Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
26 mai 2010, Tallinn
Kriminaalasja number
1-04-31
Kohtukoosseis
Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Paavo Randma ja Urmas Reinola
Kohtuistungi sekretär
Kea Lemming
Tõlk
Svetlana Talli
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
26 aprill 2010, Tallinn
Kriminaalasi
Valeriy Vasilievi ja Vladimir Getsu süüdistuses KrK § 1481 lg 2 ja lg 10 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 17 detsembri 2009 aasta otsus üldmenetluses
Apellatsiooni esitajad
Kaitsjad J.Leppik ja R.Laus
Prokurör
Ringkonnaprokurör Dmitri Teplõhh
Süüdistatavad
Valeriy Vasiliev, ik: 36202160405, varem karistamata, eelvangistuses ei viibinud, Vladimir Getsu, ik: 35405100437, varem karitamata, eelvangistuses ei viibinud
Kaitsjad
Vandeadvokaadid Jüri Leppik ja Raivo Laus
Tühistada Harju Maakohtu 17 detsembri 2009 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-04-31 Valeriy Vasiliev’i ja Vladimir Getsu süüdistuses KarS § 1481 lg 2 ja lg 10/ KarS § 386 lg 1 , § 3891 lg 1 / järgi :
Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul.
Endla 8), 2000.a mai-, juuni-, august-, september-, novembrikuu Vikodelli OÜ käibedeklaratsioonides valeandmeid, nimelt deklareerisid OÜ Palma Oil võltsitud arvetel sisalduvat käibemaksu Vikodelli OÜ käibedeklaratsioonides soetamisel tasutud käibemaksuna kogusummas 3 356 426 krooni, vähendasid sellega ebaseaduslikult Vikodelli OÜ käibemaksukohustust ning jätsid nimetatud summa riigieelarvesse kandmata. Rikkusid Käibemaksuseaduse (RT I 1993, 60, 847; 2000, 7, 41; 2000, 51, 328; 2000, 89, 581) § 10 p. 2, 3, 4 ja § 18 lg. 1. Kuna arved olid fiktiivsed ja OÜ Palma Oil arvetel näidatud diislikütust ning bensiini Vikodelli OÜ-le ei müünud, siis käibemaksuseaduse (kehtis kuni 31.12.2001.a) § 3 tähenduses käivet ei toimunud. Sellest tulenevalt puudus Valeriy Vasilievil seaduslik alus OÜ Palma Oil võltsitud arvetel kajastatud käibemaksu mahaarvamiseks Vikodelli OÜ poolt tasumisele kuuluvast käibemaksust. Valeriy Vasilievi ja V.Getsu poolt OÜ Vikodelli käibedeklaratsioonides valeandmete esitamise tulemusena jäi käibemaksuna laekumata 3 356 426 krooni. Samuti esitasid nad tahtlikult maksuhaldurile, s.o. Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuametile, 2000.a mai-, juuni-, august-, september-, novembrikuu Vikodelli OÜ tulu- ja sotsiaalmaksu maksudeklaratsioonides valeandmeid, jättes arvestamata, deklareerimata ja tasumata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt kokku 7 689 406 krooni. 2000.a mai-, juuni-, juuli-, augusti-, septembri-, oktoobri-, novembri-, detsembrikuus on OÜ Vikodelli OÜ arveldusarvelt nr 221014194561 Hansapangas tehtud väljamakseid kokku 21 885 236 krooni OÜ Palma Oil arveldusarvele kütuse soetamise eest tasumiseks. OÜ Palma Oil nimel koostatud ja Vikodelli OÜ raamatupidamises kajastatud arved, milliste alusel on tehtud väljamaksed kogusummas 21 885 236 krooni, on võltsitud ning nimetatud äriühingult ei ole Vikodelli OÜ diiselkütust ja bensiini soetanud, seega on antud väljamaksete puhul tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuludega tulumaksuseaduse (RT I 1999, 101, 903) § 51 lg. 2 p. 3 tähenduses. Valeriy Vasiliev koos Vladimir Getsu’ga on teinud ettevõtlusega mitteseotud kulutusi kokku 21 885 236 krooni suuruses summas, kuid on jätnud sellelt summalt deklareerimata ja Maksuameti pangakontole kandmata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt summast 7 689 406 krooni, millega rikkus tulumaksuseaduse (RT I 1999, 101, 903) § 51 lg. 1 ja § 54 lg. 2, 4. Valeriy Vasilievi ja Vladimir Getsu poolt OÜ Vikodelli maksudeklaratsioonides valeandmete esitamise tulemusena jäi maksudena laekumata kokku 11 045 832 krooni. Seega esitasid Valeriy Vasiliev ja Vladimir Getsu tahtlikult maksudeklaratsioonis valeandmeid, mille tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast, millega pani toime KrK § 148-1 lg. 2 kuriteo, ja kuivõrd selle tulemusel jäi maksudena laekumata 11 045 832 krooni, on see kvalifitseeritav KrK § 148-1 lg. 10 järgi kuriteona. Süüdistuses nimetatud tehinguid teostas Vladimir Getsu ühiselt ja kooskõlastatult Valeriy Vasilieviga. Süüdistuses kirjeldatud tegevus oli suunatud maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele ja maksude tasumata jätmisele. OÜ Vikodelli maksukohustuse vähendamise eesmärgil esitasid Vladimir Getsu ja Valeriy Vasiliev ühiselt ja kooskõlastatult valeandmetega maksudeklaratsioonid ning jätsid tasumata süüdistuses märgitud maksusummad. Kõnealused maksudeklaratsioonid allkirjastas Valeriy Vasiliev. Alates 01.09.2002.a. on süüdistuses kirjeldatud KrK § 148-1 lg.10 sätestatud tegu kvalifitseeritav KarS § 386 lg.1 järgi maksudeklaratsioonis valeandmete esitamisena, mille
tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast ning mille tulemusel jäi maksudena laekumata enam kui 500 000 krooni. 15.03.2007.a. jõustunud Karstusseadustiku muudatuse kohaselt on KarS § 386 kehtetuks tunnistatud, kuid süüdistuses kirjeldatud KrK § 148-1 lg.10 järgi kvalifitseeritav tegu on käesoleval ajal karistatav KarS § 389-1 lg.2 järgi maksuhaldurile valeandmete esitamisena maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi maksudena laekumata enam kui 5 000 000 krooni.
