Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
12 november 2009, Tallinn
Kriminaalasja number
1-08-3262
Kohtukoosseis
Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelika Aava ja Jüri Paap
Kohtuistungi sekretär
Maaria Rei
Tõlk
Svetlana Talli
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
02 november 2009, Tallinn
Kriminaalasi
Sergei Lodi süüdistuses KarS § 418 lg 4 p 1,2 (praegu karistatav KarS § 4181 lg 2 p 1,2 ), § 392 lg 2 p 2 ja § 184 lg 1 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 10 juuni 2009 otsus üldmenetluses
Apellatsiooni esitaja
Kaitsja A.Gorkin
Prokurör
Riigiprokurör Margus Kurm
Süüdistatav
Sergei Lodi, ik: 36303050357, varem karistamata, kinni peetud 07.03.2007
Kaitsja
Advokaat Kätlin Uibo
Tühistada Harju Maakohtu 10 juuni 2009 otsus kriminaalasjas nr. 1-08-3262 Sergei Lodi’lt kohtukuludena 141 850 krooni väljamõistmise osas. Uue otsusega: KrMS § 175 lg 1 p 3, § 180 alusel välja mõista Sergei Lodi’lt kohtukuludena ekspertiiside tegemisega seonduv kulu summas 138 830.00 krooni.
16.04.2007 läbiviidud narkootilise aine ekspertiisi, akt nr AN 619-07/2284, kulud summas 3020.00 krooni jätta riigi kanda. Muus osas jätta otsus muutmata. Apellatsioon rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul.
Uurimismaterjalide kohaselt toimetasid need relvad, samuti 2 000 püstolit TT ja 1 miljon padrunit salakaubana Eestisse I.Vürst ja V.Kulla, müües need maha eeluurimisel tuvastamata isikutele. Kriminaalasi Kulla-Vürsti süüdistuses lõpetati 03 juunil 2005.a. (II kd.lk.233 jt.) avaliku menetlushuvi puudumise tõttu - kohtumääruse kohaselt ei olnud meeste süü suur ja nad olid varem kohtulikult karistamata. Lodi süüdistusasja hakati menetlema kõigest aasta hiljem (I kd.tl.2). Kaitsja on teadlik, et KarS § 418 lg.2 sanktsioon on võrreldes 1995.a. praegu oluliselt karmim. Kuid tänasega võrdne oli selle normi sanktsioon ka Kulla-Vürsti asja lõpetamise aastal, e.2005. Sergei Lodi ei pea vastutama, või vähemalt säärasel määral vastutama selle eest, et politsei pole suutnud tema käes aastaid vedelenud relvi varem avastada. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 12 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Karistades S.Lodi relvade ebaseadusliku käitlemise eest 12 aastase vangistusega, on kohus võrdse kohtlemise põhimõtet eeltoodud kontekstis rängalt rikkunud. Asja kohtulikul uurimisel ei ilmnenud Lodi poolseid relvade käitlemise ohtlikkusele viitavaid fakte. Küll aga vastupidist: Lodi ei teadnud relvade arvu, tehnilist seisundit ega tundnud selle vastu huvi Leedust pärit "ostjad" leidis omal algatusel süüdistatav Kaldma. Pole andmeid, et Lodi oleks tema valduses olnud relvadest kordagi tulistanud. Kõik tema poolt ebaseaduslikult käideldud relvad on KaPo kätte saanud. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on tulnud järeldusele, et Lodi on kohtuliku uurimise ajal avaldanud valmidust kaasa aidata samasuguste sõjaväerelvade kindlakstegemisele võimalikust ringlusest kõrvaldamise eesmärgil, mis kohtu arvates annab tunnistust puhtsüdamlikust kahetsusest ning toimepandud teo ohtlikkuse mõistmisest". Ometi on Lodile mõistetud maksimumilähedane vangistus, mis pole eeltoodud järeldustega kuidagi kooskõlas. Kohtukuludega seonduvalt. Kaitsja arvamusel ei ole põhjendatud aktis GE-0728-07/1903 (I kd.tl 62-76) vormistatud ekspertiisi tasu väljamõistmine, summas 110 960 krooni, kuna tegemist on kohtukõlbmatu tõendiga KrMS § 107 lg.3 p.l ja 2 mõttes (uuringu andmete puudumise tõttu). Samuti ei ole põhjendatud 3020 krooni väljamõistmine akti ÄN-619-07/2284 alusel (I kd.,tl.212-213), seoses S.Lodi õigeksmõistmisega KarS § 184 lg.l ettenähtud kuriteos. Neil põhjustel ja juhindudes KrMS § 318, 337 lg.l p.4, 338 p.2, 4 ; 340 lg.2 p.2, 6 kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu 10. juuni 2009.a. kohtuotsus Sergei Lodi süüditunnistamise ja karistamise osas, teha uus kohtuotsus, milles mõista Sergei Lodi KarS § 392 lg.2 p.2 ; 418 lg.4 p.1,2 (kahes episoodis) ettenähtud kuriteos õigeks ning vähendada oluliselt temale mõistetud vangistust. Samuti vähendada kohtukulusid apellatsioonis märgitud summa võrra.
