Kriminaalasi nr.1-09-22219
Käskmenetlus Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-09-22219 (09260102709)
Kohtukoosseis
Kohtunik Hele Ilisson
Kriminaalasi
L.G süüdistus KarS § 266 lg 1 järgi käskmenetluses
Süüdistatav
L.G elukoht: X isikukood: xxx kodakondsus: X haridus: X emakeel: X töökoht,õppeasutus:X karistatus: varem kriminaalkorras karistamata tõkend: elukohast lahkumise keeld kaitsja v.adv. Otto Preem määratud korras
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §§ 159 ja 254, kohus
otsustas :
Süüdi tunnistada L.G KarS § 266 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus viiekümne ( 50 ) päevamäära ( a ́ 50.- krooni ) ulatuses, s.o. summas kaks tuhat viissada ( 2500.- ) krooni. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – L.G kohtuotsuse jõustumisel.
suhtes tühistada
Välja mõista süüdistatavalt L.G-lt riigi tuludesse süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas kuus tuhat viissada kakskümmend viis (6525.-) krooni. ( Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874, selgitusse märkida: L.G, 1-09-22219, sundraha ). Välja mõista süüdistatavalt L.G-lt riigi tuludesse menetluskulu – vandeadvokaadi Otto Preem ́i osalemise eest kohtueelses menetluses summas nelisada kakskümmend krooni ( 420.- ) (s.h. 70.- krooni käibemaks). ( Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874, selgitusse märkida: L.G, 1-09-22219, kaitsjatasu ). Rahaline karistus, sundraha ja kaitsjatasu tasuda otsuse jõustumisest 30 päeva jooksul. Selgitada, et nimetatud tähtaja jooksul tasumise korral ei pöörata kohtuotsust täitmisele antud summa sissenõudmise osas kohtutäituri kaudu.
Edasikaebamise kord Süüdimõistetul on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus.
Kohus t u v a s t a s: Prokuratuuri taotlus
kuuluvasse musta värvi sõiduautosse Hunday Santafe registreerimisnumbriga XXX XXX, millest midagi kaasa ei võetud ega ära ei lõhutud. Valdaja tahte vastaselt võõrasse sõidukisse ebaseadusliku tungimisega, pani L.G toime KarS § 266 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kohtu otsuse põhjendused, karistuse mõistmise põhjendused resolutsioon
ja
Süüdistuse asjaolusid kuriteo toimepanemise ajas, kohas ja viisis pidas kohus usaldusväärseteks. Kohus tuvastas, et kriminaalasjas on tõendamiseseme asjaolud selged ning vastavalt prokuratuuri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohtunik nõustus süüdistusaktis esitatud süüdistuse tõendatuses ja karistuse määras. Asjaolude põhjal tegi kohus järelduse, et L.G toimepandud tegu vastab KarS § 266 lg 1 ettenähtud kuriteokoosseisule. Kohus tuvastas L.G õigusvastase käitumise. Kohus ei tuvastanud L.G süüd välistavaid asjaolusid ning L.G tuleb KarS § 266 lg 1 järgi süüdi mõista. Süüdistatav L.G tuleb tema poolt toime pandud kuriteos süüdi mõista ja teda tuleb karistada. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistamisel arvestab kohus kohtualuse vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Süüdlase L.G vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud tema käitumises puuduvad. L.G pani toime valdaja tahte vastaselt sõidukisse ebaseadusliku tungimise, s.o rikkumise KarS § 266 lg 1 järgi, mis on karistatav rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus leiab, et L.G-le tuleb mõista selline karistus, milline avaldaks mõju süüdlasele ka edaspidi ning, mis samas saavutaks ka karistamise eesmärgi õiguskorra kaitsmise huvides ja hoiaks süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et süüdlase karistamine reaalse vangistusega ei ole otstarbekas, kuna L.G on varem kriminaalkorras karistamata. Kohus leiab, et arvestades karistuse eesmärke ja L.G süü suurust, tuleb L.G KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistada rahalise karistusega 50 päevamäära (a ́50 krooni) ulatuses, s.o. summas 2500.- krooni. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175 ning KrMS § 173 lg 2 kohaselt hüvitab need KrMS järgi kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. L.G-le määratud kaitsja Otto Preem on esitanud kriminaalasja materjalide juurde taotlus-aruande, milles palub välja mõista kohtueelses menetluses osaluse eest kaitsjatasu summas 420 krooni. Seoses L.G süüdimõistmisega jääb see menetluskulu L.G kanda.
KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteo puhul poolteist Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, s.o. 6525.- krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavalt L.G-lt mõistetakse välja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni ja kaitsjatasu kaitsja osaluse eest kohtueelses menetluses summas 420 krooni riigituludesse. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).
Hele Ilisson Kohtunik 04.01.2010.a
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.