lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-09-4176/5

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudPärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja · 16.04.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Kohtuasja number
1-09-4176/5
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
16.04.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1343
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus 1-09-4176

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.aprillil 2009.a., Kuressaares

Kriminaalasja number

1-09-4176 (08250003104)

Kohtukoosseis

Kohtunik Kristel Pedassaar

Kohtuistungi sekretär

Elle Kuusksalu

Tõlk

-

Kriminaalasi

K.H. süüdistus kuriteos KarS § 213 lg1 ja 215 lg2 p2 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses

Prokurör

Agnes Ollema

Süüdistatav

Alaealine K.H., , varem kriminaalkorras karistamata; toimikumaterjalidest nähtub, et tema käitumist on alaealiste komisjonis arutanud ühel korral /tl 31/ seoses KrMS § 201 alusel menetluse lõpetamisega kriminaalasjas nr 07274000154, milles teda kahtlustati KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises /tl 78-79/: lisaks sellele lõpetas prokuratuur 03.07.2008.a KrMS § 202 alusel K.H.`e suhtes kriminaalasja nr 09250001119 menetluse tema kahtlustuses KarS § 121 järgi /tl 82-84/; Väärteomenetluse korras karistatud neli korda /tl 52-53/: 25.03.2008.a Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna poolt KarS § 262 alusel rahatrahviga 600.-krooni, mis on tasutud 30.03.2008.a;

25.11.2008.a Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna poolt Tubakaseaduse § 47 alusel rahatrahviga 420.- krooni, mis on tasutud 11.12.2008.a; 15.12.2008.a Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare

lg 1 alusel politseijaoskonna poolt Liiklusseaduse § 74 rahatrahviga 540.-krooni, mis on tasutud 23.12.2008.a; 19.12.2008.a Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna poolt Alkoholiseaduse § 71 alusel rahatrahviga 240.-krooni, mis on tasutud 23.12.2008.a;

Kaitsja

Vandeadvokaat

Vahur Tänav

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada K.H. kuriteos KarS § 213 lg1 ja mõista karistuseks vangistus kaks (2) kuud. Süüdi tunnistada K.H. kuriteos 215 lg2 p2 järgi ja mõista karistuseks vangistus neli (4) kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõista K.H.`ele liitkaristuseks 4 (neli) kuud vangistust, lugedes kergema karistuse, milleks on 2 kuud vangistust kaetuks raskema karistusega, milleks on 4 kuud vangistust. KarS 87 lg1 p2 alusel vabastada K.H. talle mõistetud karistusest ning allutada ta käitumiskontrollile vastavalt KarS § 75 sätestatule kaheteistkümneks (12) kuuks. Kohus määrab, et käitumiskontrollil oleku ajal on K.H. allutatud Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja ta on kohustatud täitma KarS § 75 lg1 p1-5 tulenevaid nõudeid, milleks on 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p2,4,7 alusel määrab kohus, et K.H. on käitumiskontrollil oleku ajal kohustatud täitma järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; - põhihariduse omandamise eesmärgil jätkama õpinguid X Põhikooli X klassis, täitma koolikohustust ; - käitumiskontrolli ajal on kohustatud mitte viibima ilma vanemateta väljaspool kodu alates kella 23.00-ist kuni kella 06.00-ni.

Kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel käitumiskontrolli tähtaega pikendada kuni ühe aasta võrra või erandina kuni süüdimõistetu 18-ne aastaseks saamiseni. Kohtuotsuse jõustumisel keeld - ära jätta.

K.H.e suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise

Vabastada K.H. osaliselt menetluskulu-sundraha tasumisest. Välja mõista K.H.elt riigituludesse menetluskulu - sundraha 3000 (kolm tuhat krooni) krooni. Alaealisel K.H.el rahaliste vahendite puudumisel panna temalt väljamõistetud menetluskulu 3000 (kolme tuhande) krooni hüvitamise kohustus tema seaduslikule esindajale- emale A.H.’ ele ( ). Sundraha tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 Ühispangas, viide 2800049696, selgitusse märkida lahendi number 1-09-4176, isik kelle eest tasutakse – K.H., nõude liik – sundraha. Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui sundraha pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete) rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. Kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki sätete kohaselt.

