Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. oktoober 2009. a, Tallinn
Kriminaalasja number
1-08-16172
Kohtukoosseis
Eesistuja Paavo Randma, liikmed Jüri Paap ja Meelika Aava
Kohtuistungi sekretär
Tatjana Derkatš
Tõlk
Svetlana Talli
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
14. oktoober 2009. a, Tallinn
Kriminaalasi
K.U ja B.P süüdistuses KarS § 202 lg 2 p-de 1, 3 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 18. juuni 2009. a otsus
Apellatsiooni esitaja
K.U ja tema kaitsja Irina Bušujeva, B.P
Prokurör
Ringkonnaprokurör Anneli Lumiste K.U, ik: XXX; elukoht: xxxxxxxx xxx xxxxx xxxxxxx; kodakondsuseta; emakeel: vene keel; keskharidus; töökoht: puudub;
Süüdistatavad
B.P , ik: XXX ; elukoht: xxxxxxx xxx xx-x xxxxxxx/xxxxxx xxx xx-xx xxxxxxx; kodakondsuseta; emakeel: vene keel; keskharidus; töökoht: puudub; Uido Truija, Irina Bušujeva
Kaitsjad
apellatsioonid jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
K.U
tuvastamata kellaajal XXXXXX X, Tallinnas pargitud sõidukist „RENAULT CLIO“, reg. nr. XXXXXXX, varastatud Prantsuse kodaniku A. E. P. G. kuuluva a/magnetofoni „SONY“ esipaneeli, maksumusega 2730 kr; 16.09.06.a. ajavahemikul kl. 04.00 kuni kl. 09.30 XXXXXXX XXX XXX, Tallinnas pargitud sõidukist „VOLKSWAGEN SHARAN“, reg nr. XXX XXX, K. kuuluva a/magnetofoni „JVC“, maksumusega 2990 kr ja 13.11.06.a. kl. 23.00 kuni 14.11.06.a. kl. 09.00 XXXXX XXX XXX, Tallinnas pargitud sõidukist „OPEL OMEGA“, reg nr. XXX XXX, varastatud R. V. kuuluva a/magnetofoni esipaneeli, kõlarid ja võimendi „ALPINE“ kogumaksumusega 9500 kr. 1.7 kohtueelsel uurimisel täpselt tuvastamata kuupäeval ja kohas püüdsid omandada A. K. viimase poolt 23.12.06.a. ajavahemikul kl. 03.00-12.00 XXXXXXX XXX XXX, Tallinnas pargitud sõidukist „BMW“, reg. nr. XXX XXX, varastatud I. N. kuuluva a/magnetofoni „KENWOOD“, maksumusega 1500 kr, mis jäi nende tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata seoses A. K. pakutud vastuvõtmatu hinnaga; 1.8 kohtueelsel uurimisel täpselt tuvastamata kuupäeval ja kohas omandasid kohtueelsel uurimisel tuvastamata isikult ajavahemikul 17.02.07.a. kl. 16.30 kuni 18.02.07.a. kl. 01.20 XXXX XXX, Tallinnas pargitud sõidukist „FORD GALAXY“, reg. nr XXX XXX, varastatud a/magnetofoni „FORD 2000 TRAFFIC“, s/nr. M091436, 6500 krooni; 1.9 kohtueelsel uurimisel täpselt tuvastamata kuupäeval ja kohas omandasid kohtueelsel uurimisel tuvastamata isikult 05.04.07.a. ajavahemikul kl. 16.15 kuni kl. 16.25 XXXXX XXX, Tallinnas pargitud sõidukist „CHRYSLER GRAND VOYAGER“, reg. nr XXX XXX, varastatud Ü. K. kuuluva LCD TFT monitori ), maksumusega 3000 krooni; 1.10 kohtueelsel uurimisel täpselt tuvastamata kuupäeval ja kohas omandasid kohtueelsel uurimisel tuvastamata isikult ajavahemikul 22.05.07.a. kl. 18.00 kuni 23.05.07.a. kl. 08.00 XXXXX XX, Tallinnas pargitud sõidukist „VW PASSAT“, reg. nr. XXX XXX, varastatud O. V. kuuluva stereomagnetofoni „JVS KD-G51“ tagumise osa, s/ nr. JV20511TA05913, maksumusega 2000 kr; 1.11 07.08.07.a. XXXX ja XXXX XX. ristimiku piirkonnas, Tallinnas omandasid V. R. viimase poolt 07.08.07.a. kl. 08.15 paiku XXXXXX XXX X, Tallinnas varastatud „F. F.“ OÜ-le kuuluva videokaamera “JVC“, s/nr. 0000000000617, maksumusega 90 000 kr ja valgustustehnika komplekti „MANFROTTO“, maksumusega 26 674 kr; 1.12 kohtueelsel uurimisel täpselt tuvastamata kuupäeval ja kohas omandasid kohtueelsel uurimisel tuvastamata isikult ajavahemikul 22.08.07.a. kl. 09.30 kuni kl. 12.15 XXXXXXXXX XX. piirkonnas „E.“ parklasse pargitud sõidukist „ALFA ROMEO“, reg. nr. XXXXXX, varastatud A. A. kuuluva a/magnetofoni „CLARION DXZ468 RMP, seeria nr CL073460012355, maksumusega 7000 kr; 1.13 kohtueelsel uurimisel täpselt tuvastamata kuupäeval ja kohas omandasid I. T. viimase poolt ajavahemikul 07.09.07.a. kl. 12.00 kuni 08.09.07.a. kl. 09.00 XXXXXX XXX XX, Tallinnas pargitud turismibussist „BOVA“, reg. nr XXXXXXXX, varastatud prantsuse firmale „S.