Käesoleval juhul on apelleeritav kohtuotsus tehtud rõhuasetusega, et menetlus toimub KrMK alusel ja seega lähtutakse vaid neist asjaoludest. Kriminaalmenetluse seadustikust juhindus kohus vaid tsiviilhagi rahuldamisel ja sundraha väljamõistmisel. Eeltoodud menetlusõiguse kohaldamise rikkumised tuleb lugeda kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg.2 mõttes. Harju Maakohus ei selgitanud välja, kas esitatud süüdistus vastab kriminaalseadusele, jätkuva karistatavuse tähenduses, koosseisutunnustele. Jätkuva kriminaliseerituse kontrollimisel pidi kohus mitte ainult nentima, et antud teod võivad olla karistatavad ka käesoleval ajal, vaid pidi välja tooma kõik olulised asjaolud, mis jätkuva kriminaliseerituse kontrollis on oluline. Juhul, kui koosseisulistes elementides on toimunud muutus, peab kohus ka märkima, milles seisneb nende koosseisude erinevus.
Eeltoodud asjaolusid arvestades ei ole loogiline ega mõistetav, et OÜ Palma Oil oleks äriühinguks, mis on V.Vasilievi ja V.Getsu kontrolli all. Apellant toob ära tõendite loetelu, millega apellandi arvates on tõendatud: kauba faktiline olemasolu, nimetatud kauba hoiustamine, osapoolte vahel lepingute sõlmimine, kauba müük ja maksed kauba eest, kauba transportimine ostjalt müüjale ning kauba üleandmine ja vastuvõtmine. Harju Maakohus ei ole apellandi poolt loetletud tõendeid uurinud, vähemalt puuduvad kohtuotsuses motiivid nende tõendite hindamise osas, ükski menetlusosaline ei ole neid uurimisesemest välistanud. Kui kohus oleks eeltoodud tõendeid ja isikute poolt antud ütlusi hinnanud koosmõjuliselt, riimuvalt, oleks see välistanud kohtu järelduse, et Palma Oil OÜ oli äriühinguks, mis ei omanud majandustegevust või et antud äriühing oli kohtualuste kontrolli all või et kohtualused ostsid teadvalt salakaubana riiki toodud kütust. Kohtulikul uurimisel on üheselt tuvastatud, et OÜ-l Palma Oil on olnud ka peale OÜ- ga Vikodelli teisi reaalseid majandustehinguid. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et OÜ Palma Oil on teinud tehinguid mitmete äriühingutega: Alexela Oil AS (II köide lk.175-190), Euro Oil Treid AS (I köide lk.151, 154), Viksikol AS, Messinda OÜ, AS Noi, AS Marisabel, OÜ AP Terminal, OÜ Hepa (tehingud nähtuvad OÜ Palma Oil arvelduskonto väljavõttest, Saare Kütus AS-i terminali hoiuleping kütuste hoidmiseks). Kohtu tuvastused, et V.Vasilievi subjektiivne külg - kavatsetus maksusüütegu toime panna on tõendatud, on ebaõiged. Subjektiivse külje olemasolu süüteokoosseisule vastava teo toimepanemisele ei ole apellandi arvates tuvastatud. Kahtluse all ei ole, et kütus reaalselt eksisteeris. Seega kütuse soetamisel tehtud kulud olid tehtud kütuse soetamiseks, so eesmärgiga antud kütus realiseerida kolmandatele isikutele. Prokurör on kinnitanud, et asjaolu, et kütus eksisteeris ja see realiseeriti kolmandatele isikutele, ei ole vaidluse all. Seega OÜ Vikodelli soetas kütuse ettevõtluse eesmärgil ja ka kasutas seda ettevõtluse eesmärgil. Juhul, kui kütus osteti reaalsete turuhindade alusel, tuleb selliseid kulutusi pidada ettevõtlusega seotud kulutusteks. V.Vassiljevi kavatsetus antud vahendeid mitte kasutada ettevõtluses, ei ole tuvastatud. Kohus on ebaõigesti hinnanud kohtualuste käitumist läbi OÜ Alexela Oil käitumise muudes menetlustes. Kohtuotsuses ei ole tuvastatud tegeliku maksukohustuse suurus süüdistuses märgitud maksustamisperioodidel ja selle maksukohustuse erinevus deklaratsioonides. Tallinna Halduskohtu otsuse ümberhindamine samade faktiliste asjaolude suhtes ei ole loogiliselt jälgitav. Tsiviilhagi rahuldamisel on apelleeritavas kohtuotsuses eiratud Riigikohtu juhiseid. Apellant toob ära Riigikohtu nii kriminaalkolleegiumi kui tsiviilkolleegiumi lahendite sisu, puudutavalt tsiviilhagi ja äriühingu juhatuse liikme vastutust äriühingu ees. Apelleeritavas kohtuotsuses on märgitud tsiviilhagi rahuldamise põhjendustena, et OÜ Vikodelli maksukohustuse (riigi maksunõude) tuvastas maksuhaldur mai, juuni, august, september ja november 2000.a. osas 12. novembri 2003.a. maksuotsusega nr 4.1 -01.1/20485. Maksukohustuse teada saamise hetkel oli OÜ Vikodelli majandustegevus kahjumis (ca üks
