lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-09-1126/56

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 01.12.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-09-1126/56
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
01.12.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
699
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-09-1126/20Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus02.07.20091-09-1126/76Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus10.03.20101-09-1126/75Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus10.03.20101-09-1126/46Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus07.10.20101-09-1126/90Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus18.01.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

01. detsember 2009.a Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-09-1126

Kohtukoosseis

Malle Preimer Meelika Aava ja Julia Katškovskaja

Kriminaalasi

K.E süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8; 266 lg 2 p 1, 3 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Pärnu Maakohtu 07. oktoobri 2009. a otsus kokkuleppemenetluses

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav K.E

Süüdistatav

K.E sünd. xxx, elukoht xxxxx xxxx xxxxxxxxx x-x xxxxxxxxx varem üheksal korral karistatud

RESOLUTSIOON

1.Jätta K.E apellatsioon Pärnu Maakohtu 07. oktoobri 2009.a otsusele läbi vaatamata. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates päevast, mil kaebuse esitaja sai määrusest teada või pidi teada saama.

1.K.E tunnistati kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi süüdi ja karistati 2 aastase vangistusega, KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi 8-kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti Harju Maakohtu 07.02.2008.a ja Viru Maakohtu 05.05.2009.a otsustega mõistetud karistus 1 aasta ja 8

kuud vangistust kaetuks käesolevas süüdistusasjas mõistetud karistusega ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 2 aastat ja 8 kuud vangistust, millest arvati maha eelmiste kohtuotsustega mõistetud ärakantud karistus 1 aasta ja 8 kuud ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja alguseks loeti 01.12.2008.a

2.K.E esitas kohtuotsuse peale apellatsiooni, milles leiab, et talle mõistetud karistus on karistusseadustiku sätetega vastuolus, kuivõrd KarS § 65 sätteid saab kohaldada ainult juhul kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdimõistetu on pannud enne kohtuotsuse kuulutamst toime teise kuriteo. Teda tunnistati aga süüdi kuritegudes, mis olid tuvastatud juba 2007.a, so 2 aastat varem kui toimus kohtuprotsess. Temale liitkaristuse mõistmine KarS § 65 lg 1 alusel oli seadusevastane.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3.Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide ja apellatsiooni sisuga, leiab, et apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.
4.KrMS § 323 lg 2 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Vastavalt KrMS § 318 lg 3 p-le 4 on kohtumenetluse poolel kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitamise õigus üksnes juhul, kui tegemist on Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisega. Sellistele rikkumistele apellant ei viita ning kokkuleppemenetluse normide rikkumist ei tuvastanud ka kohtukolleegium.
5.Ringkonnakohus osundab siinjuure Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-79-05 (RT III 2005, 31, 309), milles väljendatud seisukoha kohaselt on kokkuleppemenetluse kohaldamise üheks eelduseks prokuratuuri ja kahtlustatava või süüdistatava ja tema kaitsja jõudmine kokkuleppele kuriteo kvalifikatsioonis ja karistuse liigis ning määras. Kohtu ülesanne on kontrollida, et süüdistatav oleks kokkuleppest aru saanud ja et seda sõlmides oleks ta väljendanud oma tõelist tahet. Lisaks eelnevale märkis Riigikohtu kriminaalkolleegium ülalviidatud otsuses, et kahtlustataval ja süüdistataval on olemas kõik võimalused mitte nõustuda kokkuleppemenetlusega ja taotleda enda kohtuasja lahendamist üldmenetluses. Samuti on süüdistataval õigus loobuda juba sõlmitud kokkuleppest kohtuliku arutamise käigus. Kokkuleppest loobumise õiguse aktsepteerimiseks edasises kriminaalmenetluses, s.o pärast seda, kui kohus on lahkunud otsuse tegemiseks nõupidamistuppa, puudub aga igasugune mõistlik alus. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kuidagi võimalik lugeda Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao rikkumiseks.
6.Prokuröri, süüdistatava K.E ja tema kaitsja poolt on 07.10.2009.a sõlmitud kokkulepe, milles on fikseeritud süüdistatavale inkrimineeritav kuritegu ja selle kvalifikatsioon, karistuse liik ja määr ning samuti üldkaristuse liik ja määr, nagu seda nõuab KrMS § 245 sätestatu /tl 149-152/. Kohtuistungil on K.E kinnitanud, et talle on kokkuleppe sisu arusaadav, sealhulgas karistus, kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe, jääb ka kohtus kokkuleppe juurde. K.E kaitsja on samuti kinnitanud, et jääb kokkuleppe juurde, kokkulepe on seaduslik /tl 168/.

Kohus on kokkulepet järgides K.E süüdi tunnistanud ja mõistnud karistuse, liitkaristuse mõistmisel järginud täpselt KarS §-s 65 lg 1 sätestatut.

7.Seega ei esine vaidlustatud kokkuleppemenetluses Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete rikkumist, sellisele rikkumisele ei viita ka apellant oma apellatsioonis ning eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 esimesest lausest, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 jätab ringkonnakohus K.E kaitsja apellatsiooni läbi vaatamata.

Malle Preimer

Meelika Aava

Julia Katškovskaja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.