Kohtuasja number Määruse tegemise kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
koht
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev
Tühistada Säraku
Tallinna
3-1-1-50-09 jaTartu, 17. juuni 2009 Eesistuja Lea Kivi, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg Ago Säraku kriminaalasi süüdistuses KarS § 414 lg 3 p 2; § 415 lg 1; § 405 lg 2; § 420 lg 1 ja § 418 lg 3 p 2 järgi Tallinna Ringkonnakohtu 10. märtsi 2009. a määrus kriminaalasjas nr 1-08-194 Ago Säraku kaitsja vandeadvokaat Kaido Uduste, määruskaebus Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Toomas Tomberg, määruskaebus 20. mai 2009, kirjalik menetlus
Ringkonnakohtu
märtsi
2009.
a
määrus
ning
saata
kaitsja vandeadvokaat Kaido Uduste ja Põhja Ringkonnaprokuratuuri
ringkonnaprokurör Toomas Tombergi apellatsioonid Harju Maakohtu 21. novembri 2008. a otsuse peale uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
süüdistatava kaitseõigust. Maakohus on süüdistatava süüdi mõistnud KarS § 414 lg 2 p 3 järgi, kuid sellist sätet ei ole karistusseadustikus kunagi olnud. Kohus on jätnud tähelepanuta mitmed asjas olulised tõendid, rajanud osaliselt otsuse uurimata tõenditele ja tõenditele, mis on ebausaldusväärsed või lubamatud ning tõlgendanud kõik kahtlustused süüdistatava kahjuks. Samuti on kohus põhjendamatult jätnud vastu võtmata mitmed kaitsja poolt esitatud tõendid. Ühtlasi on maakohus läinud vastuollu ne bis in idem põhimõttega, kuna A. Säraku suhtes on Harju Maakohtu 16. novembri 2007. a otsusega väärteomenetlus relvaseaduse § 892 lg 1 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetatud. Harju Maakohus on 21. novembri 2008. a otsusega A. Särakut karistanud sama teo eest kriminaalkorras. 2.3 Lisaks eelnevale leidis apellant, et maakohus ei ole karistuse mõistmisel arvestanud süüdistatava isikut ja on põhjendamatult jätnud kohaldamata KarS § 73. Samuti märkis kaitsja, et A. Särakule ette heidetavad teod moodustavad ideaalkogumi KarS § 63 lg 1 mõttes.
lg 3 p 2, mistõttu on ringkonnakohtu järeldus kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise kohta KrMS § 339 lg 1 p 8 järgi ebaõige. Ringkonnakohus oleks saanud kirjavea KrMS § 337 lg 1 p 2 alusel ise ära parandada. Ühtlasi ei ole maakohus rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses, kuna süüdistatavale esitati süüdistus ja ta tunnistati süüdi suures koguses lõhkematerjali ebaseaduslikus käitlemises (alates 15. märtsi 2007 suures koguses lõhkeaine ebaseaduslik käitlemine). Kokkuvõttes leiab prokurör, et ringkonnakohus on suuremahulise kriminaalasja saatnud põhjendamatult maakohtule uueks arutamiseks. 4.2 A. Säraku kaitsja taotleb samuti ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks ringkonnakohtule. Kaitsja leiab, et ringkonnakohus oleks pidanud maakohtu otsuse tühistama ja kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatma ainult osas, millega A. Särak mõisteti süüdi KarS § 414 lg 2 p 3 järgi. Ülejäänud süüdistuse osas oleks ringkonnakohtul tulnud teha ise uus otsus. Ühtlasi märgib kaitsja, et isiku süüditunnistamine olematu sätte alusel on käsitatav materiaalõiguse ebaõige kohaldamisena ja ringkonnakohus oleks KrMS § 340 lg 1 p 1 alusel pidanud A. Säraku KarS § 414 lg 2 p 3 järgi õigeks mõistma, sest isikut ei saa süüdi mõista kuriteos, mis ei ole karistusseadustiku järgi karistatav. Kuna prokurör ei ole apellatsioonis süüdistatava süüdimõistmist KarS § 414 lg 3 p 2 järgi taotlenud, raskendaks maakohus juhul, kui ta uue arutamise tulemusena A. Säraku KarS § 414 lg 3 p 2 järgi süüdi mõistaks, lubamatult süüdistatava olukorda. 4.3 Lisaks heidab kaitsja ringkonnakohtule ette seda, et ringkonnakohus ei ole käsitlenud muid kaitsja poolt apellatsioonkaebuses esitatud väiteid. Samuti leiab kaitsja, et ringkonnakohus on põhjendamatult tühistanud maakohtu otsuse osas, millega A. Särak mõisteti õigeks süüdistuses KarS § 405 lg 2 järgi.