miljon), mis nähtub OÜ Vikodelli 2003.a. kasumiaruande skeemist 1. Eelnevast tulenevalt ei olnud maksukohustuse teada saamise hetkel reaalselt võimalik maksuvõlga sisse nõuda. Eeltoodud seisukoht on ebaõige. Varasemalt olid kriminaalmenetluse käigus OÜ Vikodelli arveldusarved arestitud. Tallinna Ringkonnakohtu 05.detsembri 2006.a. otsusega tühistati pangakontodel olevate vahendite konfiskeerimine ja vabastati arvelduskontod aresti alt. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et seonduvalt haldusmenetluse lõpetamisega on maksuhaldur vabastanud OÜ Vikodelli arved aresti alt, maha võtnud võõrandamise keelumärke OÜ Vikodelli kuulunud kinnisasjalt nr 6031, mis oli sisse kantud MTA Põhja Maksukeskuse 11. juuni 2004.a. kirjaga nr. 15-4.3/70133 Tartu Maakohtu Jõgeva kinnistusjaoskonnas. Seega väited, et maksukohustuse ilmnemisel ei olnud OÜ-lt Vikodelli võimalik sisse nõuda väidetavat maksusummat, on tõendamata. Harju Maakohus on lähtunud tsiviilhagi rahuldamisel varasemalt evitud ebaõigest praktikast. Kohtuotsuses on märgitud: „Tulenevalt selle aja praktikast - mitte menetleda ühte ja sama asja paralleelselt kahes erinevas menetluses – lõpetas maksuhaldur haldusmenetluse OÜ Vikodelli suhtes ning esitas kahjunõude kriminaalmenetluses“. Eelpool tsiteeritud Riigikohtu lahend välistab sellise käitumise. Haldusmenetluse varasem läbiviimine, kriminaalmenetluses arvete arestimine, andis maksuhaldurile kõik võimalused maksunõude maksmapanekuks OÜ Vikodelli suhtes. Lisaks arvetel olnud rahalistele vahenditele oli maksumenetluse käigus seatud OÜ Vikodelli omanduses olevale kinnisasjale keelumärge maksuhalduri kasuks. Harju Maakohus sisuliselt tuvastas, et maksuhaldur loobus maksunõude sissenõudmisest maksumaksja OÜ-lt Vikodelli vastu. Juhul, kui maksuhaldur loobub enda õiguste teostamisest, siis see ei anna alust ega eeldust, et ta saab esitada sama nõude juhatuse liikmete vastu. Riigi maksunõude väärtusetuks muutumine, mis on tingitud riigi poolsest tegevusetusest, ei ole juhatuse liikme tsiviilvastutuse aluseks. Kohtuotsuses ei ole esitatud põhjendusi karistamise osas tegude suhtes, millest on möödunud üle 9 aasta. Kaitsja on seisukohal, et mõistliku menetlusaja ületamine kohtu poolt välistab V.Vasilievi karistamise. Kohtuotsuses puuduvad motiivid, milles alusel on kohtu poolt arvutatud sundraha. Süüdistuse kohaselt inkrimineeritakse V.Vasilievile tegusid, mis leidsid aset 2000.a. Siis aga. olid sundraha summad teised võrreldes maakohtu poolt väljamõistetuga. Kokkuvõtvalt palutakse tühistada Harju Maakohtu 17. detsembri 2009.a. otsus kriminaalasjas nr 1-04-31 täies ulatuses ja teha uus otsus, millega mõista V.Vasiliev talle esitatud süüdistuses õigeks ja tsiviilhagi jätta rahuldamata. Süüdistatav taotleb, et kriminaalasja arutataks ringkonnakohtus tema osavõtuta
Kohus on väljunud kohtuliku arutamise piiridest, millega oluliselt rikkus kaitseõigust, KrMS § 268 lg 1 koosmõjus KrMK § 216 lg 1 sätteid. Pole esitatud süüdistust sellest, et Vikodelli müügid Palma Oil OÜ-le olid fiktiivsed. Kohus aga sellise järelduse teeb. Kaitsja leiab, et kohtuotsus pole arusaadav kuna kummutab iga järgneva järeldusega eelneva olulise järelduse. Arusaamatuks jääb millistele tõenditele ja asjaoludele kohus oma järeldustes on tuginenud. On tõendamist leidnud, et Vikodelli OÜ-l puudub võlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees, seega puuduvad objektiivsed alused Vikodelli OÜ juhatuse liikmete vastutusele võtmiseks. Nimetatud süüd välistavatele tõenditele pole kohus hinnangut andnud. Kaitsja, tehes viite halduskohtu 15.11.20004 otsusele leiab, et antud asjas puudub maksuotsus, maksuarvestus ja selle aluseks olevad alusdokumendid. Maksuamet ega prokurör ei vaidlusta asjaolu, et Vikodelli OÜ on deklareerinud käibemaksu ning tulu- ja sotsiaalmaksu õigesti tehingutes, millega Vikodelli OÜ müüs kütust Palma Oil OÜ-le. Kohus on asunud põhjendamatule seisukohale, et nimetatud müüke ei toimunud. Kaitsja toob ära müüki tõendavate tõendite loetelu ja märgib, et tõenditega on ümber lükatud süüdistuses ja otsuses esitatud põhjendus, et Palma Oil OÜ ei eksisteerinud ja ei tegelenud majandustegevusega. Samuti on tõendtaud Palma Oil OÜ võlg Vikodelli OÜ –le kütuse eest, kus terminaalides kütust hoiti. Seega oli tegemist reaalse kütuse ja tegelike käivetega. Kohus on jätnud tõendid hindamata ja järeldused pole tõenditega kooskõlas. Tulu- ja sotsiaalmaks on deklareeritud õigesti. Puudub vaidlus, et Vikodelli OÜ on kütuse omandanud ja edasi müünud. Ostmiseks on tehtud kulutusi, mis on ettevõtlusega seotud kulutusteks. Kütust on ostetud ja müüdud tavapärase turuhinnaga. Maakohus on rikkunud kohtuliku uurimise printsiipi ja jätnud enamuse tõenditest hindamata. Palma Oil OÜ müügid Vikodelli OÜ-le on leidnud tõendamist ja kaitsja toob ära tõendite loetelu millega on tõendatud kauba faktiline olemasolu, kauba hoiustamine, osapoolte vahel lepingute sõlmimine, kauba müük ja maksed kauba eest, kauba transportimine ning kauba üleandmine ja vastuvõtmine. Seega on tõendatud ka Palma Oil OÜ tavapärane majandustegevus, kuid kohus pole nendele tõenditele hinnangut andnud, millega jättis otsuse sisustamata. Samuti on kohus jätnud tähelepanuta tõendid mis viitavad Palma Oil OÜ aktiivset ärilist suhtlemist kolmandate äriühingutega, millest järeldub, et tegemist ei olnud varifirmaga mida kontrollisid süüdistatavad. Kohus ei ole võtnud seisukohta raamataupidamise korraldamise ja