Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
25 veebruar 2010, Tallinn
Kriminaalasja number
1-09-19696
Kohtukoosseis
Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Igor Amann ja Malle Preimer
Kohtuistungi sekretär
Tatjana Derkatš
Tõlk
Marina Lepiksoo
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
22 veebruar 2010, Tallinn
Kriminaalasi
Aleksandr Komossa süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 5,7,8,9, § 200 lg 2 p 4,8, § 424, § 266 lg 2 p 3 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 11 detsembri 2009 otsus lühimenetluses
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatav Aleksandr Komossa
Prokurör
Ringkonnaprokurör Natalia Lebed
Süüdistatav
Aleksandr Komossa ik: 37908240287, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kinni peetud 09.09.2009, viibis eelvangistuses 3 päeva
Kaitsja
Vandeadvokaat Talvi Vaske
Jätta Harju Maakohtu 11 detsembri 2009 otsus kriminaalasjas nr 1-09-19696, Aleksandr Komossa süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 5,7,8,9; § 200 lg 2 p 4,8; § 424 § 266 lg 2 p 3 järgi muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul.
Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud röövimise, 04.09.2009.aastal kella 10.15 paiku, viibides aadressil Tallinn XXXXX XX XX asuva maja trepikojas, kasutas võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil kannatanu A. R. ́i suhtes vägivalda, aga nimelt lükkas teda näoga vastu seina, seejärel aga paiskas kannatanu põrandale, pärast mida võttis ära kannatanule kuuluvad asjad, tekitades kahju kokku 10890 krooni, pärast mida pages kuriteopaigalt, jooksnud röövitud asjadega minema. Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud röövimise, 07.09.2009.aastal kella 16.00 paiku, viibides Tallinnas Pae tänava karjääri lähedal, kasutas võõra vallasasja äravõtmiseks kannatanu P. B. suhtes vägivalda, aga nimelt paisanud kannatanu maha, hakkas teda kätega kõrist kägistama ja istunud siis tema näole, otsis läbi tema rõivaste taskud ja varastas kannatanule kuuluva vara kogumaksumusega 350 krooni, pärast mida pages kuriteopaigalt, jooksnud röövitud asjadega minema. Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud röövimise, 07.09.2009.aastal kella 22.00 paiku, viibides aadressil Tallinn XXXXXX XX XX asuva maja trepikojas, kasutas kannatanu V. I. suhtes võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil vägivalda, aga nimelt, surunud oma jala vastu kannatanu rinda, rebis käekoti tema käest jõuga ära, vigastanud seejuures tema sõrme ja tekitanud tugeva füüsilise valu, varastas kannatanule kuuluva käekoti, koos selles oleva varaga, kokku tekitas kahju 4562 krooni, pärast mida pages kuriteopaigalt, jooksnud röövitud asjadega minema. Seega, oma tahtliku tegevusega Aleksandr Komossa pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga, varem röövimise toime pannud isiku poolt, relvana kasutatava muu esemega ähvardades, s.o. pani toime KarS § 200 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
KarS § 68 lg.1 alusel luges karistuse kandmise alguseks 09.09.2009.a.
RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
Võõra vara varguste toimepanemisi alustas A.Komossa vaid mõne kuu möödudes eelmise karistuse ärakandmisest. Pani toime mitte ühe juhusliku varguse vaid 6 vargust, kusjuures tema poolt toimepandu kvalifitseerimisel esines 4 koosseisulist raskendavat asjaolu. Kohtukolleegium leiab, et temale karistuseks mõistetud 2 aasta ja 6 kuuline vangistus on kooskõlas karistuse mõistmisel arvestatava süü suurusega. Esimese astme raskeid kuritegusid, röövimisi, pani A.Komossa toime 8 korral. Röövimise toimepanemiseks kasutas nii nuga kui süstalt, peksis kannatanuid, sealjuures ka jalgadega, lõi ühele kannatanule põlvega näkku, teist kägistas kõrist ja istus näole, seega kasutatud vägivald oli kannatanutele suurt valu põhjustav. Kolleegiumi veendumuse kohaselt maakohtu poolt mõistetud 6 aastane vangistus on süüdistatava poolt toimepandu tehiolusid, süü suurust, arvestades seaduslik ja põhjendatud karistus. KarS § 200 lg 2 sanktsioon näeb ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse. Kohtukolleegium leiab, et kaheksas episoodis röövimise eest sanktsiooni alamäära ja keskmise määra vahelise karistuse mõistmisel on kohus kõikidele karistust kergendavatele asjaoludele juba tähelepanu pööranud. Samuti on kohus andnud hinnangu A.Komossa isikule ja seaduslikult tulnud järeldusele, et varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isiku mõjutamiseks edaspidi loobuma kuritegelikust käitumisest on seaduslik teda karistada vangistusega ja seda sanktsiooni keskmise määra lähedases tähtajas. Kergemate kuritegude toimepanemiste eest mõistetud karistused jäävad sanktsiooni miinimumkaristuste ligilähedasteks. Liitkaristuse mõistmisel on kohus kohaldanud süüdistatavale kergeimat põhimõtet ning on kergemad üksikkaristused lugenud kaetuks raskeima, 6 aastase vangistusega. Samuti on kohaldatud KrMS § 238 lg 2 sätteid ning faktiliselt tuleb A.Komossal kanda ära vaid 4 aastat vangistust. 8.2 Kohtukolleegium leiab, et A.Komossa taotlus karistusest tingimisi vabastamise osas rahuldamisele ei kuulu. Maakohus on jälgitavalt põhjendanud süüdistatavale just reaalse vangistuse mõistmist ning on seaduslikult leidnud, et nii süü suurust kui ka süüdlase isikut arvestades puudub alus A.Komossat karistusest tingimisi vabastada. Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et kui isikule mõistetakse karistuseks vangistus, siis üldreeglina pööratakse see ka täitmisele ning vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-99-06 on põhjalikult selgitatud, milliste põhimõtete alusel toimub isikule karistuse mõistmine ja on võimalik tema tingimisi karistusest vabastamine. Nii on seal osundatud, et süüdistatava karistusest tingimuslikku vabastamist saab lugeda seaduslikuks siis, kui kohtuotsuses on veenvalt põhjendatud kas kuriteo toimepanemise asjaolusid või süüdlase isikut iseloomustavate tunnuste märkimisväärset eripära. Samuti on osutatud, et kuigi seadusest otseselt ei tulene karistusest tingimusliku vabastamise keeldu ka raskemate kuritegude puhul, saab karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine üldjuhul kõne alla tulla kergemate süütegude ja lühiajalisemate vangistuste puhul, ning seda siiski vaid tingimusel, et selline vabastamine on põhjendatav kas kuriteo toimepanemise asjaolusid või ka süüdlase isikut iseloomustavatest erandlikest asjaoludest lähtuvalt. Apellant ei ole viidanud ühelegi asjaolule, mis iseloomustaks erandlikuna süüteo toimepanemise asjaolusid või süüdlase isikut, kes oma eelneva käitumisega on näidanud, et ta pole võimeline karistusest tingimisi vabastamisel õiguskuulekalt käituma.
Ringkonnakohtu arvamuse kohaselt sellised erandlikud asjaolud puuduvad. Samuti on Riigikohus oma otsustes ( nt. 3-1-1-59-07) sedastanud, et karistusseadustiku süstemaatilise tõlgendamise pinnalt tuleb karistusest tingimisi vabastamisel lähtuda põhimõttest, et tingimisi vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem. KarS § 74 lg 3 näeb ette kuni kolme aastase katseaja, mis on poole lühem A.Komossale mõistetud karistusest ning mis on KarS § 200 lg 2 ettenähtud sanktsiooni miinimummääraks. Seega ka ülalnimetatud põhimõttest tulenevalt ei kuulu süüdistatav 6 aastasest vangistusest tingimisi vabastamisele.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.