Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-09-14954
Kohtunik
Ingeri Tamm
Kohtuistungi sekretär
Kristi Suvi
Tõlk
Virge Harak
Prokurör
Prokuröri abi Jane Pajus
Kriminaalasi
Süüdimõistetu K.O tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine K.O isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht vabanemisel: x
Süüdimõistetu
Kaitsja
Vandeadvokaat Marina Valge
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg-st 3, kohtunik määras: Vabastada K.O temale Tartu Maakohtu 25. septembri 2009. aasta otsusega kriminaalasjas nr 1-09-14954 mõistetud liitkaristuse 1 aasta 2 kuu pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. KarS § 76 lg 4 alusel määrata K.O-le ühe aasta pikkune katseaeg, mis hakkab kulgema tema ennetähtaegsest vabastamisest. Kohustada K.O katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:
Kohtumenetluse poolte seisukohad K.O seletas, et vabanemisel soovib õppida metsalangetaja ametit, et talvel minna õemehega metsatöödele. Ta kinnitab, et on võimeline hakkama saama ilma alkoholita ja ei pane enam vargusi toime. Kaitsja toetab K.O karistuse kandmiselt ennetähtaegset vabastamist. Prokurör on seisukohal, et K.O on võimalik karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada, määrates talle kriminaalhooldaja poolt pakutud kohustused ja lisaks veel kohustuse osaleda sotsiaalabiprogrammides. Täitmiskohtuniku seisukoht K.O mõisteti kohtuotsusega süüdi teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 punkti 2 kohaselt võib teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. K.O asus 1 aasta ja 2 kuu pikkust vanglakaristust kandma 11.11.2009. Seega on karistusajast kantud enam kui pool ning rohkem kui kuus kuud, mistõttu on olemas formaalne alus K.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. K.O on varasemalt kriminaalkorras karistatud kolmel korral teise astme kuritegude toimepanemise eest. Vangistust kannab ta esimest korda. Karistuse kandmise ajal ei ole distsiplinaarkaristusi olnud. See annab kohtunikule aluse arvata, et süüdimõistetu on oma varasemast käitumisest teinud õiged järeldused ja soovib edaspidi seaduserikkumisi vältida, mistõttu on otstarbekas ta karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. Katseaeg annab täiendava võimaluse korduvalt karistatud süüdimõistetu käitumise kontrollimiseks. Suurem on uute kuritegude toimepanemise risk K.O puhul juhul, kui ta tarvitab alkoholi. Seega tuleb uute kuritegude toimepanemise riski vähendamise eesmärgil määrata K.O kohustus mitte tarvitada katseajal alkoholi ega narkootikume ja läbida kriminaalhooldaja poolt pakutavad sotsiaalprogrammid. Iseseisva majandusliku toimetulekuvõime omandamiseks tuleb K.O KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada asuma tööle või Tööturuametis töötuna arvele võtma ühe kuu jooksul alates vabanemisest. Selleks et vähendada teiste isikute negatiivset nõju K.O-le , tuleb määrata talle kohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata. K.O on ärakandmata karistuse osa lühem kui üks aasta. Seega tuleb vastavalt KarS §-le 76 lg 4 katseaja pikkuseks määrata 1 aasta.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.