raamatupidamisandmete õigsuse eest isikliku vastutuse kehtestamise seaduse kohaldamise kohta seoses V.Getsu kriminaalasja lahendamisega. Leiab, et KrK § 1481 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanijaks saab olla vaid RPvS § 2,3 nimetatud erisubjekt, majandusüksuse tippjuht või raamatupidamise õigsuse eest vastutav isik, kelledeks V.Getsu ei olnud. Kohus ei lubanud V.Getsul esitada suuliselt kogu tema poolt ettevalmistatud viimast sõna. Karistuse mõistmisel on jäetud arvestamata asjaolu, et kuriteo toimepanemisest on möödunud 9 aastat ja V.Getsu tervislik olukord. Mõistliku aja möödumine välistab V.Getsu karistamise. Tsiviilhagi osas teeb kaitsja viited Riigikohtu vastavatele lahenditele, leides, et haldusemenetluse läbiviimine, arvete arestimine kriminaalmenetluses andis maksuhaldurile kõik võimalused maksunõude maksmapanekuks Vikodelli OÜ suhtes. Lisaks selle oli seatud osaühingu omanduses olevale kinnisasjale keelmärge maksuhalduri kasuks.. Maakohus
sisuliselt tuvastas, et maksuhaldur loobus nõude sissenõudmisest osaühingult. , seega ei saa sama nõuet esitada juhatuse liikme vastu. Esitatud tsiviilhagi tuleb jätta rahuldamata. Sundraha väljamõistmisel pole arvestatud et kuritegu pandi toime 2000 aastal. Jääb arusaamatuks kuidas on väljamõistetud sundraha arvestatud. Kokkuvõtvalt kaitsja palub V.Getsu õigeksmõistmist ja tsiviilhagi rahuldamata jätmist ning pangakontode vabastamist aresti alt.
RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
vähendamise eesmärgil. Kohtul puudus võimalus kindlaks teha sellise süüdistuse alusel V.Vasilievi teo subjektiivset külge- kavatsetust nii teo kui tagajärje suhtes. Analoogseid etteheiteid süüdistuse puudulikkusest on apellatsioonis esitanud V.Getsu kaitsja, kes leiab, et kaitseõigust on rikutud, esitatud süüdistuse järgi pole isegi teoreetiliselt võimalik V.Getsu süüdimõistmine. Kohtukolleegium peab vajalikuks täpsustada, et kehtiv KarS § 3891 subjektiivne koosseis nõuab tahtlust ehk minimaalselt kaudset tahtlust kõigi objektiivse külje tunnustele vastavate asjaolude suhtes ja kavatsetust üksnes, antud juhul maksukohustuse vähendamise suhtes. Seega maksuhaldurile esitatavate andmete ebaõigsus ja deklareerimiskohustuse rikkumise tõttu laekumata jääva maksusumma ulatumine suurele kahjule vastava summani, piisab toimepanijal vähemalt kaudse tahtluse olemasolust. Antud juhul oli esialgses süüdistuses ette heidetud deklaratsioonides tahtlik valeandmete esitamine, mis kajastab endas ka eesmärgipärast tegevust. Esitatud süüdistuses oli kajastatud kõik kehtinud seaduse ettenähtud koosseisulised tunnused ja teokirjeldused, mis nendele vastavad. Riigikohus on korduvalt sedastanud, et süüdistataval peab olema tõhus võimalus esitada vastuväiteid nii sellele, et süüdistuses kirjeldatud tegu oli kuriteona karistatav toimepanemise ajal, kui ka sellele, et tegu on olnud jätkuvalt karistatav igal ajahetkel arvates teo toimepanemisest kuni kohtuotsuse tegemiseni Kohtukolleegium leiab, et prokurör ongi maakohtus asja uuel arutamisel esitanud süüdistuse täienduse lähtuvalt seaduse muudatusest ning asjaolu, et süüdistatavatele inkrimineeritavate tegude kirjelduse osas muudatusi ei tehtud, ei anna iseenesest alust tuvastada, et kohus poleks saanud jätkuvat karistatust tuvastada või et kohus on süüdistuse piiridest väljunud või et kaitsjatel ei oleks olnud võimalus kaitseõigust teostada. Nii on lõplikus süüdistuses märgitud, et süüdistuses kirjeldatud tegevus oli suunatud maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele ja maksude tasumata jätmisele. OÜ Vikodelli maksukohustuse vähendamise eesmärgil esitasid Vladimir Getsu ja Valeriy Vasiliev ühiselt ja kooskõlastatult valeandmetega maksudeklaratsioonid ning jätsid tasumata süüdistuses märgitud maksusummad. Kõnealused maksudeklaratsioonid allkirjastas Valeriy Vasiliev. Alates 01.09.2002.a. on süüdistuses kirjeldatud KrK § 148-1 lg 10 sätestatud tegu kvalifitseeritav KarS § 386 lg 1 järgi maksudeklaratsioonis valeandmete esitamisena, mille tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast ning mille tulemusel jäi maksudena laekumata enam kui 500 000 krooni. 15.03.2007.a. jõustunud Karstusseadustiku muudatuse kohaselt on KarS § 386 kehtetuks tunnistatud, kuid süüdistuses kirjeldatud KrK § 148-1 lg 10 järgi kvalifitseeritav tegu on käesoleval ajal karistatav KarS § 389-1 lg.2 järgi maksuhaldurile valeandmete esitamisena maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi maksudena laekumata enam kui 5 000 000 krooni. 6.3 Kaitsjate apellatsioonides on leitud, et süüdistatavatele inkrimineeritud teod ei ole õigesti kvalifitseeritud. KrK § 1481 lg 2 ettenähtud valeandmete esitamisel oli tegemist teomitmusega, seega puudub võimalus vaadelda sama käitumist hilisema seaduse kontekstis ühe jätkuva kuriteona.
