Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-09-1774
Kohtunik
Ingeri Tamm
Kohtuistungi sekretär
Kristi Suvi
Prokurör
Ruti Kilg
Kriminaalasi
Süüdimõistetu G.E tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
G.E (isikukood: vabanemisel: xxx)
Kaitsja
Advokaat Anne Vissak
xxx;
elukoht
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, kohtunik määras: Vabastada G.E temale Pärnu Maakohtu 13. märtsi 2009. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega elektroonilisele valvele. KarS § 76 lg 4 alusel määrata G.E suhtes kohaldatava katseaja pikkuseks 1 (üks) aasta. KarS § 751 lg 3 alusel määrata G.E elektroonilise valve kestuseks 3 (kolm) kuud. Kohustada G.E katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:
KarS § 75 lg 2 p-de 2, 4, 7, 8 ja 9 alusel määrata G.E-le katseajaks järgmised kohustused:
G.E on varasemalt kriminaalkorras karistatud 13. novembri 2007. a Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 263 p 1 järgi tingimisi 6 kuu pikkuse vangistusega 18-kuulise katseajaga. G.E esitas avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist elektroonilise valve all tingimisi enne tähtaja lõppemist. Kriminaalhooldaja on nõus G.E tingmisi enne tähtaega vabastamisega, kuna süüdimõistetul on vabaduses kindel elukoht, võimalus asuda tööle, toetavad peresuhted. Valmidus järgida elektroonilise valvega kaasnevaid kohustusi suurendavad kriminaalhoolduse positiivsete tulemuste saavutamise tõenäosust. Kohtumenetluse poolte seisukohad G.E soovib vabaneda elektroonilise valve alla, on nõus täitma kõiki talle määratavaid kohustusi, sealhulgas pöörduma seoses alkoholiprobleemiga spetsialisti vastuvõtule ja läbima vajaliku ravi. Prokurör ja kaitsja on seisukohal, et G.E on võimalik ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastada elektroonilise valve alla, mille pikkus võiks olla 3 kuud. Kohtuniku seisukoht G.E mõisteti kohtuotsusega süüdi tahtliku teise astme kuriteo toimepanemises. Vastavalt KarS § 76 lg 1 p 1 teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipeetava karistusaeg algas 01.06.2009. a ja lõpeb 30.11.2010. a. Kuna käesolevaks ajaks on G.E vangistusest kantud enam kui üks kolmandik, kuid mitte vähem kui 6 kuud, esineb formaalne alus G.E enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise järelevalve täitmise ja järelevalve korra“ § 4 lg-st 1 lähtuvalt on elektroonilise järelevalve kohaldamise eelduseks see, et elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldaja antud hinnangul on G.E tulevane elukoht xxx sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks, mis tähendab, et täidetud on ka elektrooniliseks valve kohaldamise eeldused. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. G.E kannab karistust avaliku korra raske rikkumise eest. Teda on karistatud avaliku korra raske rikkumise eest ka Pärnu Maakohtu 13. novembri 2007. a otsusega, mil talle mõisteti karistuseks 6 kuu pikkune vangistus tingimisi 18 kuu pikkuse katseajaga. Isik pani katseajal toime uue kuriteo. Süüdimõistetu kannab vangistust esimest korda. Vangistuse ajal rikkumisi pole olnud. G.E on väärteokorras karistatud alkoholiseaduse alusel seitsmel korral. Enamik rikkumisi on toime pandud alkoholijoobes, mil on esinenud ka agressiivset käitumist. Probleemide lahendamiseks on G.E varasemalt pöördunud psühholoogi poole. Vangla materjalide
kohaselt teadvustab käesoleval ajal isik alkoholi tarvitamisega kaasnevaid probleeme, ohtusid endale ja ümbritsevatele inimestele. Süüdimõistetu on tunnistanud enda mõjutatavust kaaslaste poolt alkoholijoobes olles. Tema lähisuhtlusvõrgustikku kuuluvad elukaaslane A. V. koos lapsega ning ema M. L.. Vangla materjalidest nähtub, et kinnipeetav on korduvalt väljendanud oma perekonna olulisust. Kuigi G.E lähisuhtlusringkonda kuuluvad teda positiivselt mõjutavad isikud, jääb alles risk, et ta võib taastada suhted endiste kaaslastega, mis võib tingida alkoholi tarvitamise ning uute probleemide tekkimise. Positiivsed on asjaolud, et süüdimõistetu on võtnud vastutuse toime pandud tegude eest ning on motiveeritud end parandama, teadvustab seaduserikkumisteni viinud asjaolusid ning omab ettekujutust edaspidise normaalse toimetuleku kindlustamiseks vajalike muutuste korraldamiseks. Vangla on iseloomustanud G.E kui inimest, kes paljudes pikemat planeerimist eeldavates valdkondades on näidanud suutlikust seada eesmärke ja neid järgida. Ta on nii vangistuse ajal kui ka vabanemise ajaks seadnud endale realistlikud positiivsed eesmärgid. Vangistusest ennetähtaegsel vabanemisel on isikul lisaks elukohale olemas ka garanteeritud töökoht x OÜ-s. Majanduslikuks toimetulekuks on perekond valmis G.E vajadusel toetama. G.E on reaalne vangistus positiivses suunas mõjutanud. Kinnipeetav on vangistuses oma väärtused ümber hinnanud ning on motiveeritud edaspidi seaduskuulekalt elama. Seega on G.E selline isik, kes sobib kriminaalhooldusele ning ta tuleb Pärnu Maakohtu 13. märtsi 2009. a mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastada. Elektroonilise valve tähtajaks määrab kohus 3 kuud, mis tulenevalt KarS § 751 lg-st 4 hakkab kulgema alates päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse G.E keha külge. Vastavalt KarS §-le 76 lg 4 määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta. Kuna G.E karistusaeg lõpeb vähem kui aasta pärast, määrab kohus katseaja pikkuseks ühe aasta. Katseajal allutatakse G.E KarS § 75 lõikes 1 sätestatud käitumiskontrollile. Silmas pidades asjaolu, et G.E poolt toime pandud õigusrikkumistest osad olid seotud alkoholiga, siis selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, määrab kohus talle KarS § 76 lg 4 ja 75 lg 2 p 2 alusel lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks täiendava kohustusena mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Alkoholiprobleemiga tegelemiseks tuleks pöörduda psühhiaatri või psühholoogi vastuvõtule ja läbida vajalikuks peetav ravi. Selleks on G.E oma nõusoleku andnud. G.E paremaks kohanemiseks ühiskonnas ning legaalse iseseisva majandusliku toimetulekuvõime omandamiseks kohustab kohus teda KarS § 75 lg 2 p 4 alusel asuma tööle hiljemalt 2 nädala jooksul alates vangistusest ennetähtaegselt vabastamisest. Kuna süüdimõistetu on tunnistanud enda mõjutatavust kaaslaste poolt alkoholijoobes olles, määrab kohus KarS § 75 lg 2 p 7 alusel kohustuse mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Menetluskulud Menetluskuludeks on käesolevas asjas vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale makstud tasu 300 krooni, mis tuleb G.E-lt välja mõista. Ingeri Tamm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.