Kriminaalasi nr 1-08-7468
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-08-7468
Kohtunik
Ülle Raag
Kohtuistungi sekretär
Margit Veike
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Ruti Kilg
Kriminaalasi
Süüdimõistetu A.S tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
A.S, ik xxx, asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kaitsja: vandeadvokaat Karl Saavo
Juhindudes KrMS § 426 lg.1, § 432 lg.3, maakohus m ä ä r a s : Mitte vabastada A.S*a temale Pärnu Maakohtu 05. veebruari 2009.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-08-16519 mõistetud karistuse 3 (kolm) aastat 11 kuud päeva vangistust kandmisest tingimisi enne tähtaega.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
A.S on süüdi tunnistatud ja karistatud Pärnu Maakohtu 05.02.2009.a. otsusega KarS § 209 lg.2 p.1 alusel vangistusega 6 kuud. See karistus loeti kaetuks Tartu Maakohtu
1 (4)
2 (4)
vähemalt 3, seisuga 20.07.09. 1 aasta 5 kuud 28 päeva, seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et A.S*a vabastamine karistuse kandmiselt enne tähtaega ei ole sisuliselt põhjendatud. A.S on karistatud aprillis 2006 kelmuste eest, mille ta pani toime aastal 2005. Karistus mõisteti siis A.S-ile tingimuslikult 3-aastase katseajaga. Ja juba alates 7.detsembrist 2006 hakkas A.S panema toime hulgaliselt uusi kelmusi (kokku üle 40 episoodi). Nende kuritegude eest mõisteti ta süüdi ja karistati Tartu Maakohtu otsusega 12.05.2008. Karistuseks mõisteti reaalne vangistus 3 aastat 11 kuud 27 päeva kandmise algusega 23.01.2008. Sellele järgnesid Tartu Maakohtu otsus 20.06.2008 ja Pärnu Maakohtu otsus 05.02.2009. Nende otsustega mõistetud karistused loeti KarS § 65 lg.1 alusel kaetuks Tartu Maakohtu 12.05.2008 a. otsusega mõistetud karistusega. See tähendab, et pärast kelmuste eest tingimisi karistamist hakkas A.S lühikese aja jooksul panema toime uusi sama liigilisi kuritegusid, mille eest mõistetud karistust kannab praegu. Kuna tingimisi mõistetud karistusele järgnes uus kuritegude vool, siis tuleb sellest järeldada, et kriminaalhooldaja järelevalve alla määramine ja tingimuslik karistus ei omanud A.S-i suhtes tulemust ja tundus karistuseta jäämisena. Praeguseks on suure hulga kelmuste eest karistust ära kantud 1 aasta 5 kuud, mida kohus ei loe küllaldaseks isiku mõjutamiseks. Lisaks sellele on olukord, kus ennetähtaegsel vabanemisel suunduks A.S täpselt samasse olukorda nagu oli enne vangistuse algust- puudub teadaolev püsiv sissetulek ehk piisavad rahalised võimalused. Vangla iseloomustusest nähtub ja kinnitab A.S ka ise, et kuriteod on toime pandud kergemat elu otsides, elustiil oli“üks päev korraga“. Ehkki A.S ütleb, et tal on võimalus saada tööle elukohas saekaatrisse, ei pea kohus seda kindlaks teadmiseks ja reaalseks võimaluseks: kui oleks kindla tööandjaga kindel kokkulepe, oleks olnud võimalik seda ka kohtule tõendada. Väikeses maakohas on töö saamine probleemiks ja elektroonilise järelevalve all oleval isikul puudub võimalus tööd ka kaugemalt otsida. Kuna ka A.S-i abikaasa ei tööta, kujuneks pere elatamine tõsiseks probleemiks. Pere oleks vähemalt elektroonilise järelevalve ajaks määratud elama vaid lastetoetustest, mida kohus peab (laste suhtes) lubamatuks. Sellega oleks loodud olukord, kus elatusvahendite saamiseks õigustatakse kuritegude toimepanemist. A.S-i küsitlemisest ei nähtu ka praegu, et ta mõisteks oma probleemide tõsidust. Vähetähtis ei ole ka kriminaalhooldaja ettekandes märgitu, et A.S-i elukohas on tingimused elektroonilise järelevalve teostamiseks puudulikud. Neil põhjustel jätab kohus A.S*a vabastamata. Kohus peab vajalikuks, et A.S leiaks kinnipidamiskohas võimaluse osaleda sotsiaalprogrammis või nõustamises, mis tõstaks vastutusvõimet eriti oma rahaliste kohustustega toimetulemiseks. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, § 75-st , §-st 76.
Kohtunik Ülle Raag
3 (4)
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.