Selline kaitsja seisukoht on ekslik. Maksudeklaratsioonides tahtlikult valeandmete esitamine 2000 aasta mai, juuni, august, september, november eest on ajal, mil see aset leidis vaadeldud ja käsitatud ühe jätkuva kuriteona kuna olid kantud ühtsest tahtlusest, ajaliselt lähedased, sama objekti vastu sarnasel viisil toime pandud teod, mis toimepanemise ajal vastasid ühele ja samale kuriteokoosseisule. Seega süüdistuses nimetatud perioodi jooksul panid süüdistatavad toime rea ühesuguste tunnustega tegusid, s.o. esitasid maksudeklaratsioonides valeandmeid, millega põhjustasid ühtse tagajärje, s.o. maksude laekumata jäämise ja mis tõi endaga kaasa KrK § 1481 lg 10 eest vastutuse. Seega oli teo toimepanemisel tegemist
6.4 V.Getsu kaitsja on taotlenud maakohtu otsuse tühistamist KrMS § 339 lg 1 p 7 alusel, ehk on leidnud, et maakohtu otsus pole põhjendatud. Samas aga ei ole taotlenud kriminaalasja tagastamist maakohtule uueks arutamiseks vaid on leidnud, et ringkonnakohus peab uue otsuse tegema ja mõistma V.Getsu õigeks. Riigikohus on oma lahendites / nt 3-1-1-43-05, 3-1-1-47-04/ märkinud, et kohtuotsuse põhistatus tähendab seda, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav. Sisuliselt tähendab see seda, et kohtuotsuses tuleb ära näidata, millised asjaolud kohus tõendatuks luges ning millistele konkreetsetele tõenditele ja miks ta seejuures tugines. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on tõendeid analüüsinud, on võimalik aru saada milliste tõendite alusel kohus oma järeldused tegi ning pole alust tuvastada, et maakohtu otsuses puudub põhjendus. Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks osutada, et tõendite analüüsi puudumine kohtuotsuses, mis on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 1 p 7 järgi, on selline kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine, mis toob tulenevalt KrMS § 341 lg-st 1 igal juhul kaasa maakohtu otsuse tühistamise ning kriminaalasja tagasisaatmise esimese astme kohtule uueks arutamiseks /Riigikohtu otsus nr 3-1-1-46-07/. Seega sellise rikkumise tuvastamisel ei ole apellatsioonikohtul seaduslikku õigust õigeksmõistva otsuse tegemiseks nagu on taotletud kaitsja apellatsioonis vaid kriminaalasi tuleb igal juhul saata maakohtule uueks arutamiseks. Seega on kaitsja poolt esitatud õigeksmõistmise taotlus selles osas vastuolus apellatsiooni põhjendustega ja KrMS § 341 lg 1 sätestatuga.
6.5 Tõendite hindamise osas peab kolleegium esmalt vajalikuks osutada Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-17-03 on sedastatud põhimõttele, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. 6.5.1 Kaitsjate viidetele halduskohtu poolt tehtud otsustele, peab kohtukolleegium vajalikuks osutada, et Riigikohus on antud asjas sedastanud, et see, kas eksisteerib õigussuhe, millest tulenevalt peaksid V. Vasiliev ja V. Getsu kandma OÜ Vikodelli maksukohustuse kohta valeandmete esitamise eest karistusõiguslikku vastutust, on kindlakstehtav üksnes kriminaalmenetluse raames. Nii nagu OÜ Vikodelli maksuvõla tuvastamiseks, tuleb ka V. Vasilievi ja V. Getsu käitumise kuriteokoosseisupärasuse hindamiseks kindlaks teha, kas ja kui, siis millises ulatuses erines OÜ Vikodelli deklareeritud maksukohustus tegelikust
maksukohustusest. Samas ei ole kriminaalasja lahendav kohus selle asjaolu tuvastamisel seotud OÜ Vikodelli ja riigi vahelise maksuvaidluse tulemustega. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et kohtul oli vaieldamatult õigus anda kriminaalasjas kogutud tõenditele hinnang, mis erineb halduskohtu poolt samadele tõenditele halduskohtumenetluses antud hinnangust, kuid see peab olema põhjendatud. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhistatud seisukohaga V. Z. poolt antud ütluste usaldusvääruses osas, mis on vastupidised halduskohtu järeldustega. V. Z. poolt antud ütlusi on vahetult uuritud ja vastuolusid varem antud ütlustega pole tuvastatud. Halduskohtu viide asjaolule, et isik on varem kriminaalkorras karistatud narkokuriteo toimepanemise eest, on asjakohatu ega anna alust vaidlustatud kriminaalasjas antud ja kontrollitud ütluste usaldusväärsuses kahelda. Vastupidiselt halduskohtu poolt OÜ Palma Oil tegevusele antud hinnangust, on kriminaalasja materjalidega tuvastatav, et äriregistri dokumentides äranäidatud OÜ Palma Oil juhatuse liikmena V. Z., tegelikkuses osaühingu nimel ei tegutsenud, faktiliselt ei teadnud ta sellest äriühingust midagi. Sellekohased ütlused andis tunnistaja V. Z. kohtus. Ka T. Õ.’i poolt kohtueelsel uurimisel antud ja kohtuistungil avaldatud ütlustega on kinnitust leidnud, et tema sai OÜ Palma Oil paroolikaardid ja koodid. Tema ülesandeks oli teatava tasu eest vastavalt saadud juhistele ülekannete tegemine, sularaha väljavõtmine ja edastamine. Ta ei teadnud rohkem äriühingu tegevusest midagi. Kinnitab, et on teinud korduvalt ülekandeid ka OÜ-le Vikodelli. Seega juba kaks isikut, kes peaksid äriühingut juhtima, selle tööd organiseerima, teadma tema tegevusest kõike, ei omanud faktilist ülevaadet firma majandustegevusest, olid vaid nn „tankistid“ Samuti on tuvastatav, et OÜ Palma Oil ei asunud äriregistril märgitud aadressil ega ole ka kunagi seal asunud. Seega olid osaühingu dokumentatsioonil asukoha rekvisiidid ebaõiged. