Ärakiri 1-08-17063
Kohus
Pärnu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
28. september 2009. a Haapsalu kohtumaja
Kohtuistungi toimumise aeg
28. september 2009. a
Kriminaalasja number
1-08-17063
Kohtukoosseis
Kohtunik Piia Jaaksoo
Kohtuistungi sekretär
Gerda Raidla
Prokurör
Agnes Ollema
Kaitsja
Vandeadvokaat Toomas Liiva
Erakorraline ettekanne
Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku Ülle-Krista Annuk erakorraline ettekanne taotlusega pöörata H.Z'ile Pärnu Maakohtu 26.01.2009. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-08-17063 mõistetud ärakandmata vangistus täitmisele
Ärakiri 1-08-17063 kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.
Ärakiri 1-08-17063 Kokku lepiti aeg 17.03.2009, kuid antud kuupäeval noormees jälle ei ilmunud. Kriminaalhooldaja tuli noormehele niipalju vastu, et registreerimise ajad paremini meelde jääks, paigutati registreerimine samale päevale kui Tööturuameti külastamine. Järgmisele registreerimisele 01.04.2009 ilmus H.Z kohale. Järgmisele kokkulepitud kuupäevale 28.04.2009, hooldusalune jälle ei ilmunud. Telefoni teel lepiti kokku järgmine registreerimise aeg 28.05.2009. Antud kuupäeval noormees ei ilmunud ja kriminaalhooldaja helistas kohe. Siis väitis Jarmo telefonis, et sai autoga linna Tööturuametisse ja neil oli kiire. Hiljem seletuskirjas kirjutab ta, et oli onu matustel. Kontrollisin antud fakti Taebla Vallavalitsusest, kus sotsiaaltöötaja helistas surnud onu naisele. Onu maeti 08.04.2009. Juuni algul helistas kriminaalhooldaja järjekordselt hooldusalusele ja lepiti registreerimise ajaks 10.06.2009. Antud kuupäeval H.Z ei ilmunud. Kriminaalhooldaja on iga telefonivestluse juures korranud uuesti üle kriminaalhoolduse reegleid ja noormehele vastutust ning tagajärgesid mitteilmumisel. Kui ametnik puhkuselt saabus, nähtus, et hooldusalune ei ole juunis ilmunud ega ka juulis. Telefoni teel lepiti augustis kokku registreerimise ajaks 27.08.2009. Kui hooldusalune lubatud ajal kohal ei olnud, helistas kriminaalhooldaja ja H.Z teatas, et neil kodus sajab nii tihedat vihma, et ta ei saa ustki lahti. Ametnik kontrollis andmeid Taebla Vallavalitsusest ja selgus, et vähemalt 2 km kaugusel hooldusaluse kodukohast paistis päike. Hiljem seletuskirjas kirjutas Jarmo, et ta ei saanud tulla, kuna oli onu sünnipäev (surnud onu). Kui ametnik selle peale üllatus, siis leidis hooldusalune, et sünnipäev oli ju onul ikka. Ametnik kontrollis Taebla Vallavalitsusest üle surnud onu sünnikuupäeva, see oli 25.08.2009. Ametnik teostas 28.08.2009 kodukülastuse ja telefonis väitis noormees, et ei ole kodus, vaid Ristil metsas sõbral abiks. Kodus noormeest ei olnud aga naabripoiss teadis, et Jarmo on Kirimäel sigala juures. Kirimäe sigala juurest teatati, et Jarmo on põllul kive korjamas. Antud põllult ametnik Jarmo tabaski. Kriminaalhooldaja hinnangul ei saa rääkida H.Z-i omapoolsest vastutuses tingimisi karistuse kandmisel ja sellisel viisil teostatav katseaeg ei täida küll karistuse eesmärki. Kriminaalhooldaja ettepanekud põhjendustega - pöörata karistus täitmisele. Tulenevalt KarS § 74 lg 4, teeb kriminaalhooldaja ettepaneku pöörata H.Z-ile Pärnu Maakohtu 26.01.2009 kohtuotsusega mõistetud 2 kuu 28 päevane karistus reaalsele täitmisele. