Kriminaalasi nr . 1 – 10-10226
Kohus
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Kohtuistungisekretär
Margit Veike
Otsuse tegemise aeg ja koht
09. august 2010. a Jõgeva
Kriminaalasja number
1-10-10226
Kriminaalasi
B.P vastu esitatud süüdistus KarS § 121 järgi süüdistatav: B.P (isikukood xxx, elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); emakeel-eesti keel, kutseharidus, töökoht või õppeasutus- teeb juhutöid, varem kriminaalkorras karistatud kahel korral: 1) 1) 07.04.2003 Jõgeva Maakohtus KrK § 424 järgi 3 kuud vangistust tingimisi katseajaga 1 a 6 kuud; 2) 27.06.2003 Valga Maakohtus KrK § järgi alusel rahaline karistus 5000 krooni (tl 17-18); väärteokorras karistatud viiel korral;. Tõkend: elukohast lahkumise keeld; Prokurör : Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri abi Liane Peets; Kaitsja : vandeadvokaat Uno Paimets
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
09. august 2010. a
Juhindudes KrMS § 240, § 246, § 245 , § 248 lg.1 p.5, § 249, §311, § 313 lg.1, § 175 lg.1 p.4,§ 180 lg.1, maakohus o t s u s t a s:
Süüdi tunnistada B.P KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.
Kohaldada KarS § 74 lg 1 ja 3 sätteid ja määrata, et mõistetavat karistust ei pöörata täitmisele, kui B.P 2 - ( kahe) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid : 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosako nda registreerimisele ; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg.2 p.2 alusel kohustada B.P*at katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootilisi aineid. Määrata B.P katseajaks Tartu vangla Jõgeva talituse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tõkend- elukohast lahkumise keeld jätta ära kohtuotsuse jõustumisel. Kriminaalmenetluse kulud: Mõista välja B.P*alt sundraha 6525 krooni riigi tuludesse. Sundraha tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas, viitenumber 2800049874. Määrata kaitsja tasu õigusabi eest kohtumenetluses 300 krooni ja mõista B.P*alt välja tasu ja kulud kaitsja õigusabi kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses kokku 600 krooni. Kriminaalmenetluse kulu (tasu õigusabi eest) tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas, viitenumber 2800049874. Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 1 kuu arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalasi on saabunud kohtusse menetlemiseks kokkuleppemenetluses. Prokurör selgitab kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja arvesse võetut. Prokurör palub kokkuleppe võtta kohtuotsuse aluseks.
B.P kinnitab, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistab ennast süüdi ja on kokkuleppega nõus. B.P annab seletuse, et ta töötab umbes 10 aastat üldehitustöödel, kuid ei ole tööle vormistatud. Praegu töötab Tartus eramaja ehitusel. Suureks alkoholitarvitajaks ennast pärast alkoholiravi toimumist ei pea. Joob õlut. Selle teo toimepanemise ajal oli purjus. Süüdistatava B.P kaitsja vandeadvokaat Uno Paimets kinnitab, et kokkulepe on sõlmitud vabatahtlikult, see on läbi arutatud. Kaitsja palub kokkuleppe võtta kohtuotsuse aluseks. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on veendumusel, et B.P tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses, s.o. selles, et tema 26.09.2009 kella 14.00 ja 15.00 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx talumajapidamises tekitas füüsilist valu ja tervisekahjustusi 7-aastasele kasupojale xxxxxxxxxxxxxx ́le, mis seisnes selles, et väänas viimase kätt ja lõi lapse pea vastu maad porilompi, millega tekitas xxxxxxxxxxxx valu ja otsmikule ca 0,5 cm pikkuse pindmise haava ja vasakule poole põsele 2 cm pikkuse marrastuse, seega pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: füüsiline kahju lapseealisele xxxxxxxxxxxxxxxx , tema seaduslik esindaja füüsilise kahju heastamiseks nõuet esitanud ei ole. Kohtule esitatud kokkulepe seisneb järgmises: KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus B.P-le 1 ( üks ) aasta vangistust. . KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetavat karistust täitmisele mitte pöörata, kui B.P 2(kahe)- aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid : 1 . elama kohtu poolt määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2 .ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ;
Toimikus on olemas riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise määrus (tl.31-32), millega on hüvitatud tasu ja kulud 300 krooni menetlustoimingul osalemise eest. Kohus leiab, et tasu õigusabi eest kohtuistungil 300 krooni tuleb määrata. Kokku taotletud tasu ja kulusid 600 krooni. KrMS § 190 lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab (p.1). KrMS § 175 lg.1 p.4 järgi on menetluskuluks määäratud kaitsjale makstud tasu; KrMS § 180 lg.1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 189 lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või kohtuotsusega. Menetluskulud 600 krooni tuleb hüvitada süüdimõistetul B.P. Kohtu hinnangul puuduva mõjuvad põhjused KrMS § 424 mõttes, millele tuginedes menetluskulude tasumist ajatada. Süüdistatav töötab mitmeid aastaid, olemata tööle vormistatud. See tähendab, et ta ei ole maksukohuslane, tulusid ei deklareeri (tl.23), ehkki stabiilne sissetulek on olemas. Kohus ei pea põhjendatuks soodustada maksustamata töötamist rahaliste kohustuste tasumise pikendamisega.
Kohtunik Ü.Raag
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.