“ kuuluva GPS navigatsioonisüsteemi ja autoteleri „BLAUPUNKT“, kogumaksumusega 12 500 kr; 1.14 kohtueelsel uurimisel täpselt tuvastamata kuupäeval ja kohas omandasid A. P. viimase poolt ajavahemikul 15.07.07.a. kl. 08.30 kuni 15.07.07.a. kl. 17.00 XXXXX XXX XX, Tallinnas pargitud sõidukist „TOYOTA COROLLA“, reg. nr. XXXXXX, varastatud G. G. kuuluvad CD-magnetofoni paneeli ja puldi „CLARION“ kogumaksumusega 12 5900 kr; ajavahemikul 13.09.07.a. kl. 21.30 kuni 14.09.07.a. kl. 08.00 XXXXX X, Tallinnas pargitud sõidukist „AUDI-80“, reg. nr. XXXXXX, varastatud E. V. kuuluva CD-magnetofoni „PIONEER“, maksumusega 2560 kr ja ajavahemikul 07.07.07.a. kl. 17.00 kuni 09.07.07.a. XXXXX XX, Tallinnas pargitud sõidukist „OPEL OMEGA“, reg. nr.XXX XXX, varastatud M. H. kuuluva CD-magnetofoni ja puldi „SONY“ ning subwooferi „HERZ“, kogumaksumusega 4500 kr. Seega süüdistatavad, omandades, hoides ja turustades kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara isikute grupis ja suures ulatuses, panid toime KarS § 202 lg 2 p-de 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
sellise kvaliteediga, mis annavad aluse väita nende ühise teoplaani realiseerimisest. Kuigi B.P püüdis end distantseerida XXXXXX XX kaupluse ruumides ostetavate, hoitavate ja müüdavate esemete suhtes, leidis kohus siiski, et tema koos K.U-ga realiseeris talle inkrimineeritava teokoosseisu. 2.2 Süüdistatavad selgitasid kohtus, et nad ei teadnud, et tegemist on süüteo läbi saadud varaga. Kohtus leidis tõendamist vastupidine. XXXXXX XX läbiotsimisel leitud, äravõetud ja vaadeldud helitehnikast on suur osa ilmselgete varguse läbi saadu tunnustega – juhtmed puruks rebitud, identifitseerimistunnused (seerianumbrid jm eemaldatud, kraabitud, üle kleebitud), suur osa helitehnikast on mittekomplektne (vaid esipaneel vm üksikud osad), helitehnika oli ka originaaldokumentideta. Kuna suur osa tehnikast on visuaalsel vaatlemisel eemaldatud autodest mittesäästlikul viisil (rebides), oli ilmne, et tehnika omanik valiks säästvama tee tehnika eemaldamiseks. Asjaolu, et vara omandamisel olid süüdistatavad teadlikud vara päritolust, iseloomustavad tunnistaja V. R. poolt antud ütlused selle kohta, et ta vastates küsimusele, kust vara pärineb, vastas K.U-le “ise tead“, pidades silmas, et varastatud. Tunnistaja väitis seda eeluurimisel ning kohtus ta kinnitas oma ütluste õigsust. Ka nähtub kohtus kuulatud helisalvestusest, et K.U-le helistas A. S., kes mainis, et nägi ühes bussis DVD-d ja navigatsiooniseadet. Seega oli kõnes mõista antud, et hetkel antud esemed helistajale ei kuulu, asudes mingis bussis. Ka tuleneb tunnistajate ütlustest, kõneeristustest, et helitehnika osteti turuhinnast oluliselt madalama hinnaga. Nii on tunnistaja A. K. kinnitanud, et talle pakuti automaki eest 100-200 EEK, tunnistaja C. U. poolt kohtus antud ütlustest nähtuvalt 500 EEK, kõneeristusest (jälitusprotokoll) tulenevalt pakuti automaki eest 600 EEK jne. Ka tulenevalt tunnistaja A. J. ütlustest puudus tal isikut tõendav dokument, kuid sellele vaatamata osteti temalt tehnikat . Samuti väitis tunnistaja C. U. kohtus, et makke müünud S. rääkis talle, et kaupluses ei küsitud temalt dokumente. Samuti leidis tuvastamist asjaolu, et tegemist oli kasutatud tehnikaga, ka mittekomplektsega (tunnistajate ütlustest, kõneeristustest tulenevalt pakuti helitehnika üksikuid detaile). Nii näiteks pakub telefonikõnes A. S. K.U-le esipaneeli, millel nupp puudub. Ka väitis kohtus tunnistaja V. R., et müüs kaupluses mittekomplektse videokaamera. Samuti kinnitas tunnistaja A. B., et müüs kauplusesse mittekomplektset tehnikat. Ka nähtub jälitusprotokollidest, kõneeristustest, et on helistatud K.U-le isikute poolt, kes pakuvad müügiks tehnikat, ise teadmata, millise seadmega täpselt on tegu, seega ei saanud nad olla asja omanikud. Ka tulenes kõneeristustest, et kauba müüjad olid häiritud asjaolust, et kaupluse juures seisis buss, kust arvatavalt toimus kaupluses toimuva jälgimine. Ka vastab K.U oma kõnes, et kaupluse jälgimise tõttu pole neil rahvast käinud. Asjaolu, et vara oli saadud kuritegelikul teel, oli kohtu hinnangul eelrefereeritud tõenditest tulenevalt ilmselge ning sellise järelduse tegemine ei vajanud eriteadmisi (RKKKo 3-1-1-124-96) ning vara omandamisel tegutsesid süüdistatavad kaudse tahtlusega, pidid võimalikuks pidama vara kuritegelikku päritolu. 