Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.aprill 2010.a Paide
Kriminaalasja number
1-10-5208
Kohtukoosseis
Sirje Lahesoo
Kohtuistungi sekretär
Riina Kiuru
Kriminaalasi
Kristo Pimpernel’i süüdistus KarS § 424 järgi
Menetlus Prokurör
Kiirmenetlus käskmenetluse erisustega
Süüdistatav Kaitsja
Merike Lugna Kristo Pimpernel, isikukood 38311174929, elukoht xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx, varem kriminaalkorras karistamata vandeadvokaat Priit Tartu
Resolutsioon
KarS
§
lg
alusel
ära
Kriminaalasi nr 1-10-5208 Tuvastatud asjaolud Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et Kristo Pimpernel 21.04.2010.a kella 20.43 ajal juhtis xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx linnas xxxxxxxxx x maja suunas sõiduautot Ford Mondeo reg nr xxxxxxxxxxxx alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,07 mg/l kohta +0,10 mg/l, seega oli alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,97 mg/l. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani Kristo Pimpernel toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtu põhjendused Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille tõendamiseseme asjaolud on selged. Kogutud tõendid kinnitavad, et Kristo Pimpernel juhtis süüdistuses märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit, kusjuures alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli mitte vähem kui 0,97 mg/l kohta. Kristo Pimpernel’ile inkrimineeritav kuritegu on tõendatud 21.04.2010.a indikaatorvahendi kasutamise protokolli, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja joobeseisundi kontrollimise protokolli, tunnistajate I.Huopolainen’i ja H.Tamsalu ütluste ning süüdistatava enda ütlustega. Kuriteole antud kriminaalõiguslik hinnang on õige. Asitõendeid asjas ei ole. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohtunik nõustub süüdistusaktis esitatud süüdistuse tõendatuse ja karistuse määraga. KarS § 424 näeb mootorsõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolme aastase vangistuse. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine, karistust kergendava asjaoluks on süüdistatava poolt ülekuulamisel avaldatud puhtsüdamlik kahetsus. Eeltoodut arvestades peab kohus põhjendatuks karistada Kristo Pimpernel’i kergemaliigilise karistusega, st rahalise karistusega koos lisakaristuse kohaldamisega. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-dele 4 ja 9 järgi hüvitab menetluskulud (määratud kaitsja tasu ja sundraha) süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. Kristo Pimpernel’i määratud kaitsjaks oli vandeadvokaat Priit Tartu. Kohtueelses menetluses on uurija arvestanud kaitsjale menetlustoimingute eest tasu 840 krooni, sealhulgas käibemaks 140 krooni, õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest 480 krooni, sh käibemaks 80 krooni ja sõidukulu 456 krooni, sh käibemaks 76 krooni. Prokurör on arvestanud tasu 420 krooni, millest käibemaks 70 krooni. Seoses süüdimõistmisega kannab kaitsja tasu ja kulu koos käibemaksuga, kokku 2196 krooni (sh käibemaks 366 krooni), Kristo Pimpernel. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 nõuab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetult sisse menetluskulud riigituludesse, mille hulka käesoleval juhul kuulub KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 6525 krooni sundraha. Kuna asja menetlemisel kohaldati prokuratuuri taotlusel kiirmenetlust, vähendab kohus KrMS §-st 2565 lg 2 alusel sundraha suurust poole võrra. Eeltoodut arvestades kuulub Kristo Pimpernel’ilt riigituludesse väljamõistmisele 3262.50 krooni sundraha ja 2196 krooni kaitsjatasu (sh käibemaks 366 krooni).
Sirje Lahesoo Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.