Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
3-1-1-1-09
Määruse tegemise koht ja kuupäev
Tartu, 2. märts 2009
Kohtukoosseis
Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Eerik Kergandberg ja Priit Pikamäe
Kohtuasi
I. A. vara arestimine Euroopa arestimismääruse alusel
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 5. novembri 2008. a määrus kriminaalasjas nr 1-08-12960
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Riigiprokurör Helga Aadamsoo, määruskaebus
Asja läbivaatamise kuupäev
28. jaanuar 2009, kirjalik menetlus
Jätta läbi vaatamata riigiprokuröri määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu 5. novembri 2008. a määruse peale Euroopa arestimismääruse alusel I. A. vara arestimata jätmise kohta.
5.2 Täitva riigi kohtu pädevuse kohta kontrollida Euroopa arestimismääruse aluseks olevaid asjaolusid, märkis ringkonnakohus, et riigil on küll õigus piirata isiku põhiõigusi, kuid üksikisikul on samas ka põhiseaduslik õigus nimetatud toiminguid vaidlustada ning sellega korrespondeeruv õigus kohasele ning efektiivsele kaitsele. Nimetatud õiguste kaitse on sätestatud konkreetse menetluskorra näol KrMS-is, kus on sätestatud ka teatud põhiõiguse piirangu eeldused. Riigil on küll voli piirata isiku põhiõigusi, kuid samal ajal peab see voli olema ka kontrollitav ning kaitseõiguse kaudu piiratud. Kontrolli Eesti Vabariigi territooriumil teostatavate menetlustoimingute üle teostab Eesti Vabariigi kohus ja seda sõltumata asjaolust, kas arestimismäärus iseenesest on vaidlustatav või mitte. 5.3 Piiriülese koostöö korral on täitva riigi teadmine kriminaalmenetlusse puutuvatest asjaoludest piiratud. Seejuures ei või täitva riigi ametiasutus siiski kujuneda pelgalt taotleva riigi ametiasutuse käepikenduseks, kes pimesi täidab taotleva riigi nõudmisi, ja asjaolude ilmnemisel, mis võivad ilmselgelt kahjustada täitva riigi kodaniku õigusi, jätta õiguste rikkumisele reageerimata. Kuna Eestile esitatud Euroopa arestimismääruse alusel arestitakse vara Eesti Vabariigi nimel, peab kohtukoosseisul kujunema veendumus, et niisugune õiguste piiramine on mõistlik, vältimatu ja rajaneb põhjendatud kahtlusel. Seda ei saa kohus teha vaid kellelgi teisel kujunenud veendumusele tuginedes. Pole õige arestida taotleva riigi nõudmisel isiku vara, mida siseriikliku menetluse korral kohus ilmselgelt arestida ei saa. Ringkonnakohtu arvates tuleb Euroopa arestimismääruse täitmisel lähtuda vara arestimise üldistest põhimõtetest. Seetõttu asus ringkonnakohus seisukohale, et Euroopa arestimismääruse taotluse lahendamisel ei ole selle tagasilükkamise aluseks üksnes KrMS §-s 5083 sätestatu. 5.4 Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad käesoleval juhul igasugused alused I. A. vara arestimiseks. Samuti puudub alus arvata, et I. A. vara võiks olla kuidagigi seotud U. L.-i poolt teises riigis toime pandud kuriteo või sellest saadud tuluga, sest see on omandatud enne väidetava kuriteo toimepanemist. Neil asjaoludel oleks siseriikliku menetluse läbiviimise korral I. A. vara arestimine ilmselgelt välistatud.
