Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.jaanuar 2010.a Paide
Kriminaalasja number
1-10-602
Kohtukoosseis
Sirje Lahesoo
Kriminaalasi
J.D süüdistus KarS § 424 järgi kiirkäskmenetluses
Süüdistatav
J.D, isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx, varem kriminaalkorras karistatud: 1) Harju Maakohus 15.11.2006.a KarS § 424 alusel, rahaline karistus 19 200 krooni, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuuks 2) Harju Maakohus 22.11.2007.a KarS § 115 alusel, KarS § 68,73 alusel tingimisi vangistus 2 aastat 3 kuud 16 päeva, katseaeg 3 aastat
Kaitsja
vandeadvokaat Matti Reinsalu
Prokurör
Tiina Viru
kohtuotsuse
Süüdistataval on õigus 10 päeva jooksul alates käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud otsus jõustub.
Kriminaalasi nr 1-10-602 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebemenetluses. Määruskaebus esitatakse Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.
Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et J.D 19.01.2010.a kella 10.59 ajal juhtis xxxxxxxxxx alevikus xxxxxxxxxxx külas xxxxxxxxxxx tänaval mootorsõidukit VW Passat Variant reg nr xxxxxxxxxxxxx alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus 0,97 mg/l kohta +- 0,09 mg/l, seega oli alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,88 mg/l. Sellise tegevusega pani J.D toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 20.01.2010.a koostatud süüdistusaktis tegi Lääne Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Tiina Viru ettepaneku tunnistada J.D süüdi KarS § 424 järgi ja mõista talle rahaline karistus 130 miinimumpäevamäära ulatuses, so 6500 krooni, millest KarS § 68 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva (19.-20.01.2010) ning lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistus 124 päevamäära, so 6200 krooni. Lubada J.D KarS § 66 alusel tasuda rahaline karistus ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, iga kuu 516.67 krooni.
Kohus nõustub süüdistusaktis esitatud prokuröri ettepanekuga lahendada asi käskmenetluses. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille tõendamiseseme asjaolud on selged. Põhjendatud on asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Samuti nõustub kohus süüdistusaktis esitatud süüdistuse tõendatuse ja karistuse määraga. J.D süü KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on tõendatud süüdistatava enda ütluste, tunnistajate Ivar Huopolainen’i ja Heigo Tamsalu ütluste, 19.01.2010.a Indikaatorvahendi kasutamise protokollis ja joobeseisundi kontrollimise protokollis tuvastatud andmetega, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega ja tõendusliku alkomeetri väljatrükis kajastatud andmetega. Seega on kuriteole antud kriminaalõiguslik hinnang õige. Asitõendeid asjas ei ole. Tsiviilhagi esitatud ei ole. KarS § 424 näeb mootorsõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Arvestades, et karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ei esine ning J.D on täitnud talle varem mõistetud rahalise karistuse täies ulatuses, on põhjendatud tema karistamine kergemaliigilise karistusega, st rahalise karistusega. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-dele 4 ja 9 järgi hüvitab menetluskulud (sundraha, määratud kaitsja tasu) süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. J.D määratud kaitsjaks on vandeadvokaat Matti Reinsalu. Kohtueelses menetluses on uurija arvestanud kaitsjale tasu 700 krooni, millele lisandub käibemaks 140 krooni, st kokku 840 krooni. Prokurör on arvestanud kaitsjale menetlustoimingu eest tasu 350 krooni, millele lisandub käibemaks 70 krooni, st kokku 420 krooni. Seega on kaitsjatasu koos käibemaksuga kokku 1260 (1050 + 210) krooni. Seoses süüdimõistmisega kannab kaitsja tasu J.D . Vastavalt KrMS § 180 lg 1 nõuab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetult sisse menetluskulud riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, st 6525 (4350 x 1,5) krooni. Kuna asja menetlemisel kohaldati prokuratuuri taotlusel kiirmenetlust, vähendab kohus KrMS §-st 256 5 lg 2 alusel sundraha suurust poole võrra. Seega sundraha suurus 3262.50 krooni. Kaitsjatasu ja sundraha kuuluvad J.D-lt väljamõistmisele riigituludesse.
Sirje Lahesoo Kohtunik
2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.