1-07-8606
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg, koht
06. jaanuar 2009.a.,Tallinn
Kohtukoosseis
Jüri Paap, Julia Katškovskaja, Malle Preimer
Sekretär
Tatjana Derkatš
Apelleeritud kohtuotsus
Harju
Maakohtu
16.06.2008.a.
H.H
kohtuotsus
, K.L ja F.I süüdistuses Apellandid
prokurör Õnne Neare-Vaarmann, süüdistatav H.H ja tema kaitsjad adv. Andres Simson ja adv. Vasili Dikusar, süüdistatav K.L ja tema kaitsja adv. Natalja Lausmaa, süüdistatav F.I ja tema kaitsja adv. Natalja Lausmaa
Prokurör Kaitsjad
Õnne Neare-Vaarmann advokaadid Indrek Västrik, Vasili Dikusar ja Natalja Lausmaa
Tühistada
Harju
Maakohtu
16.06.2008.a.
kohtuotsus H.H õigeksmõistmises KarS § 347 lg 1 ja KarS § 328 lg 1 järgi, talle liitkaristuse mõistmises
ning
F.I-le
liitkaristuse
mõistmises.
jooksul
kohtuotsuse
jõustumise
hetkest
Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Swedpangas nr 221023778606. viitenumber
Maksekorraldusele
4100064900
ning
märkida
selgitus
”H.H
, 1-07-8606”. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse
läbiviimiseks
kohtutäiturile
täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2 aastat vangistust. Määrata
karistusaja
alguspäevaks 14.02.2007.a.
Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras Riigikohtule
päeva
jooksul.
Selle
õiguse
kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.
Asjaolud ja menetluse käik Apelleeritud kohtuotsusega H.H , sünd. XXX, kodakondsuseta, varem karistatud kriminaalkorras üks kord, vahi all, tunnistati süüdi korduvas kelmuses võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamisega KarS § 209 lg 2 p 1 ja KarS § 348 järgi ja karistati 1 aasta ja 3 kuulise vangistusega, korduvas grupilises sissetungimise teel toime pandud varguses KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistati 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega ning valeandmete esitamises KarS § 280 lg 1 järgi ja karistati 3 kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Ta mõisteti õigeks süüdistuses nimetatud grupilises varguses 27.11.2005.a. KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi süü tõendamatuse tõttu, ametliku dokumendi varguses KarS § 346 järgi süü tõendamatuse tõttu, tähtsa isikliku dokumendi võltsimises KarS § 347 lg 1 järgi süü tõendamatuse tõttu ja kinnipeetavana põgenemises KarS § 328 lg 1 järgi kuriteokoosseisu puudumise tõttu. K.L, sünd. XXX, kodakondsuseta, varem karistatud kriminaalkorras neli korda, elukoht xxxxxxxxx xxxxxxx xxx xx-xx, tunnistati süüdi korduvas grupilises sissetungimise teel toime pandud varguses KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistati 1 aasta 5 kuu ja 5 päevase vangistusega, mis loeti eelvangistuses viibimise tõttu ära kantuks. F.I , sünd. XXX, Eesti kodanik, varem karistatud kriminaalkorras viis korda, vahi all tunnistati süüdi korduvas grupilises sissetungimise teel toime pandud varguses KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistati 6 kuulise vangistusega, millele KarS § 65 lg 2 alusel liideti varasema kohtuotsusega mõistetud ärakandmata vangistus, liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva vangistust.