2.3 Edasiselt analüüsis kohus süüdistatavate süü tõendatust konkreetsete kuriteoepisoodide lõikes ning asus järgmisele seisukohale. 2.3.1 M. J. kuulunud autostereoraadio omandamise jättis kohus süüdisusest välja. 2.3.2 M. S. kuuluv CD raadio VIETA CCM-20R: Antud episoodis on süüdistatavate süü leidnud tõendamist. Vastatav CD raadio vargus on tõendamist leidnud kuriteoteatega. Tulenevalt asitõendiks oleva ja kohtus avaldatud ostu-müügilepingule on 24.07.2006.a. süüdistatav Sljussarenko (praegune K.U) ostnud D. J. samade identifitseerimistunnustega CD maki, seega varastatud eseme. Ka on XXXXXX XX ruumide läbiotsimisel leitud samade identifitseerimistunnustega maki esipaneel.
Rahvastikuregistri andmebaasi kohaselt on D. J. kuuluv dokument ID kaart nr XXXXXXXX 18.04.2005.a. kande kohaselt kehtetu. D. J. on kehtiv ID kaart nr XXXXXXXX. Kuna CD makk on realiseeritud turuhinnast oluliselt madalama hinnaga, ostetud kehtetu ID kaardiga isikult, hilisemalt jagatud osadeks (eraldatud esipaneel) ja müüdud originaaldokumentatsioonita, on ilmne, et vara oli saadud kuritegelikul teel ning sellise järelduse tegemine ei vajanud eriteadmisi (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-124-96) ning vara omandamisel tegutsesid süüdistatavad kaudse tahtlusega. 2.3.3 D. T. kuuluv CD raadio Kenwood: Kohtus tunnistaja D. T. kinnitas, et 2005.a. varastati tema sõiduautost automakk XXXXXX XX Tallinnas. XXXXXX XX läbiotsimisel leiti samade identifitseerimistunnustega makk, seda vaadeldi ja tagastati kannatanule. Kuna süüdistatavate endi ütlusest tulenevalt teisi isikuid peale nende kaupluses ei tegutsenud ning tunnistaja T. K. ütlustest tulenevalt töötas kaupluses vaid kaks isikut, on tõendamist leidnud süüdistatavate poolt kuritegelikul teel saadu omandamine. Kuna omandatud on kasutatud ese, mis kuriteoteate kohaselt eemaldati autost, seega oli originaaldokumentatsioonita, eemaldatud mittesäästlikul viisil, oli ilmne, et vara oli saadud kuritegelikul teel ning vara omandamisel tegutsesid süüdistatavad kaudse tahtlusega. 2.3.4 O. S. kuuluv CD-boks Pioneer: Kannatanu O. S. on pöördunud politseisse, millisel alusel on vormistatud kuriteoteade. XXXXXX XX läbiotsimisel leiti samade identifitseerimistunniustega makk. Kuna süüdistatavate endi ütlusest tulenevalt tegutsesid antud kaupluses vaid nemad ning tunnistaja R. K. ütlustest tulenevalt töötas XXXXXX XX vaid kaks isikut, olid süüdistatavad olid ainsateks isikuteks, kes XXXXXX XX kaupu omastada said, seega on tõendamist leidnud nende poolt kuritegelikul teel saadu omandamine. Antud episoodis sisaldub süüdistuses ka muu audio-ja videotehnika omandamine, kuid antud süüdistuse osa tuleb süüdistusest välja jätta, kuna see on konkretiseerimata ning puudub võimalus kindlaks teha, millised konkreetsed esemed omandati ja kas need esemed ka läbiotsimisel leiti. 2.3.5 V. S. kuuluva digikaamera Sony omandamise jättis kohus süüdistusest välja. 