ja resolutiivosa on omavahel vastuolus. Samas märkis ringkonnakohus, et maakohtu otsuse põhiosast nähtub, et süüdistatava poolt toimepandu on kohtu poolt kvalifitseeritud KarS § 414 lg 3 p 2 järgi (otsuse lk 14). 5.2 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul nähtub maakohtu otsuse põhiosast, et kohus on kontrollinud A. Säraku vastutust KarS § 414 lg 3 p 2 järgi. Selleks on kohus analüüsinud otsuse leheküljel 93, kas A. Säraku tegu vastab KarS § 414 lg 3 p-s 2 sätestatud süüteo koosseisutunnustele. Ühtlasi on kohus samal leheküljel kontrollinud, kas A. Säraku tegu on karistatav ka kehtiva sätte (KarS § 414 lg 2 p 2) järgi. Kuigi otsuse resolutiivosas on läinud vahetusse KarS § 414 lõige ja punkt, ei ole Riigikohtu hinnangul tegemist sisulise vastuoluga. Seda seisukohta toetab seegi, et maakohus, analüüsides käesoleval ajal kehtivat redaktsiooni sama teo kohta, on otsuses läbivalt osutanud õigele kehtivale sättele (KarS § 414 lg 2 p 2). Riigikohus on varasemalt käsitlenud otsuse sisulist külge mittepuudutava eksimuse olemust seoses ringkonnakohtu volituste küsimusega kohtuotsust KrMS § 337 lg 1 p 2 alusel täpsustada. Seda volitust on Riigikohtu praktikas sisustatud selliselt, et olemuslikult tähendab see ringkonnakohtu võimalust parandada maakohtu otsuses esinevaid pisivigu (nt eksitus kuupäevas, nime vale kirjapilt, tehnilised vead vm) juhul, kui puudub sisuline õiguslik etteheide maakohtu otsuse sisule. Tuleb arvestada, et nn pisivigade parandamine ei tohi muuta otsuse sisulist õiguslikku tähendust ega tuua kaasa kohtumenetluse pooltele uusi/üllatuslikke õiguslikke tagajärgi (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. mai 2007. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-14-07 - RT III 2007, 21, 171, p 9; 20. novembri 2007. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-53-07 - RT III 2007, 42, 332, p 8.1; 1. aprilli 2009. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-25-09 - RT III 2009, 16, 119, p 13). 5.3 Riigikohtu praktika kohaselt peab kohtuotsus olema legitiimsuse tagamiseks üheselt mõistetav ega tohi sisaldada vastuolusid. Kriminaalmenetluse seadustiku § 339 lg 1 p 8 järgi on kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks see, kui kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Teisisõnu on tegemist olukorraga, kus kohtuotsuse põhiosa ja resolutiivosa on omavahel sisulises vastuolus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2006. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-55-06 - RT III 2006, 28, 257, p 20). Käsitletavas kriminaalasjas Riigikohtu hinnangul sellist vastuolu ei esine, kuna maakohtu otsuse pinnalt on arusaadav, et A. Säraku vastutuse alusena mõeldakse KarS § 414 lg 3 p 2 (alates 15. märtsist 2007 KarS § 414 lg 2 p 2). Seetõttu ei jaga Riigikohus ka kaitsja seisukohta, et A. Särak on süüdi tunnistatud sätte alusel, mida karistusseadustikus ei ole.
kriminaalmenetlusõiguse rikkumise KrMS § 339 lg 1 p 8 mõttes tulnuks ringkonnakohtul kaaluda, kas rikkumine mõjutab ka ülejäänud otsuse seaduslikkust. Kuna ringkonnakohus ei ole seda teinud ega esitanud omapoolseid põhjendusi selle kohta, miks ta tühistab maakohtu otsuse täies ulatuses, on ringkonnakohus oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses. Selline rikkumine toob kaasa ringkonnakohtu otsuse tühistamise ja kriminaalasja tagasisaatmise ringkonnakohtule uueks arutamiseks.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.