Ärakiri 1-10-1614
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
3. märts 2010. a Haapsalu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-10-1614 (09257000413)
Kohtukoosseis
Kohtunik Piia Jaaksoo
Kohtuistungi sekretär
Gerda Raidla
Kriminaalasi
S.B süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 121 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Ülle Tamm
Süüdistatav
S.B – isikukood xxx, elukoht *, *, *haridus, emakeel * keel, *, karistusregistri andmetel kriminaalkorras karistatud kolm korda: 1) 12.12.2003 Lääne Maakohtu poolt KarS § 424 alusel tingimisi vangistus 4 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks; 2) 07.12.2004 Lääne Maakohtu poolt KarS § 424, § 329 alusel vangistus 7 kuud, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 18 kuud; 3) 24.09.2007 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 424 alusel tingimisi vangistus 3 kuud katseajaga 18 kuud, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 9 kuud; väärteomenetluse korras karistatud üks kord - 01.09.2003 Lääne PP poolt LS § 741 lg 1, § 7419 alusel rahatrahv 17 040 krooni. Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld.
Kaitsja
Vandeadvokaat Toomas Liiva
Ärakiri 1-10-1614 päevalist vangistust ei pöörata täitmisele kui S.B 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
Ärakiri 1-10-1614 Eeltoodu alusel süüdistatakse S.B selles, et tema, kahjustades löömise tagajärjel teise inimese tervist, pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus S.B'ale nõutud karistus: KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus kolm kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka politseijaoskonna arestikambris kinnipidamise aeg seoses kainenemisele paigutamisega ajavahemikul 25.-26.01.2010. a, seega kuulub ärakandmisele vangistus 2 kuud ja 28 päeva. KarS § 74, 75 alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest 18 kuulise katseajaga. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab S.B süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi – puudub. Asitõendid – puuduvad. Tõkend – S.B suhtes on 22.01.2010 kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 20/, mis tuleb tühistada. S.B on toimetatud Haapsalu politseijaoskonna arestikambrisse seoses kainenemisele paigutamisega alates 25.12.2009 kuni 26.12.2009 /tl 31-32/, s.o 2 päeva, mis tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb S.B'alt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 6525 krooni (1,5 * 4350). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - kaitsjale T. Liiva S.B kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu kohtueelses kokkuleppemenetluses summas 2004 krooni /tl 40-43/ ja kohtumenetluses summas 1284 krooni, kokku 3288 krooni. Kohus jätab riigi kanda kaitsjale makstud sõidukulu ja tasu õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest, kuna kaitsja on määratud riigi poolt ning eelnimetatud kulud on tekkinud sellest, et kaitsja on väljastpoolt menetlustoimingute piirkonda. Kuna Eesti Advokatuuri juhatuse otsusega 15.12.2009 kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ punkt 19 sätestab, et menetlustoimingud kokkuleppemenetluses loetakse üheks menetlustoiminguks, jätab kohus prokuratuuri poolt kaitsjale makstud teise menetlustoimingu riigi kanda. Seega kaitsjale makstud tasudest kuulub S.B'alt väljamõistmisele 540 krooni ja riigi kanda tuleb jätta 2748 krooni. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik
Ärakiri õige
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.