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldaja oma taotluse juurde. Kriminaalhooldaja leidis, et on igal kohtumisel H.Z-ile selgitanud kontrollnõuete ja kohustuste rikkumise tagajärgi ja seda lihtsal viisil. H.Z on tegelikult rikkunud ka kohustust Tööturuametis arvel olla, ta registreeris end sel, kuid alates 25.06 ta seal enam arvel ei ole. H.Z ise põhjendas seda sellega, et see ei ole talle kasulik, käib küll Tööturuametis, saab sealt paberi, aga vallast raha ei saa. Sisuliselt ie ole H.Z-iga kriminaalhooldust saanud läbi viia. H.Z andis kohtuistungil ütlusi, et kohus mõistis talle tingimisi karistuse ja ta peab kohal käima. Ei käinud kriminaalhooldaja määratud aegadel tema juures ja valetas kriminaalhooldajale, miks ei tulnud. Sai aru, et peab käima ja kui ei käi, siis tuleb vangi minna 2 kuud 28 päeva istuma. Teadis, et katseajal ei tohi juua, varastada, Töökohta otsis, aga töökäsi polnud vaja. Tööturuametis enam ei käi, sest vallast ikka raha ei saa. Kriminaalhooldaja saab temaga tööd teha, ei tea kuidas saab kui kohal ei käi. Kriminaalhooldaja on talle selgitanud, mis juhtub, kui kohal ei käi. Prokurör toetas kriminaalhooldaja taotlust. Tõendamist on leidnud, et H.Z ei järgi kontrollnõudeid, ei täida kohustusi. Täiendavaid kohustusi panna ei ole mõtet, sest isik ei täida tal praegu olevaid kohustusigi. Katseaja pikendamiseks ei ole ka põhjust, kuna juba 9 kuud on läbitud ja kriminaalhooldus ei ole toimima hakanud. Seega jääb üle karistus täitmisel pöörata. Kaitsja leidis, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. Prokurör leidis, et H.Z seletused on lapsikud, ta ongi suur laps, keda ei pea karistama vangistusega. Ta ei ole toime pannud uut kuritegu. Katseaeg tuleks pikendada, sest täna on tall jälle seletatud, mis ta peab tegema, et vangi ei läheks ja nüüd ta saab oma käitumisega, tegudega näidata, et ta on sellest aru saanud. Kohtu seisukoht
Ärakiri 1-08-17063 Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Vastavalt Pärnu Maakohtu 26.01.2009. a otsusele oli H.Z kohustatud katseajal elama oma alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; leidma endale kindla töökoha ning asuma tööle või võtma ennast tööturuametis arvele hiljemalt 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest; osalema kriminaalhoolduses läbiviidavas sotsiaalabiprogrammis „Eluviisitreening“. H.Z'i ütlustest kohtuistungil selgus, et talle on katseaja olemus ja talle pandud kontrollnõuded ning kohustused arusaadavad. Samuti on talle arusaadavad kohustuste rikkumise tagajärjed. Tunnistas, et on rikkunud kohtuotsusega pandud kohustusi. Samas ei oska mitte millegagi oma rikkumisi põhjendada. Kohtus leidis tõendamist, et H.Z on rikkunud järgmisi kontrollnõudeid: – ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele – erakorralise ettekande kohaselt on H.Z katseaja vältel ilmunud vaid ühel korral õigel ajal registreerimisele ilma meeldetuletuseta; veebruaris 2009 oli H.Z juba unustanud, et peab üldse registreerimas käima ja ilmus kriminaalhooldaja meeldetuletusel registreerimisele 04.03.2008, kus lepiti kokku, et seoses sotsiaalprogrammi teostamisega, hakkab hooldusalune registreerimas käima kaks korda kuus; kokkulepitud registreerimisele 17.03.2009. a H.Z ei ilmunud; 01.04.2009.a registreerimisele H.Z ilmus; 28.04.2009. a kokkulepitud registreerimisele hooldusalune ei ilmunud; 28.05.2009. registreerimisele ei ilmunud; 10.06.2009. a registreerimisele H.Z ei ilmunud; samuti ei ilmunud hooldusalune registreerimisele ei juunis ega juulis; 27.08.2009 hooldusalune lubatud ajal kohale ei ilmunud. Kriminaalhooldust ei ole võimalik teostada, kui isik ei ilmu järjekindlalt kriminaalhooldaja juurde. Kohus leiab, et ei pea veelkord katsetama, et äkki nüüd hakkab H.Z kriminaalhooldaja juures käima. Kriminaalhooldus on pidanud kestma juba 9 kuud, kui isik vaatamata korduvatele selgitustele ei ole selle ajal jooksul allunud käitumiskontrollile, siis