lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-09-3649/30

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 08.02.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-09-3649/30
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
08.02.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1423
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. veebruar 2010. a, Tallinn

Kriminaalasja number

1-09-3649

Kohtukoosseis

Eesistuja Paavo Randma, liikmed Ivi Kesküla ja Malle Preimer

Kohtuistungi sekretär

Tatjana Derkatš

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

1. veebruar 2010. a, Tallinn

Kriminaalasi

K.F-i süüdistuses KarS § 280 lg 1 ja § 121 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 17. novembri 2009. a otsus

Apellatsiooni esitaja

Advokaat Rein Kiviloo

Prokurör

Elle-Mai Velling K.F, ik: XXX, xx xxxxxxx, emakeel vene keel, xxxxxxxxxxx, kindel elu- ja töökoht puudub, varem kriminaalkorras karistatud kolm korda, tõkend: elukohast lahkumise keeld Advokaat Rein Kiviloo

Süüdistatav Kaitsja

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 17. novembri 2009. a otsus K.F-i süüditunnistamises ja karistamises jätta muutmata.
2.Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 17. novembri 2009. a otsusega tunnistati K.F süüdi KarS § 280 lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks kolm kuud vangistust; KarS § 121 järgi ja mõisteti talle karistuseks vangistus pikkusega 5 kuud ja 16 päeva. Liitkaristuseks mõisteti süüdistatavale KarS § 64 lg 1 alusel vangistus kestusega 8 kuud ja 18 päeva, mis loeti KarS § 68 lg 1 alusel kantuks. K.F tunnistati KarS § 280 lg 1 järgi süüdi selles, et ta esitas 22.11.2006 Eesti Riiklikus Autoregistris teadvalt vale avalduse ja seletuskirja juhiloa dublikaadi saamiseks. Ta nimetas avalduses ja seletuses taotlemise põhjusena esmase juhiloa kaotamist Moskva linna turul 02.10.2006, kuigi tegelikult võeti temalt Eesti ARK poolt 15.05.2006 väljastatud juhiluba nr XXXXXXXX ära Venemaa Liiklusinspektsiooni osakonna inspektor A.A . S. poolt 10.09.2006 mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise tõttu. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29.07.2004 määruse nr 169 “Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja talle juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid” § 20 lg 51 kohaselt juhiloa dublikaati taotlev isik kinnitab juhiloa taotlusel oma allkirjaga tema poolt esitatud andmete õigsust. Liiklusseaduse § 24 lg 1 järgi võib igal isikul olla vaid üks kehtiv juhiluba. Avalduse alusel väljastati K.F-ile 24.11.2006 uus juhiluba, kuid 04.12.2006 saabus Vene Föderatsiooni Tveri Oblasti Siseasjade osakonnast saatekirjaga Eesti Riiklikusse Autoregistrikeskusesse K.F-i juhiluba XXXXXXXX ja haldusõigusrikkumise protokoll nr 69AA nr 943747, 10.09.2006, millest nähtuvalt juhtis K.F 10.09.2006 mootorsõidukit 2,7‰ joobes, mille tõttu esitas Eesti Riiklik Autoregistrikeskus Põhja Politseiprefektuurile avalduse kriminaalasja alustamiseks K.F-i suhtes KarS § 280 lg 1 järgi. KarS § 121 järgi tunnistati K.F süüdi selles, et tema, olles alkoholijoobes, lõi 4.02.2007 kella 19.00 paiku Tallinnas XXXXX XX-XX korteris tekkinud tülis I. K., tekitades viimasele füüsilist valu ja kehavigastuse – ninaluu murru.
2.Maakohtu otsuse vaidlustas apellatsiooni korras süüdistatava kaitsja advokaat R. Kiviloo, kes palub maakohtu otsus tühistada ja K.F õigeks mõista. Apellandi põhiväited on järgmised. 2.1 Kaitsja leiab, et KarS § 121 järgi kvalifitseeritud kuriteo pani K.F toime hädakaitses. Kannatanu muutus joobes olles agressiivseks, K.F lükkas teda ning vigastuse võis kannatanu saada kukkumisest vastu voodit. K.F on tunnistatud süüdi üksnes kannatanu eeluurimisel antud ütluste alusel – kuid isikut ei saa tunnistada süüdi ainult tõendi põhjal, mida ei ole kohtus võimalik ristküsitluses kontrollida. 2.2 Süüdistuse osas KarS § 280 lg 1 järgi on K.F selgitanud, et 10.09.2006 temalt Venemaal juhiluba ära ei võetud. Kaitsja leiab, et K.F-i süü ei ole seetõttu kahtlusteta tõendatud.
3.Ringkonnakohtu istungil jäi süüdistatava kaitsja esitatud apellatsiooni juurde. Prokurör vaidles sellele vastu, paludes jätta maakohtu otsuse muutmata ning apellatsioon rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonis esitatud väited ei saa olla kohtuotsuse tühistamise aluseks.