2.3.6 A. B. omandatud sõidukitest varastatud tehnika: tunnistajana kohtus üle kuulatud A. B. andis ütlusi selle kohta, et ta pani toime hulgaliselt vargusi majadest ja autodest. Automakke müüs muuhulgas ka XXXXXXXX keskuse juures asuvasse kauplusesse, tundis seal töötavat H.P nimelist isikut. Kokku müüs sinna automakke umbes 5-l korral, temalt ei küsitud makkide päritolu. Tõi müügiks ka mittekomplektseid automakke - vaid esipaneele ja muid üksikuid osi. Kohtus avaldatud protokollist ütluste seostamise kohta olustikuga näitas tunnistaja ette kaupluse, millises ta varastatud esemed realiseeris ning see oli kauplus asukohaga Tallinnas, XXXXXX XX. Varguste eest on A. B. kohtus avaldatud Harju Maakohtu otsusega süüdi tunnistatud antud esemete varguses. Tunnistaja A. B. on ära tundnud fotode alusel isiku, kes võttis makke poes vastu, istungil tunnistaja selgitas, et tundis isiku ära ise, ilma mõjutusteta ning selleks osutus K.U. Kohus leidis, et A. B. poolt varastatud ning XXXXXX XX realiseeritud vara osas on süüdistatavate süü leidnud tõendamist kõigi eelloetletud tõenditega. 2.3.7 I. N. kuuluv automagnetofon: Tunnistaja A. K. andis kohtus ütlusi selle kohta, et teda on sõidukist BMW automaki varguse eest karistatud. Ta käis seda müügiks pakkumas XXXXXX XX, kuid talle pakuti maki eest liiga väikest hinda, 100-200 EEK ja ta loobus seda müümast. A. K. on antud automaki varguse eest karistatud, otsusest tuleneb temalt I. N. kui kannatanule kahju hüvitamise kohustus. Süüdistatavate tegevusele antud episoodis on antud õige juriidiline hinnang ja eelrefereeritud tõenditega antud episoodis on nende süü tõendatud.
2.3.8 Automagnetofoni Ford 2000 Traffic omandamine: Kannatanu A. A. avalduse alusel koostatud kuriteoteate alusel avaldas kannatanu, et temal varastati automakk-raadio M091436. Tallinnas, XXXXXX XX läbiotsimisel leiti automakk, milline kandis nii antud – varastatud automagnetofoni kui ka teist kleebist. Seega on tõendamist leidnud, et varastatud automagnetofon omandati XXXXXX XX poes, kus süüdistatavad töötasid ning kasutati edaspidiselt antud automagnetofoni identifitseerimist võimaldavat tunnust teisel automagnetofonil, milline asjaolu iseloomustab süüdistatavate soovi muuta, takistada teadvalt kuritegelikult omandatud vara identifitseerimist . Seega on süüdistatavate süü antud episoodis tõendamist leidnud. 2.3.9 Ü. K. kuuluva LCD TFT monitori omandamise jättis kohus süüdistusest välja. 2.3.10 O. V. kulunud stereomagnetofon JVC KD-G51 tagumine osa: Tulenevalt kuriteoteatest on varastatud kannatanult autoraadio-makk JVC KD-G51, jv20511TA05913. XXXXXX XX läbiotsimisel leiti CD makk, millise sisepõhja oli pressitud sama, identifitseerimist võimaldav seerianumber. Seega on ilmne, et tegemist oli varastatud esemega. Asjaolu, et süüdistuses on ekslikult JVC asemel märgitud JVS on ilmselgelt trükiviga ega muuda süüdistuse sisu ega konteksti. Süüdistatavaid süüdistatakse kohtule arusaamatul põhjusel küll vaid antud magnetofoni tagaosa kui kuritegelikul teel saadu omandamises, kuid kuna XXXXXX XX leitud ese oli kompaktne, siis järelikult sisaldas see ka tagaosa, mistõttu süüdistuses nimetatud tagaosa suhtes on süüdistus tõendamist leidnud. Kuna omandatud on kasutatud esemed, mis eemaldati autost, seega oli originaaldokumentatsioonita, eemaldatud mittesäästlikul viisil, ka omandati tunnistaja ütlustest tulenevalt ka mittekomplektset vara (esipaneel) ning vara omandati ühelt ja samalt isikult ostmise läbi korduvalt, oli ilmne, et tegemist ei saa olla selle vara omanikuga. 2.3.11 F. F. OÜ-le kuulunud videokaamera JVC ja valgustustehnika komplekt Manfrotto: Kohtus andis tunnistaja T. V. ütlusi selle kohta, et tema eramust varastati videokaamera koos kotiga ja valguskohver prožektoriga. Kokku oli tehnika maksumus umbes 100 000 krooni, tegemist oli profitehnikaga. Oma avalduses, milline kohtus avaldati on tunnistaja T. V. üksikasjalikult varastatud esemeid kirjeldanud, märkinud ka kaamera seerianumbri. Tunnistajana kohtus üle kuulatud V. R. andis ütlusi selle kohta, et tema varastas antud esemed ja müüs need poes isikutele, keda ei mäleta. Ta kinnitas, et ei mäleta enam isikuid ega sündmusi täpselt, kuna palju aega on möödunud, kuid kinnitab eeluurimisel antud ütlusi. Eelnimetatud ütlustest nähtub, et tunnistaja teadis, et H.P , kes töötas poes, oli tuttavate sõnul isik, kes oli alati ostmisest huvitatud. Telefoni