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et ülalnimetatud asjaolud annavad aluse tulla järeldusele, et OÜ Palma Oil oli varifirma, mis ei omanud reaalset majandustegevust. Kaitsjate poolt viidatud arved ja ülekanded ei anna alust nimetatud maakohtu järelduse kummutamiseks. T. Õ. on kinnitanud, et ülekandeid ta tegigi, raha liikus, kuid tegelikku majandustegevust selle taga ei olnud. Majandustegevust ei juhtinud ka äriühingu juhatuse liige V. Z., kes kinnitas vaid lepingutele ja temale antud paberitele allkirjade panemist. Seega on tuvastatav, et kaitsjate poolt viidatud dokumendid olid allkirjastatud isiku poolt, kes tegelikkuses ei teadnud firmast midagi. Ülekandeid tegi ja sularahaga arveldas isik, kes samuti ei teadnud ühingust ega selle äritegevusest midagi, sai, korralduste alusel toimingute tegemise eest, vaid veidi raha. Kohtukolleegium leiab, et kriminaalasja materjalidega on tuvastatav, et mõlemad süüdistatavad, olid teadlikud, et Roomassaare sadamas oleva kütuse müügiga tegelevad E. B. ja J. R.. Asjaolu, et A.. B. ja J. R. tegelesid siseturul Roomassaare sadamas oleva bensiini realiseerimisega, et süüdistatavad on mõlema ülalnimetatud isikuga vahetult bensiini ostmisega seonduvalt kohtunud, on tuvastatav ka Tallinna Linnakohtu 2004 aasta jõustunud otsusega. Samuti on asjaolu, et bensiini ostmisega OÜ Vikodelli nimel ja seda vahetult kütuse maaletoojalt, olid seotud ja vähemalt teadlikud mõlemad süüdistatavad on kinnitust leidnud ka tunnistajate I. T. ja E. B. kohtuistungil antud ütlustega, milliseid on maakohus analüüsinud.
6.5.2 Asjaolu, et mõlemad süüdistatavad olid teadlikud tegelikust kütuse müüjast ja, et OÜ Palma Oil oli varifirma, on maakohus lugenud piisavaks, et süüdi tunnistada V.Vasiliev ja V.Getsu KrK § 1481 lg-te 2 ja 10 järgi kaastäideviijatena valeandmete esitamises OÜ Vikodelli maksudeklaratsioonides. Maakohus on viidates Riigikohtu lahenditele, avanud ka KarS § 21 lg 2 sätestatu. Ringkonnakohus peab vajalikuks korrata, et Riigikohus on 9. aprilli 2007. a otsuses asjas nr 31-1-108-06 selgitanud, et teovalitsemise teooriast tuleb lähtuda ka nn spetsiifilise teokirjeldusega süüteokoosseisude puhul, kus seadusandja on suuremal või vähemal määral konkreetselt määratlenud, milliste tegude toimepanemisel loetakse koosseis realiseerituks. Ka maksudeklaratsioonis valeandmete esitamise kui süüteo eest võib (kaas)täideviijana vastutada isik, kes ise valeandmeid sisaldavat deklaratsiooni ei allkirjasta, kuid kelle kaalukas teopanus valeandmete esitamisse väljendub mingis muus teos. Kriminaalasjas ei ole vaidlust, et kõik süüdistuses nimetatud OÜ Vikodelli käibe- ja tulu- ning sotsiaalmaksudeklaratsioonid allkirjastas ning esitas maksuhaldurile V. Vasiliev või tema poolt juhendatud raamatupidaja. Tunnistaja J. F., kes tegeles OÜ Vikodelli raamatupidajana maksudeklaratsioonide koostamisega andis ütlus, et tema kontrollis, et oleks olemas kõik dokumendid, et deklaratsioon koostada. Deklaratsioonide koostamiseks OÜ Vikodelli algdokumendid tõi temale V.Vasiliev, kes kirjutas ka deklaratsioonidele alla. V.Getsu ei ole OÜ Vikodelli puudutavaid dokumente talle kunagi esitanud. Kohtukolleegium leiab, et antud juhul on tuvastatav vaid asjaolu, et kuna V.Getsu kohtus kütuse tegelike müüjatega, siis teadis ta kellelt OÜ Vikodelli kütust ostab. Samas ei ole tõsikindlalt võimalik siduda V.Getsut OÜ-ga Palma Oil, mida kasutati maksude vähendamise näitamiseks. E. B. on kinnitanud, et OÜ Palma Oil kontolt laekusid rahasummad tema firma kontole, kusjuures teatas talle nendest V.Vasiliev. V.Vasiliev on andnud T. Õ.ile korraldusi OÜ Palma Oil arvelduskontolt ülekannete tegemiseks nii E. B. seotud Oregon Development Bank kui ka OÜ Vikodelli arvetele , mis annab aluse tuvastada V.Vasilievi seotust ja ka kontrolli OÜ Palma Oil toimuva üle. Samuti ei ole tuvastatav, et V.Getsu oleks kohtunud või allkirjastanud fiktiivseid dokumente puudutavalt OÜ-lt Palma Oil kütuse ostmist. Kohtukolleegium leiab, et vaid asjaolu, et mõlemad süüdistatavad olid teadlikud kütuse tegelikust müüjast, ei võimalda V.Getsu käitumises tuvastada sellist teopanust, mis annaks alust pidada teda maksukuriteo kaastäideviijaks. