Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.04.2010.a., Liivalaia kohtumaja, Tallinn
Kriminaalasja number
1-09-17567
Kohtukoosseis
kohtunik Anne Ennok rahvakohtunikud Mari Uusneem, Pille Aver
Kohtuistungi sekretär
Merike Kunnus
Tõlk
Maksim Tšurkin
Kriminaalasi
H.H süüdistuses KarS § 121; § 200 lg 2 p 4järgi
Prokurör
Anneli Lumiste H.H xxx; käesoleval hetkel viibib vahi all Vanglas Isikukood või sünniaeg: xxx Kodakondsus: määratlemata Haridus: keskharidus Emakeel: vene Töökoht või õppeasutus: ei tööta Karistatus: kriminaalkorras karistatud 9-l korral:
Süüdistatav
vabadusekaotusega;
Kaitsja
Uido Truija, Owe Ladva
Süüdi tunnistada H.H KarS § 121 järgi ja karistada vangistusega 2 aastat. Süüdi tunnistada H.H KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ja karistada vangistusega 4 aastat. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks H.H-le 4 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistusaeg ja karistusaja alguseks lugeda 19.04.2009.a. Tsiviilhagi rahuldada ning välja mõista H.H-lt 4660 krooni VP’i kasuks. KrMS § 179 lg 1 alusel välja mõista H.H-lt sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest, s.o. 10 875 krooni. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista H.H-lt menetluskuludena kaitsjatasu summas 5100 krooni ning ekspertiisitasud: 1. ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi eest 4644 krooni; 2. DNA ekspertiisi eest 9490 krooni; 3. isiku kohtuarstliku ekspertiisi eest 2875 krooni; 4. toimikumaterjalidest koopiate tegemise kulud summas 194,50. Sundraha, õigusabikulu ja ekspertiisitasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Ühispangas või 221023778606 Swedbank’is, märkides ära viitenumbri 2800049777. Maksekorraldusele märkida selgitusena:“ H.H , kriminaalasi 1-09-17567, sundraha ja/või õigusabikulu“
Kviitung tasumise kohta esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile.
Asitõendid: jope, kampsun – tagastada H.H-le kohtuotsuse jõustumisel; videosalvestis DVD-l – jätta kriminaalasja materjalide juurde; helisalvestis CD-l – jätta kriminaalasja materjalide juurde.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest (20.04.2010.a.) ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.
Kohtuotsuse põhiosa: H.H süüdistatakse järgmistes kuritegudes:
õlga. Siis H.H lükkas teda uuesti ja jooksis taas eemale. Tema kuulis, et tema mobiiltelefon hakkas H.H taskus helisema, ta palus veelkord telefoni tagasi, et saaks vastata sissetulevale kõnele. H.H lõi teda seepeale rusikaga näkku ja jooksis ära. Traumapunktis vigastati tema vigastused.Telefoni on ta tagasi saanud uurija käest. Kannatanu esitas tsiviilhagi, mis koosneb ravikuludest purunenud hammastele. Summa on 4600 krooni. H.H hagi tunnistab. H.H seletas kohtule , et tema kohtas kannatanut piljardisaalis käies. Nad suitsetasid koos kannatanuga väljas. Kuna tal ei olnud telefonil kõneaega, siis palus ta kannatanult telefoni, et helistada. Kanatanu andiski talle oma telefoni, kuid kuna levi antud kohas ei olnud, siis ta eemaldus. Tunnistab, et peas oli mõte telefon võtta ja siis ära minna. Kannatanu jooskis tem,ale järele, kui kätte sai, siis lõi teda. Tema lõi kannatanut vastu põske rusikaga. Telefoni SIM-kaardi viskas ta minema, telefoni andis oma õele. Kannatanu poolt esitatud tsiviilhagiga on nõus. Tunnistaja Jelena H.H seletas kohtule, et ta andis 4.05.3009.a. politseile üle mobiiltelefoni, millise sai oma venna H.H käest. Igor seletas, et ta leidis selle telefoni. Tunnistaja KO seletas kohtule, et kannatanu rääkis, et baari ees küsis üks mees