teel lepiti kokku kohtumine ja kohtuti XXXXXXX kompleksi lähedal, kus H.P tehnika üle vaatas. Ta pakkus müüa kaamerat ja kohvris asunud valgustustehnikat. H.P sõitis kohale Mercedes džiibiga, ta ütles, et vaja on ka laadijat kaamera juurde. Ostis esemed umbes 5000 krooniga. Kohtueelsel uurimisel tundis tunnistaja ära K.U kui isiku, kellele ta müüs videokaamera ja valgustustehnika. Tunnistajana kohtus üle kuulatud S. H. andis ütlusi selle kohta, et 2007.a. pidi ta transportima R. ja tema sõpra, kes vedasid midagi koos endaga S. H. kasutuses olevas autos. Sõideti XXXXXX kompleksi juurde ja seal tõsteti asjad välja kellelegi näitamiseks. Tunnistaja kinnitas, et kuna sündmustest möödunud pikk ajavahemik, ei mäleta ta enam sündmusi täpselt, kuid kinnitab tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlusi. Tunnistaja tundis fotode alusel ära K.U kui isiku, kes ostis R. käest videokaamera ja valgustustehnika. Tunnistaja kinnitas, et talle ei avaldatud ülekuulamisel ega äratundmiseks esitamisel mingit survet. Kuna tunnistajate V. R. ja S. H. ütlused on omavahel kooskõlas, kattuvad ka tunnistaja T. V. ütlustega, puudub alus neis kahelda ja need on tõendina usaldusväärsed. Süüdistatav B.P on välja andnud eelnimetatud tehnika (videokaamera, valgustuskohver), mis asusid XXXXXX XX garaažis. Süüdistatav B.P on seletanud, et tema ostis antud esemed. Antud ütlused on vastuolus kõigi teiste kriminaalasjas antud episoodis kogutud tõenditega. On ilmne, et kuna tehnikat osteti XXXXXX XX suurel hulgal, mida näitavad XXXXXX XX hoonetest võetu osas koostatud
läbiotsimisprotokollid ja vaatlusprotokollid, võis B.P mäletada konkreetset ostu ebatäpselt, st ajada segamini mõne teise samalaadse tehnika ostuga, mis asjaolu selgitab tema poolt antud, teiste tõenditega mitteriimuvaid ütlusi. Asjaolu, et vara omandamisel olid süüdistatavad teadlikud vara päritolust, iseloomustab tunnistaja V. R. poolt antud ütlused selle kohta, et ta vastates küsimusele, kust vara pärineb, vastas “ise tead“, pidades silmas, et varastatud, samuti asjaolu, et tegemist oli kasutatud tehnikaga, ka mittekomplektsega (puudus laadija), ka asjaoluga, et see osteti turuhinnast oluliselt odavamat. Süüdistatavate süü on eelrefereeritud ja analüüsitud tõenditega tõendamist leidnud antud episoodis. 2.3.12 A. A. kuuluv automagnetofon Clarion DXZ468 RMP omandamise jättis kohus süüdistusest välja. 2.3.13 Firmale S. kuuluva GPS navigatsioonisüsteemi ja autoteleri Blaupunkt omandamise jättis kohus süüdistusest välja. 2.3.14 A. P. omandatud esemed: Tunnistajana kohtus üle kuulatud A. P. andis ütlusis selle kohta, et tunneb kohtualuseid, kuna müüs neile XXXXXX XX kaupluses tema poolt autodest varastatud tehnikat. Kuigi süüdistuses ei ole fikseeritud varastatud helitehnikat identifitseerimist võimaldavaid tunnuseid ning puudub võimalus välja selgitada, kas antud esemed ka XXXXXX XX läbiotsimisel leiti, puudub alus kahelda tunnistaja A. P. ütlustes, mille kohaselt kõik varastatu ostis vaid K.U. Kuna omandatud on kasutatud esemed, mis eemaldati autost, seega olid originaaldokumentatsioonita, eemaldatud mittesäästlikul viisil ning vara omandati ühelt ja samalt isikult ostmise läbi korduvalt, oli ilmne, et tegemist ei saanud olla selle vara omanikuga. Vara omandamisel tegutsesid süüdistatavad kaudse tahtlusega. 2.4 Kohus leidis kokkuvõtlikult, et süüdistatavate tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 202 lg 2 p-de 1, 3 järgi , kuna kohtus leidis tõendamist, et nende poolt pandi toime süüteo tulemusena saadud vara omandamine, hoidmine ja turustamine, seda isikute grupi poolt ja suures ulatuses. Suure ulatusega kuriteo toimepanemise läbi saadud vara hoidmise, omastamise ja turustamisega KarS § 202 lg 2 p 3 mõttes on tegemist põhjusel, et antud tegevus oli pidev, süstemaatiline ning oluline on sel moel käsitletava kauba kogus, mitte ainuüksi rahaline väärtus.
