lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-08-15988/10

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 18.05.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-08-15988/10
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
18.05.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
856
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-08-15988/9Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja02.02.2009

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. mai 2009. a, Tallinn

Kriminaalasja number

1-08-15988

Kohtukoosseis

Eesistuja Paavo Randma, liikmed Igor Amann ja Julia Katškovskaja

Kohtuistungi sekretär

Maaria Rei

Tõlk

Irina Leetberg

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

12. mai 2009. a, Tallinn

Kriminaalasi

A.E süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, lühimenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 2. veebruari 2009. a otsus

Apellatsiooni esitaja

A.E

Prokurör

Kaito Puusepp A.E, isikukood: xxx, elukoht: xxxxxxxx xxx x-x xxxxxxx, keskharidus, kodakondsuseta, ei tööta, tõkend: vahistamine alates 13.08.2008.a, kahtlustatavana kinni peetud 11.08.2008.a., varem kohtulikult karistatud neljal korral Advokaat Kätlin Uibo

Süüdistatav Kaitsja

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 2. veebruari 2009. a otsus A.E suhtes jätta muutmata.
2.Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 2. veebruari 2009. a otsusega tunnistati A.E süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõisteti talle karistuseks üks aasta vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati pikkuseni kaheksa kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks määrati 11. august 2008. a. Tsiviilhagidena mõisteti süüdistatavalt O. H. V. kasuks välja 28 900.- krooni, B. A. V. kasuks 20 050.- krooni, T. L. kasuks 28 237.- krooni ja S. G. kasuks 5249.- krooni. A.E tunnistati süüdi selles, et ta: 1.1 2.08.2008.a võttis Hotell M. toas nr 711 ebaseadusliku omastamise eesmärgil T. L.le kuuluvast rahakotist sularaha summas 100.- eurot ja 500.- krooni ning T. L. kaelast kuldketi väärtusega 1670.- eurot, millega tekitas T. L.le varalise kahju kokku summas 28 237.- krooni. 1.2 8.04.2008 varastas süüdistatav hotelli „G. H. T.“ toas S. G. rahakotist 1600.- NOK, 350.SEK ja 1500.- krooni, millega tekitas kannatanule kahju summas 5249.- krooni. 1.3 5.07.2008 varastas A.E R. P. hotelli numbritoast nr 317 fotoaparaadi Olympus maksumusega 12000.- krooni, sularaha 3000.- krooni, 500.- Norra krooni, 60.- eurot ja mobiiltelefoni Nokia maksumusega 12 000.- krooni, tekitades kannatanule O. H. V.le kahju summas 28 900.- krooni. 1.4 5.07.2008 varastas A.E R. P. hotelli tema numbritoast nr 2500 Norra krooni, 70.- eurot, 2000.- krooni, mobiiltelefoni Nokia N72 maksumusega 6000.- krooni ja mobiiltelefon E610 maksumusega 6000.- krooni, tekitades kannatanu B. A. V.le kahju summas 20 050.- krooni. Seega pani A.E toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse.
2.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav A.E, kes palub tühistada maakohtu otsuse temalt väljamõistetud tsiviilhagide osas. Apellant väidab, et esialgselt on kannatanud väitnud kahju suuruseks ühe, kohtumenetluses aga juba hoopis suurema summa. Seega on kannatanute ütlused vastuolulised ning temalt on välja mõistetud põhjendamatult suur summa.
3.Ringkonnakohtu istungil jäi apellant esitatud taotluse juurde, seda toetas ka tema kaitsja. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu ning palus jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ning põhjendatud ja selle tühistamiseks apellatsioonis esitatud argumentidel puudub alus.

4.Kriminaalkolleegium ei soostu süüdistatava väitega, et temalt kannatanute kasuks välja mõistetud tsiviilhagid on põhjendamatult suured ning ei vasta tegelikkuses põhjustatud kahjule. Selle

väite kinnituseks osundab A.E kannatanute ütlustele kahju osas, mis tema hinnangul on ajas muutunud suurenemise suunas. Kriminaalkolleegium ei soostu sellise väitega. 4.1 Käesolevas kriminaalasjas on kannatanud kohtueelses menetluses esmaste ütluste andmisel esitanud konkreetse tsiviilnõude Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 160 lg 2 p 4 tähenduses (vt RKKKo 3-1-1-58-07, p 10) ning maakohus on need sellistena ka rahuldanud. Väär on väide, et esineb kvantitatiivne vahe esialgselt esitatud nõude ning hilisemal väljamõistetud summade vahel. Tõele vastab see vaid osas, et kannatanu T. L. on tõepoolest peale esialgse kuriteoteate ning tsiviilhagi esitamist (tlk 2-3) püüdnud väita, et talle põhjustatud kahju on tegelikkuses isegi suurem (tlk 11). Kohus on seda küsimust ka käsitlenud ning põhjendatult leidnud, et tsiviilhagi tuleb rahuldada suuruses, nagu see on näidatud esialgses kuriteoteates (otsuse lk 5). Seega – kõnealuse küsimuse on maakohus lahendanud süüdistatavale soodsamas suunas ning sellisena taotles tsiviilhagi väljamõistmist ka prokurör. 4.2 Teiste kannatanute osas ei saa väita aga ka midagi sellist. Kõik kannatanud on jäänud esialgselt avaldatud tekitatud kahjusumma juurde (vt tlk 60, 71 ja 83), maakohus on kuritegude tõendatust põhjalikult analüüsinud ning sellele vastavalt mõistnud A.E-lt välja ka kuriteoga tekitatud kahju. Olgu seejuures märgitud, et kuritegude toimepanemist ning ka varalise kahju kui sellise tekitamist kannatanutele süüdistatav apellatsioonis seejuures ka ei vaidlusta. Eeltoodu alusel peab kriminaalkolleegium apellandi osundusi paljasõnalisteks.

5.A.E tsiviilhagide suurusega ei haaku ka apellatsioonis tehtud viide sellele, et A.E peab tsiviilhagide tasumist peale vangistuse ärakandmist majanduslikult lihtsalt koormavaks. Vastavalt KrMS § 306 lg 1 p-e 11 on kohus võtnud selge seisukoha esitatud tsiviilhagide osas ning need rahuldanud. Küsimuse otsustamine, kas ja millistel tingimustel toimub A.E poolt edasiselt osundatud rahaliste nõuete tasumine, ei kuulu kriminaalkohtu pädevusse käesolevas menetluses.
6.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium maakohtu otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata.

Paavo Randma

Julia Katškovskaja

Igor Amann

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.