ei ole põhjust rääkida uue võimaluse andmisest. Kohus leiab, et kriminaalhooldaja on pikema perioodi vältel andnud H.Z-ile võimalusi mitte minna karistust kandma, kuid H.Z ei ole neid korduvaid võimalusi ära kasutanud ja on tahtlikult rikkunud käitumiskontrolli nõuet ilmuda registreerimisele. -osalema kriminaalhoolduses läbiviidavas sotsiaalabiprogrammis „Eluviisitreening“ – erakorralise ettekandes on kriminaalhooldaja selgitanud, et kuna H.Z ei ilmu registreerimisele, siis ei ole võimalik kohaselt täita ka nimetatud kohtu määratud kohustust. Eelnimetatud kohustuse täitmine oleks ilmselgelt olnud eelduseks edukaks katseaja läbimiseks.; - leidma endale kindla töökoha ning asuma tööle või võtma ennast tööturuametis arvele hiljemalt 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Nagu kriminaalhooldaja seletusest ja ka H.Z enda ütlustest selgus esialgu J,.H.Z seda kohustust täitis ja võttis ennast Tööturuametis arvele. Alates juunist ta aga enam Tööturuametis ei käi ja põhjendab seda sellega, et vald talle nagunii raha ei maksa. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt on kriminaalhooldaja püüdnud igati toetada ka selle kohustuse täitmist, määrates Tööturuametis ja registreerimas käimised ühele päevale (mõlemad ametiasutused asuvad Haapsalus). Hoolimata sellest on H.Z loobunud kohustuse täitmisest, kuna tema selle eest midagi ei saa. Kohus leiab, et eeltoodu kinnitab üheselt, et H.Z ei ole ilmselgelt karistuse kandmist tõsiselt võtnud – kriminaalhooldaja seletuse kohaselt ei käinud ettenähtud aegadel registreerimas ning
Ärakiri 1-08-17063 kriminaalhooldus on seisnenud eelkõige kriminaalhooldaja poolt tema aktiivses taga otsimises. Enamjaolt on H.Z kriminaalhooldaja jaoks välja mõelnud erinevaid põhjendusi mitteilmumise põhjuste kohta, millised ei ole aga tõeks osutunud. On ilmselge, et kui isik ei täida talle katseajaks pandud kohustusi ja kriminaalhooldaja peab teda registreerimiseks taga otsima, siis saab tõdeda, et kriminaalhoolduse teostamine sellisel kujul ei ole võimalik. Kohus leiab, et täiendavate kohustuste panemine või katseaja pikendamine ei ole põhjendatud. H.Z-ile oli kohtuotsusega pandud katseajaks rida kohustusi, mis olidki selleks, et aidata tal elada õiguskuulekat elu ja katseaeg korralikult läbida. Seega, kui H.Z ei täida juba pandud kohustusi, ei ole põhjust määrata talle täiendavaid kohustusi. Kohus leiab, et ka katseaja pikendamine ei ole käesoleval juhul põhjendatud. Katseaeg on kestunud 9 kuud, s.o. läbi on juba pool H.Z-ile määratud katseajast. Selle aja jooksul ei ole olnud võimalik tema mitteilmumise tõttu kriminaalhooldust läbi viia. Kriminaalhooldaja korduvatele otsimistele ja helistamistele ja selgitamistele vaatamata ei ole olukord paranenud. Seega leiab kohus, et H.Z suhtes ei ole võimalik kriminaalhooldust teostada ja mõistetud ärakandmata vangistus tuleb täitmisele pöörata. Lähtudes eeltoodud asjaoludest on kriminaalhooldaja taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele KarS § 74 lg 4 alusel. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda H.Z'i poolt karistuse kandmisele asumine peale kohtumääruse jõustumist. Kriminaalmenetluse kulud Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev – kaitsjale Toomas Liiva taotluse läbivaatamisel H.Z'i kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu summas 960 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kohus leiab, et H.Z-ilt tuleb välja mõista tasu taotluse läbivaatamise eest 300 krooni , aga kaitsja sõidu ajatasu tuleb jätta riigi kanda.
/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.