3.1.2 Kohtu järeldused on ka vastuolulised. Ühest küljest on kohus leidnud, et süüdistatavad tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult, teisalt aga märkinud, et K.U kurdab telefonivestluses, et B.P võtab vastu igasuguseid asju. Seega ei saanud nad tegutseda kooskõlastatult, kui K.U ei teadnud, mida B.P vastu võtab. Õige ei ole, et isikud helistasid K.U-le ja pakkusid talle tehnikat, ise teadmata, millist; süüdistatavale helistati konsultatsiooni saamiseks. Ka ei lange kokku varastatud esemete ning süüdistatava juurest leitud esemete identifitseerimisnumbrid. 3.1.3 Kohus ei ole arvestanud fakti, et K.U oli Tallinnast ajavahemikul 14.09.2007 kuni 18.09.2007 ära. OÜ-le R. kuuluv ese on varastatud aga just sel ajavahemikul. Seega ei saanud süüdistatav omandada esemeid B. ja P.. Ka ei tahtnud keegi midagi tegelikkuses osta K.. Kohus on tuginenud tunnistajate kohtueelses menetluses antud ütlustele, seda samas motiveerimata. 3.2
K.U taotleb apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist ning enda õigeksmõistmist.
3.2.1 Apellant väidab, et tunnistajad on andnud teda süüstavaid ütlusi surve tulemusel ning need on omavahel ka vastuolus. Tema süüd kuriteo toimepanemisel ei kinnita ka teised tõendid. Kõik ostud sooritas ta seaduslikult, vormistades nende kohta ostu-müügi lepingu. K.U ei välista, et kriminaalasi on viidud läbi n.ö tellimustööna konkurentide poolt. Samuti võisid mitmed esemed saada vigastusi transportimisel, kui politsei need ära viis. Alusetu on kohtu väide, et mitmed esemed ei olnud komplektsed – ta ostiski muuhulgas ka üksnes detaile, sh kindlustusfirmadelt. Ära võeti temalt seejuures ka täiesti uusi asju, samuti esemeid, mis ta oli võtnud komisjonimüüki. Ning see, et ta ostis erinevaid asju odavalt, ei tähenda veel seda, et need oleks varastatud. 3.2.2 Edasiselt analüüsib apellant episoodide kaupa neid süüdistuses kirjeldatud kordi, mil ta väidetavalt ostis varastatud esemeid (vt 2.3.1-2.3.14). Episoodis nr 2 jääb apellandile mõistetamatuks, milles seisneb tema süü. Tema ei saa vastutada selle eest, et eseme talle müünud isik teda pettis. Kolmandas episoodis nimetatud eseme kohta oli tal olemas dokument, kuid mis on praeguseks kriminaalasja materjalide hulgast kadunud. Ka neljandas episoodis nimetatud ese kuulus talle, kusjuures see oli ka uus. Episoodis nr kuus müüs A. B. talle esemeid ostu-müügi lepingu alusel ning teda süüstavaid ütlusi hakkas ta andma alles kaks aastat pärast kuritegude toimepanemist. Seitsmendas episoodis ei saa apellant aru, milles teda süüdistatakse – makki, mida talle pakuti, ta ei ostnud. Kaheksandas episoodis süüks arvatud automagnetofoni osas selgitab apellant, et talle toodi selline makk remontimiseks. Remondiks võttis ta varuosi makilt, mis tema juurest samuti leiti. Kui ta tagastas kliendile remonti toodud maki, pani ta sellele arvatavasti ekslikult peale teisele makile kuuluva ülemise osa. Ka kümnendas episoodis kirjeldatud eseme ostis ta seaduslikult, samuti ei lange kokku kannatanult varastatud eseme ning tema juurest leitud eseme identifitseerimisnumbrid. Episoodis nr üksteist ei lange kokku teda süüstavad tõendid; samuti ei ostnud seda kaamerat tema, vaid B.P . Viimases episoodis nr 14 on teda süüstavaid ütlusi andnud tunnistaja A. P., kes apellandi kinnitusel valetab. Esemete müümisel kinnitas A. P., et töötab autolammutuses ning esemed on ta saanud seaduslikult; ostu-müügi kohta sõlmiti ka leping. Ning isik, kes müüb korduvalt mitmeid esemeid, ei ole tingimata kurjategija. 3.2.3 Süüdistatav kinnitab, et ta ei tegutsenud B.P-ga äritegevuses koos. Veel osundab K.U sellele, et temalt võeti ära 1550 erinevat eset, kuid süüdistati teda ainult 14-episoodis,
millest jäi järgi vaid üheksa – apellant ei mõista, kuidas saab sel juhul rääkida suurest ulatusest KarS § 202 lg 2 p 3 mõttes. Veel palub apellant tühistada maakohtu otsuse osas, millega mõisteti temalt ja B.P-lt solidaarselt välja 400 krooni seoses Põhja Politseiprefektuuril tekkinud kulude katteks. 3.3
Ka B.P palub maakohtu otsuse tühistada ning ta esitatud süüdistuses õigeks mõista.
