Ärakiri 1-09-21747
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. detsember 2009. a Haapsalu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-09-21747 (09250100432)
Kohtukoosseis
Kohtunik Piia Jaaksoo
Kohtuistungi sekretär
Gerda Raidla
Kriminaalasi
A.E süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 263 p 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Ülle Tamm
Süüdistatav
A.E – isikukood xxx, elukoht *, *, *haridus, emakeel * keel, *, karistusregistri andmetel kriminaal- ja väärteomenetluse korras karistamata. Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld.
Kaitsja
Vandeadvokaat Helmi Loonde
Ärakiri 1-09-21747
Ärakiri 1-09-21747 Kuriteo toimepanemise käigus lõi A.E ühel korral rusikaga vastu R K kuuluva ning Kasari baari esisel platsil seisva sõiduauto Mersedes Benz registreerimismärgiga * esiklaasi, mille tagajärjel esiklaas mõranes, seejärel viskas eelpoolnimetatud sõiduauto pihta pudeliga, mille tagajärjel mõranes tagumise parempoolse ukse klaas ning selle ukseklaasi ülemine serv sai värvikahjustused. Kuriteoga tekitas A.E - kannatanule R K tahtlikult füüsilist valu ja mitteeluohtlikud tervisekahjustused: * ning varalise kahju kogusummas 28549.40 krooni, mille moodustab sõiduauto lõhkumisega tekitatud kahju. - kannatanule R P tahtlikult füüsilist valu ja mitteeluohtlikud tervisekahjustused: * ning varalise kahju kogusummas 3200.- krooni, mille moodustab triiksärgi ja villasest materjalist mantli lõhkumisega tekitatud kahju, - kannatanule T J tahtlikult füüsilist valu, - kannatanule R R tahtlikult füüsilist valu. Eeltoodu alusel süüdistatakse A.E selles, et tema, häirides teiste isikute rahu ja avalikku korda, pani toime vägivallaga avalikku korra raske rikkumise, s.o. KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus A.E-le nõutud karistus: KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus neli kuud vangistust. KarS § 74, 75 alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest 18 kuulise katseajaga. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab A.E süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi – kuriteoga tekitas A.E R K varalist kahju summas 28 549,40 krooni ning R P 3200 krooni, millised on hüvitamata ja millises summas on esitatud ka haginõue. Kohus leiab, et tsiviilhagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 alusel, mille kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Asitõend – sõiduauto Mercedes-Benz reg nr 291MLS, on jäetud omaniku R K valdusesse /tl 1922/. Tõkend – A.E suhtes on 09.10.2009 kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 79/, mis tuleb tühistada. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb A.E-lt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 6525 krooni (1,5 * 4350). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - kaitsjale H. Loonde A.E kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu kohtueelses kokkuleppemenetluses summas 700 krooni /tl 123/ ja kohtumenetluses summas 100 krooni, kokku 800 krooni.
Ärakiri 1-09-21747 Kuna justiitsministri 25.01.2005 määrusega nr 2 vastuvõetud „Riigi õigusabi osutamise eest masktava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ § 7 lg 33 sätestab, et menetlustoimingud kokkuleppemenetluses loetakse üheks menetlustoiminguks, siis prokuratuuri poolt kaitsjale välja mõistetud teise menetlustoimingu tasu jätab kohus riigi kanda. Seega kaitsjale makstud tasudest kuulub A.E-lt väljamõistmisele 450 krooni ja riigi kanda tuleb jätta 350 krooni. Kannatanu sõidukulud on menetluskulud vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 2 ja käesolevas kriminaalasjas on need kannatanu R.K`ule tasutud sõidukulu 202 krooni 80 senti /tl 7-8/.
/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik
Ärakiri õige
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.