Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
17. august 2010, Tallinn
Kriminaalasja number
1-10-8487
Kohtukoosseis
Paavo Randma, Ivi Kesküla, Meelika Aava
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 29. juuni 2010 otsus
Apellatsiooni esitaja
H.U, ik XXX, XXXXXXXXXXXXX, XXXXXXXXXXX, emakeel vene keel, elukoht XXXXXX XXX XXXXXXX, ei tööta, varem kohtulikult karistatud 12 korda, viimane kord 13.02.2010 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 3 kuud ja 10 päeva.
Resolutsioon
Jätta H.U apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata
Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
need asjaolud viitavad üheselt rahalise karistuse kui sanktsiooniliigi rakendamise sisulisele võimatusele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seejuures otsuses nr 3-1-1-24-07 leidnud, et kui eriosa koosseisu sanktsioon näeb lisaks vangistusele ette ka kergemaliigilise karistuse, võib vangistust karistusena mõista üksnes olukorras, kus kergemaliigiliste karistuste võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate katsete käigus end ammendanud. Ning tunnistada tuleb, et varasemad katsed süüdistatava õiguskuulekale teele suunamisel on ebaõnnestunud; eelmiste kohtuotsustega mõistetud karistused ei ole suutnud tagada süüdistatava õiguskuulekat käitumist. H.U on jätkanud vaatamata eelnevatele karistustele kuritegude sooritamist ning on üheselt selge, et senised meetmed ei ole täitnud enda eesmärki karistuselt oodatavalt eripreventiivses tähenduses.
Süüdistatava käitumise näol on tegemist sisuliselt süstemaatilise ning teadliku teiste isikute omandi kahjustamisega, mis kujutab süüdistatavale sissetulekuallikat; seda näitab juba kuri- ja väärtegude arv, kus H.U süü on eelnevalt leidnud tõendamist. Ka süüdistatava isik ei anna vähimalgi määral alust positiivse prognoosotsuse tegemiseks, mis võimaldaks teha järeldust, et mõistetud karistuse reaalne ärakandmine oleks ebaotstarbekas. Kohtul puudub vähimgi veendumus, et süüdistatav suudaks vabaduses käituda õiguskuulekalt. Pigem on H.U enda senise käitumisega kinnitanud, et karistused ei oma tema käitumise kujundamisel sisuliselt tähendust ning ka uuesti kinnipidamisasutusse sattumise võimalus ei takista teda kuritegude toimepanemisel; see välistab aga koheselt KarS § 73- § 74 ning § 69 sätete rakendamise.
Paavo Randma
Ivi Kesküla
Meelika Aava
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.