3.3.1 Süüdistatava väitel ei ole ta süüdistuses kirjeldatud kuritegu toime pannud, samuti ei omanud ta puutumust kaassüüdistatava äritegevusega. Ta ei ole ka ostnud mingeid esemeid; ainukese erandi moodustab selles R.lt ja H. ostetud videokaamera. Läbiotsimisel ei võetud ära ühtegi talle kuulunud dokumenti. Kaupluses ei käinud ta regulaarselt, mis kinnitab samuti, et seal toimunud äritegevusega ta puutumust ei omanud. Kui 11.09.2007 tulid poodi politseiametnikud ning küsisid videokaamerat, andis ta selle neile koheselt vabatahtlikult üle. Apellant kordab, et see on ka ainuke tema poolt reaalselt tehtud ost. Kõik teised tehingud temasse ei puutu ning nende eest vastutab ainuüksi B. K.U. Läbiotsimisel võeti seejuures ära talle kuulunud autotelefon Motorola, mis on süüdistuses aga K.U-le kuuluvate asjade loetelus. Ka leiab apellant, et tema äratundmiseks esitamine on toimunud protsessinorme rikkudes.
Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsioonide väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Samas ei soostu kriminaalkolleegium apellatsioonides esitatud peamise taotlusega teha süüdistatavate suhtes õigeksmõistev otsus. Enda seisukohti motiveerides analüüsib ringkonnakohus esmalt, kas on tõendatud K.U ja B.P ühine ja kooskõlastatud tegevus kauplusest leitud esemete käitlemisel (omandamisel, valdamisel ja turustamisel) (I), hindab seejärel küsimust, kas seejuures osteti teadvalt ka süüteo toimepanemise tulemusel saadud vara (II) ning võtab süüdistatavatele etteheidetava käitumise osas viimasena seisukoha küsimuses, kas õigesti on toimitud konfiskeerimisele määratud esemetega (III). Viimasena osundab kriminaalkolleegium põhjusele, mis tingib maakohtu otsuse osalise tühistamise (IV). I
süüteo toimepanemisse olema oluline, s.o moodustama kaaluka osa süüteokoosseisu objektiivse külje realiseerimisest, olles seejuures hõlmatud täideviijatahtlusega; isik peab teise täideviija teopanuse heaks kiitma, mis annabki aluse omistada teise täideviija poolt realiseeritut samaaegselt ka talle endale. 5.2 Tuvastatud asjaolusid silmas pidades ei ole kriminaalkolleegiumil kahtlust, et B.P ja K.U tegutsesid kaupluses erinevaid esemeid omandades kaastäideviijatena seaduse ning kohtupraktika tähenduses. Siinkohal selgitab kriminaalkolleegium koheselt K.U kaitsja argumendile vastates, et kõnealuse teooria seisukohtade kohaselt ei ole ka absoluutselt tähtis, kas K.U oli konkreetselt ajahetkel, mil mingeid esemeid omandati, sündmuskohal või ka üleüldse Tallinnas. Kui leiab tuvastamist, et süüdistatavate vahel oli tegemist nn tööjaotusliku koostoimimisega, mille raames realiseeriti süüteo objektiivne koosseis vastavalt eelnevalt (ka vaikimisi) saavutatud kokkulepetele või lihtsalt väljakujunenud tööjaotusele juba n.ö automaatselt, on samuti tegemist kaastäideviimisega teovalitsemise teooria tähenduses (nn funktsionaalne teovalitsemine tööjaotusliku koostoimimise mõttes). Käesoleval juhul tuleb seda vastuvaidlematult jaatada. Põhjalikult on sellel küsimusel peatunud juba maakohus, täiendavalt osundab kriminaalkolleegium järgnevale.
Süüdistatava K.U kaitsja on nimetatud tunnistaja osas leidnud, et kuivõrd viimane edastas üksnes juttu, mida ta kuulis P. S.ilt, on mindud vastuollu KrMS § 68 lg 5 sätetega. Kriminaalkolleegium ei soostu selle väitega. Tõepoolest, kõnealuse sättega kindlustatakse ja konkretiseeritakse KrMS §-s 15 sätestatud tõendite vahetu uurimise põhimõtet. Kriminaalmenetluse prioriteediks on tõendamiseseme asjaolude tuvastamisel tuginemine vahetule, mitte aga nn vahendlikule tunnistajale (vt RKKKo 3-1-1-113-06). Kuid silmas tuleb pidada ka seda, millises faktiliste asjaolude kontekstis on tehtud kõnealune Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend – nimetatud kaasuses oli vaatluse all olukord, kus tunnistajana andis tõendamiseseme asjaolude kohta ütlusi isik, kes ei olnud toimepandud süüteoga ka kõige vähemal määral puutumuses ning kes andis tõepoolest ütlusi vaid selle kohta, mida ta kuulis juba n.ö kolmanda isikuna. Sellisel juhul saab tõesti rääkida n.ö lubamatust vahendlikust tunnistajast, millele osundas ka Riigikohus enda lahendis. Käesoleval juhtumil see aga nii ei ole. C. U. oli isikuks, kes pani koos P. S.iga toime varavastaseid kuritegusid ja koos mindi seda ka maha müüma; kuigi tunnistada tuleb tõesti, et vahetult ise C. U. müügitehingut ei sõlminud ning ka selle sõlmimise juures ei viibinud. Küll aga tuleneb tunnistaja ütlustest info, et esemeid mindi müüma koos ning P. S. oli ära ainult ca 2-3 minutit, mille vältel istus tema autos. Seejuures tuleneb tunnistaja ütlustest üheselt, et automakid anti üle ilma igasuguse dokumentatsioonita; loogilisena märgib tunnistaja, et „kui autos on makk, siis inimene ei jäta dokumente autosse“ (kd tlk 243). Nimetatud tunnistaja ütlustest tuleneb seega minimaalselt vähemalt asjaolu, et XXXXXX XX asunud kaupluses sai probleemideta realiseerida varastatud esemeid ning tulenevalt äärmiselt lühikesest ajast, mis kulus esemete üleandmisele ning raha vastusaamisele, toimus see kõigi eelduste kohaselt ka ilma igasugust ostu-müüdi tehingut vormistamata. Selle informatsiooni osas on C. U. täielikult lubatud tõendiallikaks ning sellisena on teda käsitlenud ka maakohus.
