Ärakiri
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
04. mai 2010. a Haapsalu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-10-5826 (10257000102)
Kohtukoosseis
Kohtunik Piia Jaaksoo
Kohtuistungi sekretär
Gerda Raidla
Kriminaalasi
Erich Kaskevitš süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi kiirmenetluses
Prokurör
Agnes Ollema
Süüdistatav ERICH KASKEVITŠ - elukoht *, (kontakttelefonid *), isikukood 35206104718, *, haridust *, emakeel * keel, *, ei ole karistusregistrisse kantud, 02.maist 2010.a kell 14:50 kuni 04.maini 2010.a kell10:30 kahtlustatavana kinnipeetud /tl 37/. Kaitsja
Vandeadvokaat Toomas Liiva
Ärakiri
Ärakiri Liiklusseaduse § 20 lõike 31 p 1 sätetest, mille kohaselt „Juht loetakse alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi“, juhtis Erich Kaskevitš mootorsõidukit alkoholi tarvitamisest
tingitud joobeseisundis ning lisaks sellele põhjustas Erich Kaskevitš ka varalise kahjuga liiklusõnnetuse kui ei tulnud mootorsõiduki juhtimisega toime ning sõitis teelt välja vastu maja nr 41 juures asuvat elektriposti, mis kokkupõrke tagajärjel murdus, tekitades kuriteoga Fortum Elekter Aktsiaseltsile varalise kahju summas 4335,80 krooni ja Osaühingule A&T Elekter varalise kahju summas 3830 krooni. Sellise tegevusega Erich Kaskevitš, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime Karistusseadustiku § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus Erich Kaskevitš`ile nõutud karistus: KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Erich Kaskevitš`i kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 02.05.2010.a kell 14:50 kuni 04.05.2010.a kell 10:30 /tl 37/, s.o 3 päeva, mistõttu ärakandmata karistuseks jääb 1 kuu ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 ja § 75 sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 18 kuulise katseajaga. Määrata, et Erich Kaskevitš kannab karistust Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma KarS § 75 lõikest 1 punktidest 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et süüdistatav on kohustatud katseaja jooksul täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab Erich Kaskevitš süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi – Kuriteo toimepanemisega tekitas Erich Kaskevitš Fortum Elekter Aktsiaseltsile varalise kahju summas 4335,80 krooni /tl 12/, mis on hüvitamata. Kuriteo toimepanemisega tekitas Erich Kaskevitš Osaühingule A&T Elekter varalise kahju summas 3830 krooni /tl 20/, mis on hüvitamata. Tsiviilhagid kuuluvad rahuldamisele TsMS § 440 lg 1 alusel ja õigusvastaselt tekitatud kahju tuleb süüdistatavalt kannatanute kasuks välja mõista. Kuriteo toimepanemisega tekitas Erich Kaskevitš ka mootorsõiduki omanikule, s.o Osaühingule Puh-Veod varalise kahju, kuid kuna tegemist on kindlustatud mootorsõidukiga, kuulub kahju hüvitamisele kindlustusfirma poolt, kellel on omakorda õigus tekitatud kahju sisse nõuda Erich Kaskevitš`ilt. Asitõendid – puuduvad. Tõkend – Erich Kaskevitš suhtes tõkendit kohaldatud ei ole. E.Kaskevitš on kahtlustatavana kinni peetud 02-04.05.2010 /tl 33 / s.o 3 päeva, mis tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka. Menetluskulud . Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt vähendab kohus tehes kiirmenetluses süüdimõistvat kohtuotsust KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kaitsja taotles vähendada käesoleval juhul sundraha suurust 1⁄2 võrra, millise taotluse kohus ka rahuldab ja vastavalt eeltoodule tuleb E.Kaskevitš`ilt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1⁄2 1,5 palga alammäära suuruses summas so (1,5x4350):2= 3 262 krooni 50 senti. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - kaitsjale T.Liiva E.Kaskevit1s kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu kohtueelses menetluses summas 2424 krooni ja kohtumenetluses summas 540 krooni,
Ärakiri kokku 2964 krooni. Kaitsja taotles jätta sõidutasu ja - kulu riigi kanda ja kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et kaitsjale makstud tasudest kuulub E.Kaskevitš ́ilt väljamõistmisele 1800 krooni ja riigi kanda tuleb jätta kaitsja tasu ja kulud, mis on seotud seoses teisest piirkonnast kohale sõitmisega, s.o. 1164 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kaitsja taotles ajatada menetluskulu tasumine 6 kuu peale võrdsete osamaksetena, kuna isik on töötu ja korraga kulusid tasuda ei suuda. Kaitsja taotlus kuulub rahuldamisele. /allkiri/ Piia Jaaksoo
Kohtunik
Ärakiri õige
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.