod on eriliigilised, samuti kantud erinevast tahtlusest, eesmärgist ja kahjustavad erinevat õigushüve. Seetõttu leiab kohus, et mõistetavad karistused kuuluvad liitmisele täies ulatuses. 1.2 E.S-ile karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna peab kohus võimalikuks arvestada kuriteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist. Süüdistatav on küll temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemist kahetsenud, kuid kohus suhtub sellesse kahetsusse kriitiliselt. Süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek, millest annab tunnistust ka järjestikuste varavastaste kuritegude toimepanemine. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud kriminaalkorras varem 2 korda ja seda varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistatavat karistatud korduvalt ka liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, mis näitab süüdistataval õiguskuulekuse puudumist ja ta ei ole varasematest karistustest mingeid järeldusi teinud. Süüdistatavale inkrimineeritud varavastaste kuritegude järjestikune toimepanemine ja nende toimepanemisel üles näidatud järjekindlus näitab kohtule üheselt seda, et süüdistatava avaldatud kahetsus ei ole tõsiseltvõetav. Selline järjekindlus kuritegude toimepanemisel näitab süüdistatava ilmselget soovi saada elatusvahendeid võõraste isikute vara arvelt ning sellisest käitumisest teeb kohus järelduse, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele ja süüdistatava karistusandmed viitavad sellele, et süüdistatav käituks kriminaalhooldust takistavalt. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Karistuse määra valikul lähtub kohus süü suurusest, episoodide rohkusest ja tekitatud kahjude suurusest. Süüdistatavale inkrimineeritud varavastaste kuritegude kuriteokoosseisus on kolm kvalifitseerivat tunnust, mis näitab kohtu arvates seda, et süüdistatava süü on suur ning järjekindel varalise kahju tekitamise tahtlus selleks, et saada varastatu müügist tühist tulu näitab süüdistatava ükskõikset ja üleolevat suhtumist võõrasse varasse. Sellised asjaolud tingiks kohtu arvates süüdistatavale karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Samas on süüdistatava käitumises karistust kergendav asjaolu, millist kohus peab selles kriminaalmenetluses oluliseks, kuivõrd süüdistatava aktiivse kaasaaitamise tõttu avastati kuritegusid kiiremini, millega hoiti kokku menetlusele kuluvat ressurssi. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.
2.1 O.J leiab apellatsioonis, et talle on mõistetud karistus on liiga karm. Ta aitas kaasa tõe tuvastamisele ja tunnistas enda süüd täielikult. Ka märgib apellant, et tema isa on keskmisest vanem. Ka on olemas teisi karistusliike nagu ühiskondlikult kasulik töö. 2.2 Ka E.S leiab, et talle on mõistetud liiga karm karistus, kuna kohus ei ole võtnud arvesse tema kuriteo iseloomu ja asjaolusid. Ka ei ole kohus piisavalt arvestanud tema karistust kergendavaid asjaolusid. 2.3 O.J-i kaitsja palub maakohtu otsus tühistada ning mõista O.J osades kuritegudes õigeks, vähendades talle mõistetud karistust või saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. 2.3.1 Apellant leiab, et kohtuotsuses puudub sisuliselt põhjendus. Kohtuotsuses puudub igasugune analüüs ja põhjendus süüdistuses esitatud kuritegude asetleidmise ja süüdistatava poolt toimepanemise kohta. Et O.J enndast süüdi tunnistas, ei vabasta kohut põhjenduste esitamise kohustusest. 2.3.2 Ka vaidlustab apellant osasid tsiviilhagisid. Nii ei ole OÜ P. enda tsiviilhagi millegagi tõendanud; samuti on teada varastatud armatuurraua asukoht ning see on võimalik kannatanule tagastada. Ka ei ole tõendatud varastatud aiavõrgu väärtust. AS H. on esitanud tsiviilhagi, tuginedes antud hinnangule, mis ei ole aga tõendina arvestatav. Samas kriminaalasjas on analoogilises mahus toimepandud vargusega tekitatud kahju hinnatud kordades väiksemana. Kannatanu A. K. varastatud aknad on aga antud vastutavale hoiule ning need on võimalik tagastada.
Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsioonide väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonides esitatud väited ei saa olla kohtuotsuse tühistamise aluseks. Pärast apellatsioonist osalist loobumist O.J-i poolt on apellatsioonimenetluse esemeks järgmised asjaolud: süüdistatavatele mõistetud karistus (I) ja osade tsiviilhagide rahuldamine (II). Nendes küsimustes on ringkonnakohtu seisukoht järgmine. I
Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud veel, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (RKKKo 3-1-1-14-07). Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses.
Paavo Randma
Sten Lind
Ivi Kesküla
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.