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-60-07 sedastanud, et ühe juhatuse liikme teadlikkus asjaolust, et teine juhatuse liige esitab osaühingu käibedeklaratsioonides maksuhaldurile valeandmeid, ei saa moodustada teopanust, mis annaks alust pidada teda maksukuriteo kaastäideviijaks. Eeltoodust lähtuvalt tuleb V.Getsu temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises õigeks mõista. V.Vasilievi osas kohtukolleegium leiab, et tõendite kogumi alusel on tuvastatav, et ta oli teadlik, et OÜ Palma Oil on varifirma, et tegemist ei olnud käibemaksukohuslase poolt kütuse müümisega, seega ei olnud OÜ-l Vikodelli kui kütuse ostjal õigust käibemaksu maha arvata. Faktiliselt on tuvastatav, et OÜ Vikodelli on esitanud maksuhaldurile käibedeklaratsioonid, kus on ära näidatud valeandmed, mille tulemusena jäi riigile laekumata 3 356 426 krooni käibemaksu ja samuti puudus süüdistataval õiguslik alus jätta kütuse eest
tasutud summad OÜ Vikodelli tulu - ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides ettevõtlusega mitteseotud kuluna registreerimata, mille tagajärjel jäi deklareerimata ja tasumata 7 689 406 krooni. V.Vasiliev oli isikuks, kes teades, et algdokumentides äranäidatu ei vasta tegelikkusele, esitas need raamatupidajale, kes nende alusel lasi koostada maksudeklaratsioonid ja kes need allkirjaga kinnitas. V.Vasilievi käitumises on tuvastatav inkrimineeritud kuriteokoosseisulised tunnused. 6.5.3 Maakohus on koosseisulise tagajärje ulatuse kindlakstegemise osas otsuses oma järeldused esitanud ja kohtukolleegium ei pea vajalikuks sellel uuesti peatuda. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-61-08 sedastanud, et võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 22 lg 1 näeb ette, et võlaõigusseaduses kahju õigusvastase tekitamise kohta sätestatut kohaldatakse juhul, kui kahju põhjustanud tegu või sündmus pandi toime või leidis aset pärast 1. juulit 2002. Seega on igal juhul välistatud võlaõigusseaduse kohaldamine süüdistatavate poolt enne 1. juulit 2002 toime pandud tegude osas. Seega pole maakohtule etteheidetav tsiviilhagi lahendamisel materiaalõiguse alusena võlaõigusseaduse sätetele viitamata jätmine. Antud kriminaalasja menetlemise raames on Riigikohus väljendanud seisukohta, et MKS §d 41 ja 168 ei ole käesolevas asjas kohaldatavad, kuna need sätted jõustusid alles 1. juulil 2002, s.o pärast V. Vasilievile ja V. Getsule süüksarvatavate tegude toimepanemist. Riigikohus on ka selgitanud, et enne 1. juulit 2002 kehtinud maksukorralduse seadus ei sätestanud õigust nõuda osaühingu juhatuse liikmelt äriühingu maksuvõla tasumist. Samas on Riigikohus ka kaitsjate poolt viidatud otsustes jõudnud seisukohale, et teatavate õiguslikel aluste ja eelduste esinemisel võib riigil tekkida tsiviilõiguslik kahju hüvitamise nõue äriühingu juhatuse liikme vastu, kes on enne 1. juulit 2002 äriühingu maksudeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid esitades (deklareerimiskohustust rikkudes) pannud toime maksukuriteo ning põhjustanud ühtlasi äriühingu maksuvõla. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et teatud juhtudel võib riigil olla otsenõue enne
õnnestunuks maksukohustuse tekkimise ajal sisse nõuda, on vahepeal muutunud täielikult või osaliselt väärtusetuks. Kirjeldatud olukorras saab rääkida põhjuslikust seosest juhatuse liikme poolt deklareerimiskohustuse rikkumise ja riigil kahju tekkimise vahel. Antud juhul on tuvastatav, et OÜ Vikodelli käive oli käibedeklaratsioonide kohaselt 2000 aastal ca 40 miljonit krooni, seaduslikud ärikulud olid ca 18 miljonit krooni, seega oli rikkumise ajal oli maksukohustus summas üle 11 miljoni krooni osaühingult sissenõutav, äriühing oli maksukohustuse tekkimise ajal majanduslikult suuteline maksukohustust täitma. Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti maksuotsus tühistati 2004 aasta lõpus, seega ajal, mil OÜ Vikodelli oli sisuliselt majandustegevuse lõpetanud, äriühing oli maksuvõimetu. Vastavalt kriminaalasja materjalidele / 7 kd. t.lk. 24,25/ on äriregistri andmetega tuvastatav, et kui 2000 aastal OÜ Vikodelli tulud ületasid kulud ja äriühingu aastane puhaskasum moodustas üle 340 tuhande krooni, siis 2003 aastal finantstulude ja kulude arvestus näitas kulude ülekaalu ja äriühing oli kahjumis üle miljoni krooni. Kaitsjate poolt tehtud viide arvelduskontode aresti all olemisele ja nende vabastamisele alles 2006 aasta otsusega ei anna alust jõuda teistsugusele järeldusele. Kriminaalasja materjalide kohaselt oli 2003 aasta lõpus OÜ Vikodelli Hansapangas oleval kontol 225 351. 