ostmisel üksnes 5000 krooni eest – et isik ostab sellise tehnika „mõtlematusest“ ning heauskselt, omamata samal ajal vähimatki plaani, mis sellega pihta hakata (kd 4, tlk 55), ei ole lihtsalt usutav.
varuosadena teiste aparaatide juures, on kinnitanud ka K.U). Käesoleva kriminaalasja tehiolusid silmas pidades on sellise põhimõtte alusel konfiskeerimise küsimuse lahendamine ka ainuõige.
20.3 Episoodis, mis on kirjeldatud p-s 2.3.7, jäi müügitehing sõlmimata; seetõttu esitab K.U küsimuse, et ta ei saa aru, milles teda süüdistatakse. Selles osas selgitab kriminaalkolleegium järgmist. Karistusõiguslikult on karistatavad nii süüteo täielik realiseerimine kui ka selle realiseerimisele suunatud tegevus ehk süüteokatse, kusjuures enda õiguslikult olemuselt on tegemist samaväärsete tegudega. Käesoleva episoodi osas on tunnistaja A. K. selgitanud, et ta käis kaupluses pakkumas eelnevalt varastatud automagnetofoni, kuid kuivõrd talle pakuti selle eest liiga väikest hinda, loobus ta müümisest (kd 4, tlk 44). Seega oli tegemist A. K.i poolse loobumisega müügitehingust; kui ta oleks sellega soostunud, oleks süüdistatavad omandanud eseme nende poolt pakutud 100-200 krooni eest. Seega ei oma A. K.i loobumine eseme müümisest õiguslikku tähendust süüdistatavate käitumisele antava hinnangu osas; tegemist on süüteo läbi saadud vara omandamise katsega, mis on lõplikus kvalifikatsioonis neeldunud lõpule viidud süütegudes. 20.4 Ka ei soostu kriminaalkolleegium etteheidetega p-s 2.3.10 kirjeldatud episoodi osas. Maakohus on selgitanud, et eksimus varastatud eseme ning süüdistatavate juurest leitud eseme kirjeldamisel on trükitehnilist laadi (JVC asemel JVS) ning kriminaalkolleegium nõustub sellega. Süüdistatavate juurest leitud maki põhjal on aga säilinud identifitseerimist võimaldav number ning see langeb täiel määral kokku kannatanult varastatud eseme numbriga. Ka selles osas jätab kriminaalkolleegium apellatsioonis esitatud väited seega tähelepanuta. 20.5 Episoodis nr 2.3.11 on süüdistatavatele inkrimineeritud professionaalse videotehnika omandamine. Nagu kriminaalkolleegium eelnevalt märkis, ei oma funktsionaalse teovalitsemise mõttes tähtsus, kes konkreetselt (kaas)täideviijatest ühe või teise objektiivsesse külge kuuluva teo vahetult realiseeris. Selles osas nõustub ringkonnakohus süüdistatavate väidetega, et kõnealuse videotehnika omandas B.P , mitte aga K.U. Seejuures ei oma ka tähendust, et eelteo toimepannud isikud kinnitavad ise, et nad müüsid tehnika H.P -nimelisele isikule; faktiks jääb, et nimetatud tehnika müüdi ühele süüdistatavatest ning B.P kinnitab, et selleks oli tema (vt käesoleva otsuse p 15). Seetõttu hindab ringkonnakohus selles punktis tõendeid maakohtust erinevalt ning leiab, et antud juhul on varastatud eseme omandajaks B.P ; kuivõrd aga süüdistatavad tegutsesid nn tööjaotuslikus koostoimes, kindlalt väljakujunenud harjumuse kohaselt, leiab kriminaalkolleegium, et ka siinkohal puudub alus arutlemaks, kas tegemist ei võinud olla üksiktäideviimisega B.P poolt.
Paavo Randma
Jüri Paap
Meelika Aava
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.