4.Esmalt lahendab kriminaalkolleegium küsimuse, kas apellatsioonimenetlus on võimalik viia läbi ilma süüdistatava osavõtuta ning vastab sellele jaatavalt. Süüdimõistev lahend K.F-i suhtes tehti Harju Maakohtu 17. novembri 2009. a otsusega. Süüdistatav teavitas kohut soovist vaidlustada süüdimõistev kohtuotsus apellatsiooni korras, millest juhinduvalt kirjutas apellatsiooni tema kaitsja. Sellele eelnevalt oli muudetud K.F-i suhtes valitud tõkendit. Harju Maakohtu 17. juuni 2009. a määrusega asendati senine tõkend – vahistamine – tõkendiga elukohast lahkumise keeld. K.F kinnitas seejuures kohtule, et ta on kättesaadav ühel järgmistest aadressidest: a) XXX XXX-XX XXXXXXX; b) XXXXXXXX X, XXXX X, XXXXXX X, XXXXX XXXXXXX. Ringkonnakohus määras kriminaalasja apellatsiooni korras arutamise 1. veebruarile 2010. a. Kirjaliku kohtukutsega oli ringkonnakohtu istungile kutsutud ka süüdistatav K.F, millised saadeti mõlemale süüdistatava poolt nimetatud aadressile 6. jaanuaril 2009. a. Postiasutuse vahendusel tähtkirjana süüdistatavale K.F-ile edastatud kirjalikke kohtukutseid süüdistatav vastu ei ole võtnud, kohtuistungile ta ei ilmunud ega ole teatanud kohtusse ilmumist takistavast mõjuvast põhjusest. Vastavalt KrMS § 128 lg-le 1 ei tohi aga K.F vastavalt valitud tõkendile lahkuda elukohast ilma menetleja loata kauemaks kui üheks ööpäevaks. Kuivõrd süüdistatava poolt kohtule antud aadressidele saadetud kohtukutsed on jäänud tagajärjetuks, on alust arvata, et K.F rikub tema suhtes valitud tõkendit ning hoiab kuritahtlikult kohtumenetlusest kõrvale. Kohtule tagastatud kutsetel on seejuures märgitud, et isik ei ela nimetatud aadressil juba aastaid ning teisel juhul on tagastatud kutse hoiutähtaja möödumisel. Kriminaalkolleegium leiab, et kirjeldatud situatsioonis on ringkonnakohtul võimalik lahendada kriminaalasi ilma süüdistatava osavõtuta KrMS § 334 lg 1 p 5 alusel, põhjendades seda järgmiselt.
5.Ühelt poolt tuleb kriminaalmenetluses tagada tõepoolest isikule võimalus ennast kaitsta ja viibida oma kohtuasja arutamise juures. Teisalt peab aga arvestama ka menetluse ökonoomiat ja avalikku huvi, seda et kuriteole järgneks hukkamõist. Isiku õiguste tagamine riigi poolt peab olema efektiivne - s.t riik peab kehtestama reaalselt toimiva mehhanismi, et isik saaks enda õigusi (sh protsessuaalseid garantiisid kriminaalmenetluses) realiseerida. Samas ei saa sellises riigi kohustuses näha absoluutset nõuet, et riik peaks isiku huvide tagamise nimel ohverdama kõik muud huvid ka olukorras, kus isik enda huvide paremast tagamisest huvitatud ei ole. Seega tuleb siin leida mõistlik tasakaal, milleks kehtivas kriminaalmenetluses isiku oma kohtuasja arutamisest osavõtu kontekstis on ringkonnakohtu hinnangul KrMS § 334 lg 1 p-s 5 sätestatud võimalus arutada apellatsiooni ilma süüdistatava osavõtuta, kui viimane hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale. Seejuures on ka Riigikohtu kriminaalkolleegium leidnud, et juhul, kui isiku suhtes on valitud tõkendiks elukohast lahkumise keeld, võib juba selle tõkendi rikkumises näha kriminaalasja uurimisest kõrvalehoidumist (RKKKo 3-1-1-30-04).
6.Käesoleval juhtumil on K.F ilmselgelt rikkunud tema suhtes valitud tõkendit elukohast lahkumise keeldu. Sisuliselt tuleneb tagastatud kutsete põhistusest, et K.F esitas kohtule enda elukoha suhtes valeandmeid. Seejuures tuleb silmas pidada ka apellatsioonimenetluse eripära. Esimese astme kohtus on süüdistatava osavõtt menetlusest sisuliselt vältimatu, KrMS § 269 seab selles küsimuses üheselt piirangud. KrMS § 269 lg 2 p 2 kohaselt saab isikuta arutada kriminaalasja vaid siis, kui lisaks kohtust kõrvalehoidumisele on tuvastatav, et isik viibib ka väljapool Eesti Vabariigi piire. Selle sätte tõlgendusest nähtub, et kui isik viibib Eestis, tuleb kasutada sisuliselt kohustuslikus korras isiku kohtusse toimetamise meetmeid – milleks on esmajoones sundtoomine ning kui see ei toimi, isiku tagaotsitavaks kuulutamine. KrMS § 334 lg 1 p 5 sellist lisatingimust aga ei sea, sätestades üksnes seda, et kriminaalasja võib apellatsioonikohus menetleda ka juhul, kui isik hoidub kõrvale kohtusse