Maakohus tegi kindlaks, et H.H sai varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel:
- 09.02.2004.a. AS E. Esindused müügiesinduses Tallinnas Xxxxx xxx x E. liitumislepingu sõlmimisel telefoni numbri XXX XXXX kasutamiseks esines võõra nime all, esitas võltsitud välismaalase passi nr XXXXXXXX I. K. nimele, milles I. K. foto oli asendatud H.H fotoga. Lepingu alusel sai ta enda kasutusse nimetatud abonentnumbri koos õigusega telefonikõnedele ja omandas mobiiltelefoni Nokia 3100. Samas võetud kohustust tasuda tehtud kõnede eest järelmaksuga ja mobiiltelefoni eest maksegraafiku alusel ta ei täitnud ja põhjustas AS E.-le tasumata kõnedega ja mobiiltelefoni omastamisega kahju vastavalt 952.34 kr ja 2891 kr., - 10.02.2004.a. AS E. müügiesinduses AS E. Esindus Tallinnas Xxxxx xxx x E. liitumislepingu sõlmimisel telefonide numbritega XXX XXXXX, XXX XXXXX ja XXX XXXXX kasutamiseks esines võõra nime all, esitas võltsitud välismaalase passi nr XXXXXXXX I. K. nimele, milles I. K. foto oli asendatud H.H fotoga. Lepingu alusel sai ta enda kasutusse nimetatud abonentnumbrid koos õigusega telefonikõnedele. Samas võetud kohustust tasuda tehtud kõnede eest järelmaksuga ta ei täitnud ja põhjustas AS E.-le tasumata kõnedega kahju 744.88 kr., - 10.02.2004.a. AS E. müügiesinduses AS E. E. Tallinnas XXXXXXXXXXXX XXXX mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu sõlmimisel esines võõra nime all, esitas võltsitud välismaalase passi nr XXXXXXXX I. K. nimele, milles I. K. foto oli asendatud H.H fotoga ja nimetas oma elukohaks suvalise aadressi, millel ta polnud elanud. Lepingu alusel omandas ta järelmaksuga mobiiltelefoni Nokia 3100. Samas võetud kohustust tasuda mobiiltelefoni eest maksegraafiku alusel ta ei täitnud ja põhjustas AS E.-le mobiiltelefoni omastamisega kahju 2890 kr., - 10.02.2004.a. AS E. müügiesinduses OÜ T. Tallinnas XXXXXX XXX X mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu sõlmimisel esines võõra nime all, esitas võltsitud välismaalase passi nr XXXXXXXX I. K. nimele, milles I. K. foto oli asendatud H.H fotoga ja nimetas oma elukohaks suvalise aadressi, mille ta polnud elanud. Lepingu alusel omandas ta järelmaksuga mobiiltelefoni Nokia 3100. Samas võetud kohustust tasuda mobiiltelefoni eest maksegraafiku alusel ta ei täitnud ja põhjustas AS E.-le mobiiltelefoni omastamisega kahju 2891 kr. Maakohus leidis, et, esinedes selliselt lepingute allakirjutamisel I. K.na ja esitades võltsitud passi, lõi H.H korduvalt tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil, millega pani toime kuriteo Kars § 209 lg 2 p 1 ja § 348 järgi.
Veel tegi maakohus kindlaks, et pandi toime järgmised vargused: - 11.01.2007.a. H.H ja K.L tungisid lõhkumise teel Harjumaal XXX vallas XXXXXX külas XXXX-XXXXX XXX XXX AS T. ehitusobjekti soojakutesse, kust varastasid mootorsae Partner 351 maksumusega 300.- kr ja püüdsid varastada vibronuia maksumusega 4000.- kr, - 11.01.2007.a. kella 06.21 ajal H.H ja K.L tungisid lõhkumise teel Harjumaal XXXX vallas XXXXXX külas XXXXXXXX XXX XX ehitusobjekti soojakusse, kust püüdsid varastada 3 akudrelli ja elektrisae kogumaksumusega 11 700.- kr, mille peitsid 100 meetri kaugusel kuuseheki alla, - 07.06.2006.a. kella 03.00 paiku K.L ja F.I tungisid lõhkumise teel Harjumaal XXXXXX linnas XXXX-XXX XX asuva ehitusobjekti piirdega alal H. K. OÜ-le kuuluvasse Tiki treilerisse, kust varastasid erinevaid tööriistu kokku 32 000 kr väärtuses, - 12.07.2006.a. kella 01.00 ajal F.I tungis lõhkumise teel Tallinnas XXXXXX XX XXX tasulises parklas pargitud sõiduautosse Nissan Pick-Up registrinumbriga XXX XXX, kust varastas automaki „Clarion DB318RG esipaneeli, põhjustades auto omanikule OÜ-le K. varalise kahju 2966.10 kr., - 16.09.2007.a. ajavahemikus kella 00.40-st kuni kella 03.10-ni H.H koos kindlakstegemata isikuga tungis lõhkumise teel Tallinnas XXXXXXXXXX XXX X asuvale AS N. E. kasutuses olnud piirdega territooriumile ja ehitussoojakusse, kust varastas lasernivelliiri koos kolmjalaga, akudrelli ja kohvris perforaatori koguväärtusega 35 161.- kr. Maakohus leidis, et nimetatud vargustest jäid süüdlaste tahtest olenemata asjaoludel lõpule viimata 11.01.2007.a.