põhimõtet. Raamotsuse preambula p 4 kohaselt rajaneb liikmesriikidevaheline koostöö vastastikuse tunnustamise põhimõttel ja kohtulahendite viivitamatul täitmisel. Sellest järeldub, et teise liikmesriigi pädevate õigusasutuste otsustusi tuleb käsitada sarnaselt riigisiseste õigusasutuste vastavate otsustustega. Eelnevast tuleneb samuti, et teise liikmesriigi õigusasutuse otsustust ei või jätta täitmata üksnes põhjusel, et isikul ei ole võimalik selle osas esitada riigisisesele õigusasutusele enda vastuväiteid. Raamotsuse art 5 kohaselt tuleb Euroopa arestimistaotlus täita ilma lisaformaalsusteta ja viivitamata samade reeglite järgi kui samasisuline siseriiklik menetlusotsus. Euroopa Liidu Nõukogu raamotsus on Euroopa Liidu lepingu art 34 lg 2 p b kohaselt õigusallikas, mis on liikmesriigile siduv oma eesmärgi osas, jättes selle täitmise viisi iga riigi enda otsustada. Seega on oluline tähele panna, et kuigi liikmesriigile jääb pädevus enda riigisisest õigussüsteemi, normitehnikat ja õiguspraktikat arvestades määrata, kuidas täpselt raamotsusest nähtuvad põhimõtted ellu viia, peab lõpptulemusena riigisiseselt kehtiv õigus vastama raamotsuses sätestatule. Raamotsuse art 14 lg 1 kohaselt kohustusid liikmesriigid selle dokumendi sätete järgimiseks vajalikud meetmed kasutusele võtma 2. augustiks 2005. Eesti viis asjakohased muudatused KrMS-i sisse riigipiiri seaduse, karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadusega (RT I 2008, 19, 132), mis jõustus 23. mail 2008. Nimetatud seadusega täiendati KrMS 19. ptk-d 9. jaoga vara arestimine ja tõendi hoiulevõtmine Euroopa Liidu liikmesriigis, mis kehtestas raamotsuses kajastatud põhimõtted ka Eestis. 9.2 KrMS § 5081 lg 2 sätete kohaselt võib arestida või hoiule võtta järgmist kriminaalasjaga seotud vara: kuriteoga saadud vara või kuriteoga saadud vara väärtusele vastav vara; kuriteo toimepanemise vahend; kuriteo vahetu objekt; asitõend, dokument või teabesalvestis, mis on kriminaalmenetluses kasutatav tõendina. Eeltoodust nähtuvalt ei ole arestimise või hoiulevõtmise seisukohast oluline mitte arestitava või hoiule võetava vara omand, vaid selle suhe toimepandud kuriteoga. Seega saab Euroopa arestimismääruse alusel arestida või hoiule võtta ka kolmandatele isikutele kuuluvat, kuid ülaltoodud loeteluga hõlmatud vara. Selles olukorras on eriti oluline tagada riigisiseselt kolmandate isikute õiguste kaitse. Kolmandate isikute õiguste efektiivse tagamise vältimatu eeldus on, et esitatud Euroopa arestimismäärusest nähtub teavet ka selle kohta, kuidas on kolmandate isikute vara kriminaalmenetlusega seotud, samuti, kuidas tagatakse nende õiguste kaitse taotlevas riigis. 9.3 Kuigi Euroopa arstimismääruse art-st 5 nähtuva üldise põhimõtte kohaselt täidetakse arestimismäärus ilma lisaformaalsusteta ja viivitamata, on sellest reeglist siiski olemas erandid olukorras, kus esitatud teabe põhjal jääb selgusetuks vara seos konkreetse kriminaalmenetlusega ning isikute võimalus enda riivatud õiguste kaitseks. Nimelt näeb KrMS § 5083 lg 1 ette arestimismääruse täitmist välistavad ja piiravad asjaolud. Seejuures sätestatakse KrMS § 5083 lg 1 p-s 4, et Euroopa arestimismääruse täitmine ei ole lubatud kui arestimismäärus ei ole esitatud käesoleva seadustiku § 5081 lõikes 3 sätestatud vormi kasutades, see on puudulik, ei vasta selle aluseks olevale taotleva riigi pädeva õigusasutuse määrusele või arestimismäärusele ei ole lisatud selle aluseks olevat taotleva riigi pädeva õigusasutuse määrust või selle koopiat. Kui Euroopa arestimismäärusega taotletakse kolmandale isikule kuuluva vara arestimist või hoiulevõtmist ja arestimismäärusest ei nähtu, kuidas on määruses kirjeldatud vara seotud kriminaalmenetlusega või kuidas saab puudutatud kolmas isik taotleva riigi õiguse kohaselt kaitsta enda õigusi arestitud või hoiulevõetud varale, on see hinnatav Euroopa arestimismääruse puudusena KrMS § 5083 lg 1 p 4 mõttes, mis ei võimalda määruse täitmist viivitamatult ja lisateavet nõudmata. KrMS § 5083 lg 4 kohaselt võib Riigiprokuratuur sama paragrahvi lg 1 p-s 4 sätestatud juhul määrata taotleva riigi pädevale õigusasutusele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Siit nähtub, et saades Euroopa arestimismääruse on Riigiprokuratuuri ülesanne muu hulgas välja selgitada, kas esineb taotluse täitmist takistavaid asjaolusid, mis on lisateabe esitamisega kõrvaldatavad. Käsitletaval juhul on Riigiprokuratuur selle ülesande täitmata jätnud. Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg, Priit Pikamäe
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.