ilmumisest. Seejuures ei sätesta seadus, et peaks rakendama vältimatult kõiki meetmeid, mis tagaksid isiku osavõtu kohtumenetlusest. See tuleneb ka p-s 5 kirjeldatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohast. Kui kohtust kõrvalehoidumine on tõsikindlalt tuvastatav, võib apellatsioonikohus koheselt lahendada kriminaalasja ilma süüdistatava osavõtuta. Isiku kohaoleku nõue oleks vältimatu ehk juhul, kui on kasutatud apellatsiooniõigust, mille tulemil võib raskeneda isiku olukord; sellisel juhul on alust kasutada meetmeid isiku kohtusse toomise tagamiseks. Käesolevat kaasust ei iseloomusta ka see. K.F-i suhtes on tehtud süüdimõistev otsus, mõistetud karistuse on ta ka täielikult ära kandnud. Süüdistatav on küll avaldanud soovi kohtuotsuse vaidlustamiseks, kuid pole teinud midagi selleks, et apellatsioonimenetlus saaks toimuda tema osavõtul. Kohtule esitatud aadressidel ta tegelikkuses ei ela, ta on vahetanud enda kontakte, mille tulemil ei ole süüdistatavaga ühendust saanud ka tema kaitsja. Eelnevast nähtub üheselt, et K.F ei ole huvitatud enda kriminaalasja arutamisel osalemisest, rikkudes tema suhtes kohaldatud tõkendit ning hoidudes kõrvale kohtusse ilmumisest. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et KrMS § 334 lg 1 p-le 5 tuginevalt saab arutada kriminaalasja ilma süüdistatava osavõtuta.

7.Esitatud apellatsiooni osas leiab ringkonnakohus, et see on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Maakohus on põhjalikult käsitlenud kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis ning nende alusel tõsikindlalt leidnud, et K.F on süüdi talle inkrimineeritud kuritegudes. Seejuures on täielikult põhjendatult avaldatud kannatanu I. K. kohtueelses menetluses antud ütlused KrMS § 291 p 1 alusel, kuna nimetatud isik oli kohtumenetluse ajaks surnud. Juhindudes KrMS § 342 lg 3 p-st 2 ei pea kriminaalkolleegium vajalikuks maakohtu asjassepuutuvaid argumente seetõttu täiendavalt korrata.
8.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja § 342 lg 3 p-st 2 jätab Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium maakohtu otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata.

Paavo Randma

Ivi Kesküla

Malle Preimer

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.