Pärnu Maakohus
Kriminaalasja number
1-06-9097
Otsuse tegemise aeg ja koht
06. mai 2010.a Kärdla
Kohtukoosseis
Kohtunik Mart Reino
Kohtuistungi sekretär
Kersti Särgava
Kriminaalasi
Üldmenetlus Hawery Karu kriminaalasjas süüdistuses KarS § 356 lg 1 järgi.
Asja läbivaatamise kuupäev
29. aprill 2010.a
Süüdistatav
Hawery Karu – sündinud 27. aprillil 1980.a Tallinnas, eestlane, Eesti Vabariigi kodanik, IK 38004274262, *, *, haridust *, *, elukoht * Karistatus: karistusregistri andmetel karistatud:
Istungil osalenud isikud
Riiklik süüdistaja prokurör Indrek Kalda ja kaitsja vandeadvokaat Toomas Liiva
õigeks.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu, teatades 7 päeva jooksul kirjalikult kaebuse esitamisest ja esitades 15 päeva jooksul põhjendatud apellatsioonkaebuse kohtuotsusega tutvumiseks kättesaadavast päevast.
Hawery Karu on kohtu alla antud selles, et ta sõlmis 20.08.2002.a A.M. tööettevõtulepingu, mille kohaselt pidi Hawery Karu teostama Hiiu maakonnas, Pühalepa vallas, Mäelao 1870 kinnistul kasvava metsa oma tööjõu ja tehniliste vahenditega ülestöötamise vastavalt metsateatisele nr 00428 ning ülestöötatud metsamaterjali koondamise. Vastavalt tööettevõtulepingu punkti 4.3.1 kohaselt oli Hawery Karu vastutav lepingu täitmisel kõikide seaduserikkumiste ning keskkonnale tekitatud kahjude eest. Hawery Karu teostas 2002.a septembris Mäelao 1870 kinnistul ebaseadusliku metsaraie, millega viis metsa täiuse ja rinnaspindala eraldustel 4 ja 5 alla keskkonnaministri 01.04.1999.a. määrusega nr 39 lubatud alammäära. Ebaseadusliku metsaraide tulemusel teostati eraldusel 4, kus kasvas 65 aasta vanune II boniteediklassi männik, 0,8 ha suurusel alal lageraie, millega on metsa rinnaspindala viidud 11,7 m2-ni hektari kohta, s.o alla keskkonnaministri 01.04.1999.a määrusega nr 39 lubatud alammäära, milleks on 20,8 m2 ühe hektari kohta, millega on keskkonnale tekitatud kahju 54600 krooni. Eraldusel 5, kus kasvas 45 aasta vanune IV boniteediklassi männik, teostati 0,3 ha suurusel alal lageraie, millega on metsa rinnaspindala viidud 4,5 m2-ni hektari kohta, s.o alla keskkonnaministri 01.04.1999.a määrusega nr 39 lubatud alammäära, milleks on 12,6 m2 ühe hektari kohta, millega on keskkonnale tekitatud kahju 24300 krooni. Sellise tegevusega rikkus Hawery Karu metsaseaduse § 17 lg 2 sätteid, mille kohaselt harvendusraiet tohib teha metsas, mille täius ja rinnaspindala on lubatud alammäärast suurem, metsaseaduse § 13 lg 4 nõudeid, mille kohaselt nooremate kui saja-aastaste männipuistute lageraie on keelatud, metsaseaduse § 56 lg 3 p 1 nõudeid, mille kohaselt metsaõigusnormide rikkumisega tekitatakse keskkonnale kahju, kui metsa raiutakse hõredamaks, kui seda lubavad rinnaspindala või täiuse alammäärad. Kokku tekitas Hawery Karu Mäelao 1870 kinnistul vastavalt Vabariigi Valitsuse 08.06.1999.a määrusele nr 186 “Metsaõigusnormide rikkumisega tekitatud kahjude arvestamise määrad” keskkonnale varalist kahju 78900 krooni suuruses summas. Sellise tegevusega pani Hawery Karu toime puude ebaseadusliku raie, millega on tekitatud oluline kahju keskkonnale. Nimetatud kuriteos ei tunnista Hawery Karu ennast süüdi, väites, et ta ei olnud sel ajal Hiiumaal. Eesti Vabariigile tekitati ebaseadusliku metsaraiega kahju 78900 krooni, mille kohta on esitanud tsiviilhagi Keskkonnainspektsiooni Läänemaa osakond, kahju hüvitamata. Eeltoodu alusel süüdistatakse Hawery Karu selles, et ta tekitas Eesti Vabariigile ebaseadusliku metsaraiega kahju 78.900.- krooni, mille kohta on esitanud tsiviilhagi Keskkonnainspektsiooni Läänemaa osakond, kahju hüvitamata ja millega ta pani toime KarS § 356 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Hawery Karu end Hiiumaal metsa raiumises süüdi ei tunnista. Ta kirjutas küll Pärnus 2002. a septembris alla mingile lepingule, kuid tema seda lepingut ise ei täitnud ja midagi ei teinud ega korraldanud.
Riiklik süüdistaja loobub viimasel kohtuistungil Hawery Karu süüdistusest, sest süüstavaid tõendeid ilmselt napib. Kohtueelsel menetlusel on rikutud menetlusnorme ning ei ole kinni peetud raiutud metsa mõõtmistingimustest ega kasutatud ettenähtud mõõteriistu. Kohtueelne uurimine ei ole toimunud vastavuses Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-15-09 sätestatud tingimustele. Ka ei ole võimalik käesolevas menetlusstaadiumis läbi viia seaduses ettenähtud vaatlust ja mõõtmisi kuna metsaraidest on möödunud juba kaheksa aastat ja tollase olukorra taastamine raielangil ei ole võimalik. Asjas ei ole uute tõendite kogumine võimalik ja kohtupidamise ökonoomsuse huvides tuleb asjas menetlus lõpetada ning Hawery Karu õigeks mõista. Kaitsja on tõendeid uurides jõudnud samale tulemusele ning palub samuti Hawery Karu õigeks mõista. Kohus, kuulanud ära riikliku süüdistaja taotluse ja kaitsja arvamuse ning vaaginud asjas eelnevatel kohtuistungitel antud ütlusi ning kirjalikke tõendeid, leiab, et Hawery Karu tuleb süüdistuses KarS § 356 lg 1 järgi õigeks mõista. Kohtueelsel menetlusel on ilmselt rikutud menetlusnorme ning ei ole kinni peetud raiutud metsa mõõtmistingimustest ega kasutatud ettenähtud mõõteriistu. Kohtueelne uurimine ei ole toimunud vastavuses Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-15-09 sätestatud tingimustele. Ka ei ole võimalik käesolevas menetlusstaadiumis läbi viia seaduses ettenähtud vaatlust ja mõõtmisi kuna metsaraidest on möödunud juba kaheksa aastat ja tollase olukorra taastamine raielangil ei ole enam võimalik. Hawery Karu süü ei ole kindlalt tõendatud. Asjas ei ole uute tõendite kogumine võimalik ja kohtupidamise ökonoomsuse huvides tuleb kriminaalmenetlus lõpetada ning Hawery Karu õigeks mõista. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §-dest 305-306, 311-315 ja 318-319 mõistab maakohus Hawery Karu KarS § 356 lg 1 järgi õigeks. KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik, mistõttu jäävad ka Hawery Karu menetluskulud riigi kanda.
Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.