Prokuröri arvamuse kohaselt kuulub kohtuotsus tühistamisele S.Lodilt väljamõistetud ekspertiisitasu suuruse osas kuna maakohus tegi osaliselt õigeksmõistva otsuse. Muus osas palus jätta maakohtu otsus muutmata. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED:
saabumisse teoühtsust silmas pidades olulise teopanuse. Subjektiivses mõttes eeldab kõnealusest teooriast lähtuvalt mõistetav kaastäideviimine ühist teootsust. Teovalitsemise teooria tähenduses ei ole nõutav, et kaastäideviijana käsitatav isik paneks toime süüteo objektiivsesse koosseisu kuuluva teo, vaid hoiaks ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuste kulgemise enda kontrolli all, siis võib süüteo kaastäideviija olla ka teoplaani väljatöötaja, samuti ühise teopaani ja tööjaotuse alusel toimuva kaasvalitseja. Ka spetsiifilist teokirjeldust omav süüteokoosseis ei tähenda, et täideviijana saaks käsitleda vaid isikut, kes ise vahetult süüteo objektiivsesse koosseisu kuuluva teo toime pani. Kui selliste süütegude toimepanemisel tõusetub grupi ehk kaastäideviimise küsimus, tuleb vaagida ühist ja kooskõlastatud teootsust ning iga konkreetse toimepanija teopanuse olulisust süüteokoosseisu realiseerimisse/ nt otsused nr 3-1-1-108-06, 3-1-1-18-08/. Süüdistus on sidunud S.Lodit grupis toimepandud relvade ja laskemoona üle Eesti riigipiiri toimetamisega 2006 septembris sellega, et ta andis need suvel A.Kaldmale, et viimane need müüks, kusjuures enne oli ta 10 aasta jooksul neid hoidnud ega suutnud Eestis müüa, mis relvakogust silmas pidades on loogiline ja usutav. A.Kaldma ütluste kohaselt andis S.Lodi temale relvad müügiks, kuna tema tuttavad Lätist olid ostmisest huvitatud. Sellest teavitas ta ka S.Lodit. S.Lodi andiski relvad selleks, et A.Kaldma need edasi müüks, tema ütluste järgi teda ei huvitanud kuhu lätlased või leedukad, kes olid ostjateks need relvad viivad. Tuvastatud on, et A.Kozlowski toimetas relvad ebaseaduslikult üle riigipiiri, Riias müüsid relvad A.Kaldma ja M.Mittai. Seega oli relvade ja laskemoona toimetamine üle Eesti riigipiiri lõpuleviidud ja grupis toime pandud. Kaitsja poolt vaidlustatud kuriteo subjektiivset külge on maakohus otsuses käsitanud ning on tulnud põhjendatud järeldusele, et S.Lodi pani kuriteo toime kaudse tahtluse vormis, millega on ka subjektiivne koosseis täidetud. Kaitsja on vaidlustanud ka süüdlasele mõistetud karistust, leides, et see on liialt range. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on mõistetud vangistust ja selle määra põhjendanud ja kaitsja poolt viidatud teises kriminaalasjas 2005 aastal tehtud määrus pole antud menetluses kohtule siduv. Maakohus on karistuse mõistmisel arvestanud kõikide asjaoludega milliseid oli võimalik S.Lodi karistust kergendavate asjaoludena arvestada. Apellatsioon ei sisalda ühtegi viidet seaduses ettenähtud karistust kergendavale asjaolule ms jäi kohtu poolt tähelepanuta. Ka liitkaristuse mõistmisel on maakohus kohaldanud leebeimat liitkaristuse mõistmise võimalust. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistus vastab nii süü suurusele kui süüdlase isikule ning selle muutmiseks seaduslikud alused puuduvad. Kaitsja on vaidlustanud väljamõistetud menetluskulusid, leides esmalt, et aktis GE-072807/1903 vormistatud ekspertiisi tasu väljamõistmine, summas 110 960 krooni, pole põhjendatud kuna tegemist on kohtukõlbmatu tõendiga KrMS § 107 lg.3 p.l ja 2 mõttes. Kohtukolleegium leiab, et selline kaitsja väide on meelevaldne. Maakohus on kogumis teiste tõenditega arvestanud ka nimetatud ekspertiisiaktis antud arvamusega ning apellatsioonis pole seda vaidlustatud. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on ekspertiisi läbiviimisega seonduva kulu seaduslikult välja mõistnud süüdi tunnistatud süüdistatavalt ja selle osas kohtuotsuse tühistamiseks seaduslikud alused puuduvad.
Kohtukolleegium nõustub kaitsja väidetega sellest, et kuna kohus mõistis S.Lodi KarS § 184 lg 1 järgi õigeks, puudus alus narkootilise aine ekspertiisi läbiviimise kulu, summas 3020.00 krooni/ I kd. t.lk. 212-214/, temalt välja mõista. KrMS § 184 lg 1 kehtestatud põhimõtte kohaselt hüvitab õigeksmõistva otsuse korral menetluskulud riik. Ka Riigikohus on väljendanud seisukohta, et süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel jäävad riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse/ vt otsused 3-1-1-61-08, 3-1-1-85-08/. Ülaltoodust lähtuvalt tuleb kohtuotsus S.Lodilt väljamõistetud menetluskulude suuruse osas tühistada ja temalt väljamõistetavaid menetluskulusid vähendada 3020.00 krooni võrra.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.