lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-09-12851/3

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 05.10.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-09-12851/3
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kiirmenetlus lihtmenetluse sätete järgi
Kuulutamise aeg
05.10.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
695
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

5. oktoober 2009. a

Kriminaalasja number

1-09-12851

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Malle Preimer, Jüri Paap

Vaidlustatud kohtuotsus

Harju Maakohtu 19. augusti 2009. a otsus B.A süüdistuses KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi, kiirmenetluses B.A

Määruskaebuse esitaja Resolutsioon

B.A taotlus menetluskulude riigi kanda jätmiseks jätta rahuldamata Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 19. augusti 2009. a otsusega tunnistati B.A kiirmenetluses süüdi KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõisteti talle karistuseks vangistus pikkusega kolm kuud, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati pikkuseni kaks kuud.

B.A-lt mõisteti KrMS § 256 lg 2 alusel välja sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise eest 3262 krooni riigi tuludesse. Samuti mõisteti menetluskuluna süüdistatavalt välja kaitsjatasu summas 1500 krooni.

2.Maakohtu otsuse peale esitas B.A apellatsiooni, milles palub tühistada otsus temalt välja mõistetud menetluskulude osas. Süüdistatav seletab, et tal puudub püsiv töökoht, mistõttu ei saa ta tasuda ka välja mõistetud menetluskulusid.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3.
KrMS § 189 lg 3 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi Kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatüki kohaselt (s.t määruskaebemenetluses). Käesoleval juhul ei vaidlusta B.A apellatsioonina pealkirjastatud taotluses enda süüdimõistmist ega ka mingeid muid faktilisi asjaolusid, paludes muuta kohtuotsust ainult menetluskulude osas. Seetõttu käsitleb kriminaalkolleegium esitatud kaebust määruskaebusena, mis võimaldab lahendada küsimus kirjalikus menetluses ilma menetlusosalisi välja kutsumata. Kriminaalkolleegiumi hinnangul vastab see ka taotluse esitaja huvidele, kuivõrd apellatsioonimenetluse läbiviimisega kaasneksid ühtlasi uuesti menetluskulud kaitsjatasu näol (minimaalselt suuruses 1000 krooni), mis ilmselgelt ei vasta taotluse esitaja huvidele ning taotletavatele eesmärkidele.
4.B.A taotleb väljamõistetud menetluskulude riigi kanda jätmist argumendil, et ta on töötu ning tal puudub seetõttu võimalus menetluskulude tasumiseks.. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei saa see argument olla käesoleval juhul menetluskulude riigi kanda jätmise aluseks. KrMS § 180 lg 3 sätestab tõepoolest, et kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Esmalt märgib kriminaalkolleegium, et juba see sõnastus näitab, et menetluskulude kandmisest ei saa süüdistatavat vabastada täielikult, vaid üksnes osaliselt. Käesoleval juhul on seejuures sisuliselt nii ka toimitud, kuivõrd vastavalt kohtuotsusele on

menetlusliigi eripära silmas pidades B.A menetluskulusid KrMS § 256 lg 2 alusel juba vähendatud. Täiendavalt on kriminaalkolleegium veel seisukohal, et vaatluse all oleva menetluskulude kandmisest vabastamise aluse korral tuleb esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga otsustavalt eitada. Nimelt on B.A varasemalt kriminaalkorras juba karistatud; samuti on teda korduvalt karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest, mis on kvalifitseerunud väärtegudena KarS § 218 järgi, aga ka NPAS § 151 järgi. (vt tlk 17 jj). Seetõttu on menetluskulude riigi kanda jätmine sellel argumendil täiesti asjakohatu. Samuti tuleb tähele panna, et nimetatud argumendi aktsepteerimine tooks kaasa ebavõrdse kohtlemise isikute suhtes, kellel on erinevalt B.A-st töökoht. B.A on sisuliselt otsustanud varavastaste süütegude süstemaatilise toimepanemise kasuks ning selle taustal on asjakohatu argumenteerida, et tal puudub majanduslik võimalus menetluskulude tasumiseks. Ka sel põhjusel leiab kriminaalkolleegium, et see B.A taotluses nimetatud argument ilmselgelt ei päde.

5.Täiendavalt selgitab ringkonnakohus, et süüdistatavalt välja mõistetud menetluskulude tasumine ei pea toimuma koheselt, s.o vahetult peale vangistusest vabanemist. Nimelt sätestab KrMS § 423, et kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse käesoleva seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS § 424 kohaselt võib mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Seega saab nimetatud taotluse esitamisel ja motiveerimisel B.A täitmiskohtuniku

vahendusel kindlaks määrata endale jõukohase ning riiklikult aktsepteeritud graafiku temalt välja mõistetud menetluskulude tasumiseks.

6.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja § 390 lg-st 1 jätab kriminaalkolleegium B.A taotluse menetluskulude riigi kanda jätmiseks rahuldamata.

Paavo Randma

Malle Preimer

Jüri Paap

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.