Kriminaalasi nr 1-09-15321
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
17 mai 2010.a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 07 mai 2010 a Tartu kohtumajas)
Kriminaalasja number
1-09-15321
Täitmiskohtunik
Liivi Loide
Kohtuistungi sekretär
Viivi Kalme
Prokurör
Jüri Vissak
Taotlus
S.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega
Süüdimõistetu
S.F Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood xxx
Jätta S.F tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
S.F on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 30.09.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 109-15321 KarS § 121 järgi ja karistuseks on mõistetud 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 25.02.2008.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud 28 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 06.09.2009.a ja lõpeb 03.01.2011.a. Võimalus koos elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 1 (3)
06.03.2010.a. S.F esitas 14.01.2010.a taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks ning andis oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. 10.03.2010.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 07.05.2010.a seisuga on S.F-i kandmata karistusaeg 7 kuud 27 päeva vangistust. S.F on varem kriminaalkorras karistatud 8 korral: 1) 04.05.1993.a Viljandi Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1, 2 ja § 141 lg 2 p 1, 2, 3, 4 järgi 6 aastat vabadusekaotust; 2) 31.03.1998.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 104 järgi 1 aasta vabadusekaotust, lõplikuks karistuseks 1 aasta 6 kuud vabadusekaotust; 3) 09.02.2001.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 107 lg 1 järgi 3 aastat vabadusekaotust; 4) 03.09.2004.a Valga Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 6 kuud vangistust tingimisi 2aastase katseajaga ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2 aastaks; 5) 14.03.2005.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja § 202 lg 1 järgi 9 kuud vangistust; 6) 22.10.2007.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 1 aasta vangistust, millest koheselt kuulus kandmisele 3 kuud vangistust; 9 kuud vangistust mõisteti tingimisi 3aastase katseajaga, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 aastaks; 7) 25.02.2008.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja § 263 p 1, 3 järgi 1 aasta 2 kuud vangistust. Ärakandmata osa 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistust mõisteti tingimisi katseajaga 2 aastat 6 kuud; 8) 14.05.2008.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 121 järgi rahaline karistus 100 päevamäära, s.o 5000 krooni. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta S.F-i tingimisi enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Prokurör samuti ei toeta Olle Ouidaku ennetähtaegset vabastamist, kuna tegemist isikuga, kes korduvalt kriminaalkorras karistatud – kokku 10-l korral, s.h 6-l korral vangistusega, kuid ikka jätkanud kuritegude toimepanemist. S.F ise arvab, et teda võiks vabastada ennetähtaegselt, kuna ta on nüüd otsustanud alkoholist loobuda. Kõik tema kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Varem ta arvas, et ilma alkoholi tarvitamata ei saa populaarsust võita teiste hulgas, ta tahtis olla „äge mees“. Nüüd saab aru, et nii enam edasi ei saa ja on otsustanud alkoholist täiesti loobuda. Vabanedes asuks ta elama vanemate juurde ja tööle loodab saada samasse, kus varem töötas. Kriminaalhooldusega tal probleeme pole olnud. KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. S.F on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kuue kuu ja andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et S.F ei saa vabastada ennetähtaegselt. Tegemist on isikuga, kes on kriminaalkorras karistatud 9-l korral, teda on korduvalt, kokku 6-l korral, karistatud ka vangistusega, mida ta on pidanud reaalselt ära kandma. Vaatamata sellele pidas kohus võimalikuks 2008.a veebruaris teda karistada vangistusega, mille kandmisest ta tingimuslikult
2 (3)
vabastati ja määrati kriminaalhooldusele. Vaid paari kuu jooksul pani S.F katseajal toime uue kuriteo, mille eest kohus pidas võimalikuks veelkord mõista karistuse, mis ei olnud seotud reaalse vangistuse ja eelmise karistuse täitmisele pööramisega, s.o rahalise karistuse. S.F aga ei õigustanud usaldust ja vähem kui poole aasta möödudes pani toime uues vägivallaga seotud kuriteod, mille eest mõisteti vangistus, mis liideti varem mõistetud kandmata karistusega. Seega on tema suhtes varem juba korduvalt teostatud kriminaalhooldust, kuid kriminaalhooldus on olnud tulemusteta - ta pani korduvalt toime uued kuriteod. Seega tema suhtes uue kriminaalhoolduse teostamisel puuduvad perspektiivid. On positiivne, et S.F on teadvustanud endale alkoholiprobleemi ja sellest tulenevad tagajärjed ning on otsustanud täielikult loobuda alkoholi tarvitamisest. Nimetatud otsustus võiks aidata tal edaspidi, ka pärast kogu karistusaja ära kandmist, maandada oluliselt riske, mis on viinud teda siiani kuritegelikule teele, paremini hakkama saada erinevate probleemide lahenduste leidmisel ja kohandumisel seaduskuuleka eluga. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.