1-09-355
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg, koht
12. mai 2009.a.,Tallinn
Kohtukoosseis
Jüri Paap, Meelika Aava, Ivi Kesküla
Sekretär
Maaria Rei
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 20.03.2009.a. kohtuotsus N.N ja Boriss Zakonov süüdistuses
Apellandid
süüdistatava N.N-i
kaitsja adv. Natalia
Lausmaa ja süüdistatav Boriss Zakonov Prokurör
Kristi Rande
Kaitsjad
adv. Natalia Lausmaa, adv. Natalja Suvorova
Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras Riigikohtule
päeva
jooksul.
Selle
õiguse
kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.
Asjaolud ja menetluse käik Maakohus tunnistas N.N-i , sünd. xxx, Eesti kodanik, karistatud kriminaalkorras varem üks kord, elukoht xxxxxxxxx xxxxxx xxxxx a/ü „xxxxxxxxx“ xxxx xx x, sissekirjutus xxxxxxxx xxxxxxxx xx-xx, süüdi KarS § 257 järgi ja karistas 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra. Selle teo eest kandmisele kuuluvat 1 aastat vangistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Boriss ZAKONOV, sünd. 22.07.1985.a., kodakondsuseta, karistatud kriminaalkorras varem üks kord, elukoht xxxxxxxxx xxxxxxx xxx xx-x, tunnistati süüdi ja karistati KarS § 121 järgi 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega ning KarS § 329 ja § 424 järgi 6 kuulise vangistusega. Nende kuritegude eest mõisteti liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 alusel 2 aastat vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra. Nende tegude eest kandmisele kuuluvat 1 aastat ja 4 kuud vangistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti 3 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust. Lisakaristusena võeti talt kaheks aastaks mootorsõidukite juhtimise õigus. Maakohtu otsuse kohaselt 10.02.2008.a. peale südaööd Harjumaal L. külas „V.“ suvilarajoonis majas nr. X hakkas N.N nõudma alaealiselt M. M. varalise kahju hüvitamist, mille viimane oli talle liiklusavarii tagajärjel põhjustanud, kusjuures lõi kannatanule korduvalt näo ja keha piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi- verevalendused üle kogu keha ja hematoomi vasaku silma piirkonnas. Selliselt teostas N.N oma tõelist õigust vägivallaga s.o. ebaseaduslikus korras.
B.Zakonov samal ajal ja kohas lõi M. M. korduvalt käte ja jalgadega keha ja pea piirkonda ja torkas talle noaga puusa piirkonda, põhjustades kannatanule ülalnimetatud tagajärjed ja lisaks veel puusal torke-lõikehaava. Selliselt pani B.Zakonov toime kehalise väärkohtlemise. Lisaks sellele B.Zakonov, olles muuhulgas karistatud vangistusega ja mootorsõidukite juhtimisõiguse äravõtmisega mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis, juhtis 11.07.2008.a. kella 23.05 ajal Harjumaal Kernu vallas Munalaskme-L. tee 5. kilomeetril suunaga L. poole sõiduautot Mazda 323 registrinumbriga XXXXXX, olles alkoholijoobes.
Apellatsioonid ja taotluste sisu Adv. N.Lausmaa palub kohtuotsus tühistada kohtu poolt menetlusõiguse rikkumise tõttu ja saata kriminaalasi uuesti maakohtusse üldmenetluse korras. Kaitsja leiab, et olukord, kus süüdistatav oli nõus lihtmenetlusega st. kannatanut ja tunnistajaid kohtus vahetult üle kuulamata. Ta ei andnud süüdistuse kohta mingeid ütluseid ei kohtueelselt ega kohtuistungil, mis kujutab endast KrMS § 15 lg 1 nimetatud põhimõtte rikkumist, välja on selgitamata N.N-i suhtumine toimepandusse ja karistust mõjustada võivad asjaolud. Alternatiivina palub kaitsja teha uus otsus, millega kvalifitseerida N.N-i tegu kehalise väärkohtlemisena KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus. Kannatanult nõutud 15 000 krooni oli süüdistatava jaoks oluline. Tal oli tekkinud arvamus, et kannatanu ei kavatsegi kahju heastada, see tekitas temas pahameele, mis väljendus vägivallas. Karistuse mõistmisel tulnuks KarS § 57 lg 1 p 4, 6 järgi arvesse võtta kuriteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul ning mõjutatuna kannatanu õigusvastasest käitumisest. Ka B.Zakonov leiab, et maakohtu poolt talle mõistetud karistus on liiga range, seetõttu taotleb karistuse kergendamist- vangistuse asendamist üldkasuliku tööga (apellatsioonis ekslikult nimetatud „ühiskondlikult kasuliku tööga“), ta suudab kanda ka rahalist karistust. Kaebaja tunnistab oma süüd ja kahetseb. Kaebaja kinnitab, et tülis M. M. oli tema võõras, mistõttu tema osa on kannatanu ja tunnistajate poolt ilmselt liialdatud. Maakohus tunnistas süüdistuse raamidest väljuvalt ta süüdi selles, et apellant oli aktiivne vägivallatseja, ähvardas kannatanut kõrva ja sõrme mahalõikamisega. Tegemist ei olnud reaalse ähvardusega. Joobnuna autot juhtima asus ta mitte õiguskorda üleoleva suhtumise tõttu, vaid abikaasal ootamatult ägenenud tervisliku seisundi tõttu. Apellant osutab ebatäpsusele liitkaristuse mõistmisel (eksitud on 2 päevaga süüdistatava kahjuks)
Ringkonnakohtu seisukoht
Et käitumine oli ajendatud üksnes tahtlusest tekitada M. M. tervisekahjustusi, näitab lisaks asjaolu, et peksmises osales veel sama kohtuotsusega süüdi tunnistatud Viktor Adaritšev.
Jüri Paap
Meelika Aava
Ivi Kesküla
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.