Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus 1-10-9255
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
2010.a., Kuressaares
Kriminaalasja number
1-10-9255 (10250100696)
Kohtukoosseis
Kohtunik Kristel Pedassaar
Kohtuistungi sekretär
Elle Kuusksalu
Tõlk
-
Kriminaalasi
K.S. süüdistus kuriteos KarS § 424 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses
Prokurör
Agnes
Süüdistatav
Ollema
K.S., varem kriminaalkorras karistamata, väärteomenetluse korras karistatud 8 korda:
20.10.2008.a;
Kaitsja
Vandeadvokaat Sulev Raudsepp
Süüdi tunnistada K.S. kuriteos KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks vangistus kaks (2) kuud. KarS §-de 74 ja 75 sätete kohaldamisega jätta K.S.’ ile mõistetud vangistus tingimisi 18 (kaheksateist) kuulise katseajaga kohaldamata, allutades K.S.’ i katseajal käitumiskontrollile. KarS § 75 lg 1 alusel kohustada K.S.i katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg2 p2 alusel on süüdistatav kohustatud katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; Kohus määrab, et K.S.’ ile mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. K.S. anda katseajaks temale elukoha järgi, so. Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituses määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so. 11. augustist 2010.a. KarS § 50 lg1 alusel võtta K.S.’ ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus
kaheks (2) kuuks. Lisakaristuse kandmise aja algust hakata lugema kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsuse jõustumisel K.S. suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld - tühistada. Välja mõista K.S.’ ilt riigituludesse menetluskulu - sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. Sundraha tuleb tasuda osamaksetena kuue kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Osamakse suurus 1087 (üks tuhat kaheksakümmend seitse) krooni 50 senti kuus (6525:6). Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 SEB Pangas või arveldusarve nr 221023778606 Swedbank’ is, viite nr 2800049696, selgitusse märkida lahendi number 1-10-9255, isik kelle eest tasutakse – K.S., nõude liik – sundraha. Kui sundraha ei ole täies ulatuses või otsusega määratud tähtajal tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord
Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete) rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. Kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki sätete kohaselt. Asjaolud ja menetluse käik K.S.i süüdistatakse selles, et tema alaealisena 17.aprillil 2010.a kella 04:50 ajal omades piiratud juhtimisõigust juhtis Saare maakonnas Kuressaare linnas Lossi ja Tallinna tänaval liikudes Tallinna tänav 3 maja suunas M. S.`ile kuuluvat ja enda seaduslikus valduses olevat sõiduautot Ford Sierra registreerimismärgiga XXXXXX isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 mõõtes alkoholikontsentratsioon 1,14 mg/l kohta +- 0,10 mg/liitri kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,04 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 20 lõike 31 p 1 sätetest, mille kohaselt „Juht loetakse alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi“, juhtis K.S. mootorsõidukit alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, millega rikkus Liiklusseaduse § 20 lg 3 nõudeid, mille kohaselt juht ei või olla joobeseisundis. Sellise tegevusega K.S., juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime Karistusseadustiku § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Prokurör on saatnud toimiku K.S. süüdistuses KarS § 424 järgi koos kokkuleppe materjalidega kohtule asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. K.S. on antud kohtu alla asja läbivaatamisega kokkuleppemenetluses. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav K.S. ja tema kaitsja nõustusid K.S. ’ ile esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus K.S.’ ile nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust kaks (2) kuud. KarS § 74 alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga 18 kuud ühes KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega. KarS §2 p2 alusel määrata, et süüdistatav on kohustatud katseaja jooksul täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. KarS § 50 lg1 alusel võtta K.S.’ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kaheks (2) kuuks. K.S. selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest arusaanud, ta nõustub kokkuleppega. K.S. on nõus kuriteo kvalifikatsiooniga, kokkulepitud karistusega. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadav. Kokkuleppe on ta sõlminud vabatahtlikult. Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav K.S. , prokurör ja kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, mis annab alust kohtule veendumuseks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et K.S. tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Kokkulepitud karistus on vastavuses KarS §-s 56 sätestatuga. K.S.i kohta koostatud kriminaalhooldusametniku kohtueelsest ettekandest nähtub, et ta on sobilik isik kriminaalhooldusele (tl. 51-53). KrMS § 175 lg1 p9 , 179, 180 alusel kuulub K.S.’ ilt väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni. Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318. Kristel Pedassaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.