97 krooni ja Sampo Pangas 32 480.91 krooni/ 2 kd. t.lk. 233, 235/. Samad arved olid ka arestitud ja asjaolu, et sellised arved olid apellatsioonimenetlus käigus vabastatud, ei anna alust tulla järeldusele, et äriühing oli maksuvõla ilmsikstulekul ja 2004 aastal halduskohtu otsuse jõustumisel võimeline võlga tasuma. Samuti peab kohtukolleegium vajalikuks lähtuvalt Riigikohtu ülaltoodud otsuses esitatule märkida, et juhatuse liikme poolt äriühingu maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisega riigile tekitatav kahju võib lisaks maksunõude reaalväärtuse vähenemisele hõlmata ka maksuintressi, arvestatuna maksuvõla sellelt osalt, mis oleks olnud maksukohustuse tekkimise ajal äriühingult sissenõutav. Maksuintress on käsitatav juhatuse liikme tekitatud kahjuna üksnes juhul, kui maksumaksjalt ei ole võimalik seda sisse nõuda. Antud juhul on maakohus seaduslikult tuvastanud riigil saamata jäänud finantstulu alates 01.07.2001, mil jõustus MKS § 115 lg 1, mis kehtestas intressi väljamõistmise võimaluse, kuni riigi poolt maksuvõla olemasolust teada saamiseni. Kohtukolleegium leiab, et maksukuriteoga tekitatud kahju on V.Vasilievilt seaduslikult välja mõistetud. 6.6 V.Vasilievi kaitsja poolt on leitud, et kohus ei ole põhjendanud mõistetud karistust, on viidatud mõistlikule ajale, seoses faktiga, et kuritegude toimepanemistest on möödunud 9 aastat. Leitakse et mõistliku aja rikkumisega, on välistatud karistamine. Kohtukolleegium tõdeb, et vaatamata sellele, et kriminaalasi on keeruline ning teatavad asja arutamist välistavad tegurid tulenesid süüdistatavate käitumisest, on siiski mõistliku menetlusaja teatav riive sedastatav. Maakohus on küll märkinud, et tegemist on 9 aasta jooksul kriminaalasja menetlemisega, kuid selline tõdemus pole karistuse mõistmisel arvestamist leidnud. Samas kohtukolleegium leiab, et juhinduvalt siseriiklikust seadusest puudub alus süüdlasele kuriteo toimepanemise eest karistuse mõistmata jätmiseks. Karistusest tingimisi vabastamist on maakohus juba kohaldanud, määrates katseaja KarS § 73 lg 5 ettenähtud miinimumtähtajas. Küll aga leiab kohtukolleegium, et arvestades menetlusaja pikkust ning KarS § 5 lg 2 sätestatut on võimalik V.Vasilievit karistada maakohtust erineva karistusega, lühemajalise vangistusega.
Ülaltoodust lähtuvalt kohtukolleegium leiab, et V.Vasilievit on võimalik karistada KarS § 45 ettenähtud miinimumtähtajale ligilähedase vangistusega.
KrMS § 45 lg 7 kehtestab, et kaitseülesannete täitmine lepingulise kaitsja poolt maakohtus hõlmab ka apellatsiooni- või määruskaebuse koostamist maakohtu lahendi peale, kui seda soovib kaitsealune. Antud juhul on kaitsja ringkonnakohtule esitatud taotluse juurde lisanud arve, milles on ära näidatud, et kaitsja on töötanud 9,25 tundi 04.01.2009 aasta apellatsioonkaebusega. Faktiliselt oli tegemist 04.01.2010 aasta apellatsiooniga, ning ülaltoodud seaduse alusel ringkonnakohtu poolt lepingulise kaitsja tasu apellatsiooni koostamise eest hüvitamisele ei kuulu. Samas on tegemist olukorraga, kus kaitsja valmistus kohtuistungiks ette ja viibis ka kohtuistungil. Vastavalt kohtuistungi protokollile kestis kohtuistung 1, 5 tundi. Arvestades kaitsja tunnitasuks taotluses esitatud summa, kuulub kohtuistungist osavõtu eest hüvitamisele 3000.00 krooni. Kuna apellatsioonikohtuistungiks ettevalmistumine ei tähenda vaid apellatsiooni koostamist, on alust tõdeda, et kaitsja kulutab teatava aja ka muudeks vajalikeks toiminguteks nagu kohtuvaidlusteks ettevalmistumine jne. Kohtukolleegium leiab, et mõistlik on ettevalmistumise ajaks lugeda 2 tundi, seega hüvitamisele kuulub ettevalmistumise eest 4000.00 krooni. Tegemist on kriminaalasjaga, mis on erinevates kohtuastmetes juba menetluses olnud. Mitu aastat on asja arutatud maakohtus, kaitsja on kriminaalasja materjalidega kursis juba aastaid. Midagi uut ringkonnakohtuistungiks ettevalmistumisel olla ei saanud. Eeltoodust lähtuvalt ja juhindudes KrMS § 175 lg 1 p 1, § 185 lg 1, § 191 lg 1, § 387 lg 1 ringkonnakohus rahuldab V.Vasilievile riigi eelarve vahenditest kaitsjatasu hüvitamise taotluse osaliselt, summas 7000.00 krooni.
Otsus osaliselt tühistatud Riigikohtu 16.11.2010.a. otsusega nr 3-1-1-83-10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.