Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
8.juuni 2010.a, Tallinn
Kriminaalasja number
1-09-22209
Kohtukoosseis
Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Ivi Kesküla ja Malle Preimer
Kohtuistungi sekretär
Kea Lemming
Tõlk
Svetlana Talli
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
31.mai 2010.a, avalik kohtuistung, Tallinn
Apelleeritud kohtuotsus
U.P (U.P) süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Harju Maakohtu 17.märtsi 2010.a otsus lühimenetluses
Apellatsiooni esitaja
süüdistatav U.P
Prokurör
Maksim Kink U.P, ik XXX, elukoht XXXXXX tn XXXX, XXXXXX; kodakondsus määratlemata, haridus 6 kl, emakeel vene keel, ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral: viimati 19.11.2009.a Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 7 k 26 p, asendatud üldkasuliku tööga 472 tundi 1a 6 k jooksul, seisuga 29.12.2009.a üldkasulik töö täielikult tegemata, tõkendelukohast lahkumise keeld alates 12.12.2009.a vandeadvokaat Leelo Viil
Kriminaalasi
Süüdistatav
Kaitsja
Harju Maakohtu 17.märtsi 2010.a otsus U.P süüditunnistamises ja karistamises jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 8.juunil 2010.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
liitrit Eesti Statoil AS-ile kuuluvat bensiini maksumusega 920,61 krooni ja lahkus sellega tanklast, jättes nimetatud kütuse eest tasumata ja selles, et tema, olles isik, kes on viimase aasta jooksul pannud toime vähemalt kaks vargust, 08.06.2009.a kella 12.12 paiku, viibides Eesti Statoil AS-ile kuuluvas Petrooleumi teenindusjaamas, Tallinn, Petrooleumi 4, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tankis kanistritesse 49,72 liitrit Eesti Statoil AS-ile kuuluvat bensiini maksumusega 765,69 krooni ja lahkus sellega tanklast, jättes kütuse eest tasumata. Apellatsiooni sisu ja menetlusosaliste seisukohad 3.Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis ei nõustu süüdistatav talle mõistetud karistuse liigi-vanglakaristusega- ja leiab, et talle tuleks võimalusel määrata karistusena rahaline karistus või ühiskondlik töö. Apellatsiooni motiivide kohaselt töötas süüdistatava talle kohtuotsuse järgi määratud töö tunde ja tegi kõik, mida kriminaalhooldaja temalt nõudis. Rahalist karistust on tal võimalik kanda ositi seoses sissetulekute tekkimisega. Soovib seoses lapse sünniga alustada elu nö “valgelt lehelt“.
milleks oli 468 tundi üldkasulikku tööd ehk 7 kuud ja 24 päeva vangistust. Maakohus ongi uue kuriteo (11.12.2009.a episood) toimepanemise eest kandmisele kuuluvale 4 kuulisele vangistusele liitnud 7 kuud ja 24 päeva vangistust, ehk eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse, mõistnud kooskõlas seadusega liitkaristuse, mille hulka on KarS § 68 lg 1 alusel arvatud eelvangistuses viibitud aeg. Maakohus on seega liitkaristuse mõistnud seaduslikult ja selle tühistamiseks alused puuduvad. 8.Arvestades, et U.P on varem korduvalt, 4-l korral kriminaalkorras karistatud isik, jõudis maakohus põhjendatud seisukohale, et süüdistatava käitumine viitab tema väljakujunenud eluviisile, so varguste toimepanemistega endale elatusvahendite hankimisele. Vaatamata sellele, et kohus pidas 19.11.2009.a otsusega võimalikuks mitte pöörata U.P-le varem mõistetud vangistust täitmisele, andes talle järjekordse võimaluse tõendada, et tema karistamine vabadust piirava karistusega ei ole otstarbekas, ei mõjutanud see U.P süütegude toimepanemisest hoiduma. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendanud, miks tuleb süüdistatavale mõistetud vangistus reaalselt ära kanda. Kohtukolleegium osundab, et kui kohus on karistuse mõistmisel otsustanud vangistuse kasuks, on Eesti karistusõigussüsteemis võetud aluseks, et see pööratakse ka täitmisele. Üksnes erandlikud asjaolud võivad viia selleni, et karistus jäetakse tingimisi täitmisele pööramata. Selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06, p 19), peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused. U.P puhul sellised eeldused puuduvad. U.P on kohtu usaldust juba kuritarvitanud ja tema karistamine vangistusega on põhjendatud. 9.Et U.P puudub alaline sissetulek, on rahalise karistuse kohaldamine tema suhtes välistatud. Ka apellatsioonikohtu istungil väidetu, et rahaliste vahendite olemasolu lubab tal rahalist karistust ositi kanda, ei anna alust karistuse muutmiseks apellatsioonis soovitud viisil. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 17.märtsi 2010.a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.
Urmas Reinola
Ivi Kesküla
Malle Preimer
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.