Asjaolud ja menetluse käik K.H.t süüdistatakse selles, et tema alaealisena 2008.a novembrikuu alguses võttis oma ema A.H.e rahakotist viimase teadmata A.H.ele kuuluva Swedbank pangakonto pangakaardi, mille PIN-koode teadis juba varasemast ajast ning kasutades A.H.e pangakaarti ja PIN-koodi võttis Kuressaare linnas kaupluse Selver juures asuvast sularahaautomaadist A.H.e kontolt välja 6000.-krooni sularaha, sisestades isiku identifitseerimiseks ja kontole juurdepääsu saamiseks kontoomaniku PIN-koodi pangaautomaati ebaseaduslikult, s.o kõneallolevaks tehinguks pangakonto omaniku nõusolekuta. Oma tegevusega, saades varalist kasu pangautomaadis andmete ebaseadusliku sisestamise teel, millega mõjutas andmete töötlemise tulemust, pani K.H. toime arvutikelmuse, s.o KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle K. H. alaealisena ning isikute grupis koos alaealise S.L.`e ja süüvõimetu alaealise C. S.`ega 06.detsembril 2008.a kella 21.00 ajal võttis Saare maakonnast Kuressaare linnast Nooruse tänav X majavalduse tagahoovis asuvast aedikust omavoliliselt ajutiseks kasutamiseks omastamise eesmärgita ära võõra vallasasja, milleks oli A.L.`ile kuuluv motoroller Aprilia maksumusega 7000.- krooni, mida ühiselt ja omavoliliselt kasutati kuni 30.detsembrini 2008.a, misjärel viidi see omaniku elukohta tagasi, tekitades kuriteoga kannatanu A. L.`ile kokku varalise kahju summas 7000.-krooni. Sellise tegevusega K.H., võttes omavoliliselt ajutiseks kasutamiseks omastamise eesmärgita ära võõra vallasasja, pani toime asja omavolilise kasutamise isikute grupi poolt, s.o KarS § 215 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör on saatnud toimiku K.H.e süüdistuses KarS § 213 lg1 ja 215 lg2 p2 järgi koos kokkuleppe materjalidega kohtule asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. K.H. on antud kokkuleppemenetluses kohtu alla. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav K.H. ja tema kaitsja vandeadvokaat Vahur Tänav nõustusid K.H.’ ele süüks arvatud kuritegude kvalifikatsiooniga, ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus K.H.’ ele nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 215 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 213 lg 1 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista K.H.`ele liitkaristuseks 4 (neli) kuud vangistust, lugedes kergema karistuse, milleks on 2 kuud vangistust kaetuks raskema karistusega, milleks on 4 kuud vangistust. KarS § 87 lg 1 p 2 alusel vabastada süüdistatav karistusest ning allutada käitumiskontrollile vastavalt KarS § 75 sätestatule 12 (kaheteistkümneks) kuuks. Määrata, et K.H. on allutatud käitumiskontrollile Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustub täitma KarS § 75 lõikest 1 punktidest 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et süüdistatav on kohustatud käitumiskontrolli tähtaja jooksul mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. KarS § 75 lg 2 p 4 alusel määrata, et süüdistatav on kohustatud põhihariduse omandamise eesmärgil jätkama õpinguid X Põhikooli X klassis ja täitma koolikohustus. KarS § 75 lg 2 p 7 alusel määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte viibima ilma vanemateta väljaspool kodu alates kella 23.00-st kuni kella 06.00-ni. K.H. selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest arusaanud, ta nõustub kokkuleppega. K. H. on nõus kuritegude kvalifikatsiooniga ning kokkulepitud karistusega. K. H. kinnitas, et kokkuleppe prokuröriga on ta sõlminud vabatahtlikult. Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid kohtuistungil, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde.

Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav K.H., prokurör ja kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, mis annab alust kohtule veendumuseks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Tsiviilhagi varalise kahju nõudes ei ole esitatud.

Kohus leiab, et K.H. tuleb süüdi tunnistada KarS §-de 213 lg1 ja 215 lg2 p2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ja temale tuleb mõista karistus vastavalt prokuröriga sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalhooldusametniku kohtueelse ettekande kohaselt on K. H. sobilik isik kriminaalhooldusele. KrMS § 175 lg1 p9 , 179 alusel kuuluks K.H.’ elt väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalamäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni. KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistatav K.H. on X-ne aastane alaealine, kes õpib üldhariduskoolis ja kellel selletõttu iseseisev sissetulek puudub. K.H. on oma ema ülalpidamisel. K.H.t kasvatab ema üksinda. Seega arvestades alaealise süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale ja tema emale üle jõu. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks vähendada väljamõistmisele kuuluvat sundraha suurust 3000.00 kroonile ja vabastada ta kohtueelses menetluses arvestatud kaitsjatasu 420.00 krooni tasumisest riigituludesse. Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318 Kristel Pedassaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.