Kriminaalasi nr.1-09-18616
Kokkuleppemenetlus Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht 16.novembril 2009.a. VALGA kohtumaja Kriminaalasja number
1-09-18616
Kohtukoosseis
Kohtunik Aivar Pellja
Kohtuistungi sekretär
Kersti Karja
Kriminaalasi
I.H süüdistuses KarS § 121 ja § 263 p 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Anu Vilt
Süüdistatav
I.H elu- või asukoht ja aadress:
X
isikukood või sünniaeg:
xxx
kodakondsus:
X
perekonnaseis:
X
haridus:
X
emakeel:
X
töökoht või õppeasutus:
X
karistatus: Varem kohtulikult karistatud 7-l korral, viimati: 27. 05. 2009.a. Tartu Maakohtu Võru kohtumaja poolt KarS § 199 lg. 2 p.4,7 alusel 4 kuu vangistusega tingimisi 2 – aastase katseajaga. tõkend:
elukohast lahkumise keeld
Kaitsja : vandeadvokaat Otto Preem määratud korras
KrMS §173, §§248-249 ja §318 lg.3 p.4, alusel Kohus
otsustas:
Süüdi tunnistada I.H KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks neli ( 4 ) kuud vangistust. Süüdi tunnistada I.H KarS § 263 p 1 karistuseks kaks ( 2 ) kuud vangistust.
järgi ja mõista
KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega mõista I.H-le karistuseks neli ( 4 ) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust 10.02.2009.a. Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa nelja ( 4 ) kuu vangistuse võrra ja lõplikuks liitkaristuseks I.H-le mõista kaheksa ( 8 ) kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendada I.H-le mõistetud vangistus kaheksa ( 8 ) kuud üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd (240 päeva x 2) , s.o kokku üldkasuliku tööga 480 tundi. Üldkasulik töö tuleb I.H teha ära kaheteist kuu jooksul s.o hiljemalt 16.novembriks 2010.a. KarS § 69 lg 4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal I.H järgida KarS §-is 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid
1) elama alalises elukohas 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks. Samuti tuleb I.H määrata ühiskondliku töö tegemise ajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.
Tõkend – elukohast lahkumise keeld I.H suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
Välja mõista süüdistatavalt I.H-lt riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber
2 (4)
2800049874) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas kuus tuhat viissada kakskümmend viis (6525) krooni. Välja mõista I.H-lt (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874) riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu – kaitsjatasu vandeadvokaat Otto Preem osaluse eest asja kohtulikust menetlemisest summas üks tuhat kaheksakümmend (1080.-) krooni. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest (16.11.2009.a.). Apellatsioon esitatakse Valga kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega tutvuda (16.11.2009.a.). Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Valga kohtumajale.
Kohus tuvastas: Kriminaalasjas süüdistatakse I.H selles, et tema, 25.06. 2009.a. kella 23.00 paiku X linnas X pst asuva bussijaama territooriumil haaras eelnevalt vägivallaga ähvardades A. J. , tiris teda juustest ning tõukas, mille peale kannatanu kukkus ning seejärel lõi A. J. korduvalt rusikatega pea piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja moraalset kahju. Teise inimese löömisega või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemisega, pani I.H toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. ... selles, et tema 25.06.2009.a kella 23 paiku, olles X linnas X pst X asuva bussijaama territooriumil, mis on avalik koht ning rikkudes avalikus kohas heade kommete, tavadega, normide või reeglitega kinnitatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühele avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi ning häirides bussijaama territooriumil viibivate isikute rahu avalikus kohas, lõi K. A. korral rusikaga pähe, tekitades kannatanule füüsilist valu ja moraalset kahju. Avaliku korra raske rikkumisega, vägivallaga, pani I.H toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: varastatu tagastati kauplusele rikkumata kujul, tsiviilhagi puudub.
Kokkuleppe sisu : Karistuse liik ja määr I.H suhtes : Prokurör nõuab kohtus : 3 (4)
KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus I.H-le karistuseks kaks (4) kuud vangistust. KarS § 263 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus I.H-le karistuseks kaks (2) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema poolt ning lõplikuks karistuseks I.H-le mõista 4(neli) kuud vangistust. Tulenevalt KarS § 65 lg 2 suurendada mõistetavat karistust 10.02.2009.a. Tartu Maakohtu Võru kohtumaja otsusega I.H-le mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra s. o. neli (4) kuud vangistust ja mõista liitkaristuseks kaheksa (8) kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 kohaselt asendada vangistus üldkasuliku tööga KarS § 69 sätteid arvestades. KarS § 69 alusel asendada karistuseks mõistetud vangistus 8 kuud üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 2 tundi üldkasulikku tööd ( 8 kuud vangistust = 240 päeva x 2 ) s. o. üldkasuliku tööga 480 tundi. Üldkasulik töö tuleb teha ühe (1) aasta jooksul kuni 19. 10. 2010.a. KarS § 69 lg. 4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal jälgida kontrollnõudeid vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. Välja mõista I.H-lt krooni.
süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.-
Menetluse käik : I.H on end inkrimineeritavas kuriteos täies mahus süüdi tunnistanud ning andnud üksikasjalisi ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. Isiku poolt toimepandud kuritegu on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist ka asjas kogutud muude tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS § 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav I.H ja tema kaitsja nõustusid kokkuleppemenetluse kohaldamisega. KrMS §244 ja §245 nõuetest lähtuvalt sõlmis ringkonnaprokurör 16.11.2009.a. lihtmenetluse kokkuleppe. Süüdistatav I.H kinnitab, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldab kohtule, et on kokkulepet sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet. Prokurör ja kaitsja jäävad kokkuleppe juurde. Aivar Pellja Kohtunik 16.11.2009.a
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.