temalt telefoni ja hakkas ära jooksma. Kannatanu järgnes ja lõi teda . Kas kannatanul vigastusi oli, seda ei meenu , aga näol võis küll marrastusi olla. Kannatanu kirjeldas isikut umbes 30.aastasena, kandis tumedaid riideid, Tema läks koos kannatanuga isikut otsima, aga ei leidnud. Äratundmiseks esitamise protokollist /tl 168-173/ nähtub, et V P tundis ära foto järgi I.telgajevi kui isiku, kes võttis ära tema mobiiltelefoni ja lõi teda. Asitõendi vaatlusprotokollist ja fototabelitelt /tl 176-184/ nähtub kannatanu telefoni vaatlus, asitõendi vaatlusprotokollis /tl 1957 kajastub VP poolt numbrile 110 tehtud kõne telefoni varguse kohta. Kuritegu on kvalifitseeritud õigesti röövimisena KarS § 200 lg 2 p 4 järgi . H.H isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, võttes ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, pani toime röövimise, so. KarS § 200 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et kuritegu tuleks kvalifitseerida omastamisena. Röövimise puhul peab olema vägivald suunatud kannatanu vastupanu murdmisele, kusjuures see vägivald peab olema ajaliselt seostud asja hõivamisega. Ajaline seotus tähendab seda, et vägivalda kasutatakse asja äravõtmise ajal, aga samuti vahetult enne või pärast selle üleminekut süüdlase valdusse Antud kriminaalasjas oli H.H vägivallategu ja vara hõivamine vahetult ajalis-ruumiliselt seostud. Asja omastamise suhtes oli H.H kavatsetus, röövimine on toime pandud kaudse tahtlusega.
kinni. Mõne aja pärast läks ta vaatama, mida isik seal teeb. Isik Oli põrandkae pikale heitnud ja magas. Enne seda isikut oli seal samasse kambrisse paigutatud üks asotsiaali välimusega mees. Ta magas ja tähelepanu ta temale ei pööranud, Kambris mingeid verejälgi ei märganud ja kodutul ehk asotsiaalil ka mingeid vigastusi ei näinud. Kõik tunnistajad kinnitavad, et nemad ei näinud vaatamata kambri korduvale avamisele seal mingeid verejälgi ega vigastusi kannatanul enne H.H kannatanuga samasse kambrisse paigutamist. Kambris viibis koos H.H-ga vaid kannatanu, noormees „valges“ oli sealt varem ära paigutatud, kuna temaga koos olnud isik oli end täis kusenud. Ta hakkas prõmmima kambri uksele ja ta viidi teise kambrisse. Kogu selle toimingu juures ei näinud tunnistaja mingeid vigastusi kannatanul, kes endiselt magas, samuti ei olnud kambris verejälgi. Seda , et kambris on midagi juhtunud, avastas korrapidaja tavalise kambrite kontrolli käigus. A.J olid näos hematoomid, ta roomas kambripõrandal, kusjuures verised olid nii kambri põrand kui ka seinad. Kambrinurgas istus või kükitas H.H, kes ei maganud vaid lükkas ukseni jõudnud verist kannatanut endast eemale. Sündmuskoha vaatlusprotokollis ja lisatud fototabelitel kajastuvad hulgalised verejäljed kambri põrandal ja seintel. Ei ole mingit alust arvata, et politseitöötajad, kes sündmuse õhtulöösel valvekorras olid, täitsid oma töökohustusi hooletult või mitte piisava tähelepanelikkusega. Seega H.H , kahjustades teise inimese tervist, samuti lüües teist inimest, millega tekitas valu, pani toime kehalise väärkohtlemise, s o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. On ilmne, arvestades kannatanul esinenud vigastusi, et selliste vigastuste tekitamisel tundis kannatanu füüsilist valu. H.H süü on tõendatud ka toimiku kirjalikes materjalides kajastuvaga. /tl 3/ nähtub, et 18.04.2009.a. kell 18.40 on kainenemisele toimetud A.Jelagin, mingeid vigastusi temal ei ole sel ajal tuvastatud. Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollist /tl 14/ nähtub, et 18.04.2009.a. kell 22.25 on kainenemisele paigutatud H.H. Sündmuskoha vaatlusprotokollist /tl 19-24/ nähtub olukord Tallinnas, Rahumäe tee 6 asuva Lõuna Politseiosakonna II korruse arestikambris nr 4 19.04.2009.a kell 04.00. Näha on, et kambris on mitmeid veretaolisi määrdumisi nii seintel kui põrandal. Isiku läbivaatuse protokollist nähtub /tl 31-42/ , patsiendikaardilt /tl 45-46/ ja haigusloost /tl 112-137/ nähtuvad haiglas viibival A.J 20.04.2009.a. esinevad vigastused: tugevad tursed silmade ümbruses, õmblused kulmul, verevalumid põsel, kõrvadel, kätel, rindkerel ja jalgadel. Tuvastatud on alalõualuu murd, mitmed koljuluu murrud, paar roidemurdu. Isiku läbivaatuse protokollist /tl 51-60 / ja asitõendi vaatlusprotokollist /tl 68-82/ nähtub, et 20.04.2009.a. kell 14.56 on fikseeritud H.H riietusel veretaoline määrdumine ( kampsuni käisel, samuti jope krael ja paremal õlal). Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktist /tl 86 - 87) nähtub, et H.H oli kuriteo sooritamise ajal alkoholijoobes, mis ei seganud tal aga aru saamast oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele juhtima. Ta ei põe vaimuhaigust ega ole nõdrameelne ega
nõrgamõistuslik Oma psüühilise seisundi poolest on võimeline kandma karistust, sundravi kohaldamist ei vaja. Eksperdiarvamusest /tl 93-97/ nähtub, et H.H jopelt ja kampsunilt võetud DNA proovide analüüsil saadud DNA profiil on kokkulangev A.Jvõrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Asitõendi vaatlusprotokollist /tl 140- ) nähtub olukord ja inimeste liikumine arestimajas 18.aprillil 2009.a. kella 17.00-st kuni 19.aprilllini 2009.a. kella 11.59.59- ni. Vaatlusprotokollis kajastuv kinnitab, et kainenemisele toodi kolm inimest erinevatel aegadel, kellest üks oli H.H. esimesena toimetati kainenemisele kanatanu, seejärel A.S ja siis H.H (kell 22.21.29). A.S on riietatud üleni valgesse, ka jalatsid on valget värvi. Nähtub, et kell 01.25.30 ajal liigub korrapidaja kambrite poole, minut hiljem tuleb tagasi ja väljub eesruumist, tagasi tuleb koos kiirabitöötajatega. Isiku ekspertiisiaktis antud eksperdiarvamusest /tl 146-148/ nähtub, et A.Jelaginile tekitati elule mitteohtlikud tervisekahjustused, raske kehalise haiguse tunnused puuduvad. Tervisekahjustused võisid olla tekitatud ekspertiisimääruses näidatud ajal (18.04.09 kella 22.25 – 19.04.2009.a. kuni 01.20) löökidest kõva tömbi esemega või kukkumisel vastu samasuguse iseloomuga pindu. Vastavalt toimepandud kuritegudele tuleb süüdistatavat karistada. H.H karistust kergendava asjaoluna (röövimise puhul) arvestab kohus tema puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. H.H süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et KarS § 121 järgi kvalifitseeritav kuritegu oli toime pandud erilise julmusega ja kanatanule oli tekitatud hulgaliselt vigastusi. Röövimise eest karistuse mõistmisel arvestab kohus, et H.H on sisuliselt end süüdi tunnistanud. Kannatanu suhtes kasutatud vägivald ei olnud selline, mis oleks kaasa toonud raskemaid tagajärgi. H.H on nõus kannatanule tekitatud kahju hüvitama. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et H.H on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ja temale ei ole määratud karistused avaldanud vähimatki preventiivset mõju. Ta pani uue kuriteo toime juba kümne päeva möödumisel pärast karistuse kandmiselt vabanemist. Karistusest vabastamise aluseid ei esine ja H.H tuleb karistada vangistusega, mis tuleb reaalselt kinnipidamiskohas ka ära kanda. Karistuste osalisel liitmisel tuleb moodustada liitkaristus. Anne Ennok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.