Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. august 2010, Tallinn
Kriminaalasja number
1- 10-3252
Kohtukoosseis
Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelika Aava ja Urmas Reinola
Kohtuistungi sekretär
Kea Lemming
Tõlk
Irina Leetberg
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
24. august 2010, Tallinn
Kriminaalasi
Aleksei Kostjanov’i süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 30. aprilli 2010.a otsus lühimenetluses
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatav A.Kostjanov ja kaitsja Mati Senkel
Prokurör
Ringkonnaprokuröri abi Günter Koovit
Süüdistatav
Aleksei Kostjanov, ik: 37304070323, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kinni peetud 27.04.2010. a
Kaitsja
Vandeadvokaat Mati Senkel
Jätta Harju Maakohtu 30. aprilli 2010.a otsus kriminaalasjas nr 1-10-3252 Aleksei Kostjanovi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi muutmata. Apellatsioonid jätta rahuldamata
Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul.
Mõistetud karistus on 6 korda raskem eelmisest. Positiivset eripreventsiooni täidab lühem vangistus paremini. Mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule.
tõenditele, sealhulgas kohtutoksikoloogiaekspertiisile, mille tõendina lubatavust pole ei kaitsja ega süüdistatav maakohtus kahtluse alla seadnud. Kaitsja apellatsioonis esitatud väited sellest, et pärast pikemaajalise karistuse kandmist on resotsialiseerumine raskendatud, võib vastata tegelikkusele, kuid ei anna iseenesest alust süü suuruse arvestamata jätmiseks ja raske kuriteo toimepannud isikule kergema karistuse mõistmiseks. Mõistetud 6 aastane vangistus jääb alla sanktsiooni keskmist määra, süüdistatav on teadlikult valinud kuritegeliku käitumise ning aastate vältel on tema poolt toimepandud nii kuritegusid kui väärtegusid. Süüdistatava väited soovist luua perekond ja tööle asuda on kiiduväärt, kuid seaduskuuleka elu alustamiseks olid A.Kostjanovil olemas kõik võimalused ka enne raske kuriteo toimepanemist, seda enam, et selliseid võimalusi oli kohus talle korduvalt andnud, teda tingimisi karistusest vabastades. Süüdistatav ei teinud eelnevatest kergematest karistustest õigeid järeldusi. Asjaolu, et vaidlustatud otsusega on süüdistatavale mõistetud kordades rangem karistus võrreldes eelnevate karistustega, tuleneb süüdistatava poolt raskema kuriteo toimepanemisest ja seaduses etteantud karistusraamidest ehk KarS § 184 lg 2 sanktsioonist. Seega ei ole sellise karistuse mõistmine kohtule etteheidetav. Apellatsioonikohus peab vajalikuks osutada, et kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt on süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus lubatav juhul, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt temale mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. Antud juhul ei ole ülalnimetatud karistuse muutmise alused tuvastatavad, need ei sisaldu ka apellatsioonides ning seetõttu kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsus karistuse mõistmise osas tühistamisele ei kuulu.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.