Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
9. märts 2010. a, Tallinn
Kriminaalasja number
1-09-22150
Kohtukoosseis
Eesistuja Paavo Randma, liikmed Malle Preimer ja Urmas Reinola
Kohtuistungi sekretär
Tatjana Derkatš
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
1. märts 2010. a, Tallinn
Kriminaalasi
Valdemar Noormetsa süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7, 9 ja KarS § 200 lg 2 p 4 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 21. jaanuari 2010. a otsus
Apellatsiooni esitaja
Valdemar Noormets
Prokurör
Kristina Kivi
Süüdistatav Kaitsja
Valdemar Noormets, ik: 38702110215, EV kodanik, põhiharidus, töökoht puudub, elukoht: xxxxxxx, xxxx-xxxxx xxx; varasemalt kriminaalkorras karistatud 2 korda; tõkend: vahistamine Advokaat Toomas Pilt
kriminaalhooldust takistavalt ning jätkab varavastaste kuritegude toimepanemist, mida ta vaatamata töökoha ja sissetuleku olemasolule järjekindlalt on suutnud tõestada. Seetõttu arvestades süüdistatava isikuandmeid, toimepandud kuritegude iseloomu ja eesmärki ning nende toimepanemisel üles näidatud järjekindlust, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. KarS § 199 lg 2 p 7, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava poolt toime pandud järjestikuste kuritegude rohkust ja varalise kahju tekitamist. Arvestades taolisi asjaolusid, leiab kohus, et süüdistatavale ei ole võimalik mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Samas ei pea kohus vajalikuks mõista karistust ka ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, kuivõrd varalised kahjud ei ole kuigi suured. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. KarS § 200 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuse mõistmisel arvestab kohus asjaolu, et kannatanu suhtes kasutatud vägivald ei olnud kannatanu tervisele eriti ohtlik ning vägivalla intensiivsus ei olnud kuigi suur. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni alammääras. Liitkaristuse mõistmisel arvestab kohus asjaolu, et süüdistatavat süüdistatakse kahe erinevaliigilise kuriteo toimepanemises ning röövimise toimepanemine näitas süüdistatava käitumises seda, et ta ei vali enam elatusvahendite saamiseks vahendeid, seejärel aga jätkas varguste toimepanemist. Seega on tegemist erineva tahtluse ja erineva süüastmega kuritegudega ning kohus peab vajalikuks erinevate kuritegude toimepanemise eest mõistetavad karistused liita täies ulatuses“.
Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonis esitatud väited ei saa olla kohtuotsuse tühistamise aluseks. Enda seisukohta põhistab kriminaalkolleegium järgmiselt.
Paavo Randma
Malle Preimer
Urmas Reinola
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.