ehitusobjektilt vibronuia vargus ja XXXXXXXX XXX XX ehitusobjektilt tööriistade vargus. Olles 16.09.2007.a. kella 04.00 ajal kinni peetud kahtlustatuna Tallinnas XXXXXXXXXX X varguse katse toimepanemises ja toimetatuna Ida Politseiosakonda Tallinnas Vikerlase 14, esitas H.H kambriblokis isikusamasuse tuvastamise õiendi koostamisel konstaabel A. V. ning hiljem isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli koostamisel ja kahtlustatavana ülekuulamisel politseijuhtivinspektor A. M. eesmärgiga vastutusest ja karistusest kõrvale hoiduda valeandmed enda kohta, nimetades ennast D. K. isikukoodiga XXXXXXXXXXX.
Maakohus leidis, et H.H seisundit valeandmete esitamisel ei saa määratleda kui hädaseisundit.
Lisaks sellele oli H.H-le esitatud süüdistused järgmistes tegudes, milles ta mõisteti õigeks: - 27.11.2005.a. ajavahemikus 04.00-st kuni kella 08.00-ni varastas Tallinnas XXXX XX XX ehitusobjektilt OÜ T. kuuluvad 4 gaasiga töötavat soojapuhurit- KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8. Kohtu arvates on olemasolevate tõenditega kindlaks tehtud küll kõnesoleva varguse fakt, mitte aga selle seotus H.H-ga. Millegagi pole ümber lükatud, et süüdistatav ostis ühe puhuri kelleltki meesterahvalt, ostes ta ei teadnud, et see on varastatud. - 2004.a. jaanuaris varastas Valgas XXXXX XX XX-XX Kodakondsusja Migratsiooniameti poolt I. K. nimele väljastatud välismaalase passi- KarS §
Apellatsioonid ja taotluste sisu Prokurör taotleb kohtuotsuse tühistamist H.H õigeksmõistmises KarS § 346, § 347 ja § 328 lg 1 järgi, tema süüditunnistamist I. K. välismaalase passi varguses, selle passi võltsimises või sellele võltsimisele kaasaaitamises ja kinnipeetava põgenemises. Kuritegude kogumi eest liitkaristuseks palub
prokurör mõista raskeima karistuse- 1 aasta ja 6 kuud vangistuse- suurendamise teel ning iseseisvalt täideviidav rahaline karistus. Ringkonnakohtu istungil täpsustas prokurör oma taotlust ja palus kuritegude kogumi eest mõista 2 aasta ja 6 kuuline vangistus ning rahaline karistus. Kaebaja leiab, et maakohus tõlgendas vääralt kriminaalmenetlusõigust, kui keeldus kannatanu I. K. vahetust ülekuulamisest ja selguse toomiseks tema seniantud ütlustesse on tingimata vajalik teda küsitleda kohtuistungil. H.H süü tuvastamisel passi varguses tuleb võtta arvesse, et H.H oli võimalus I. K. pass varastada ja see pass faktiliselt oli juba võltsituna 09.02.2004.a. ja 10.02.2004.a. H.H käes. Nimelt H.H poolt passi võltsimist näitab, et sellel oli foto asendatud tema fotoga, igal juhul oli ta võltsimise teo valitseja. Veel leiab kaebaja, et KrMS § 217 alusel isiku kinnipidamine loetakse eelvangistuseks KarS § 68 mõttes, kahtlustatavana kinnipidamise aeg arvatakse isiku karistusaja hulka- seega laieneb kinnipeetava mõiste ning KarS § 328 koosseis ka kahtlustatavana kinnipeetud isikule ja H.H tegu vastab KarS §-le 328 lg 1. H.H arvates põhineb kohtuotsus oletustel, asjas olevad tõendid on ebapiisavad, ebausaldusväärsed ja kõik pahatahtlikult välja mõeldud, kohus tõlgendas kahtlused süütuse presumptsiooni põhimõtet rikkuvalt kaebaja kahjuks. Ta taotleb teda kogu süüdistuse mahus täielikult õigeks mõista koos sellest tulenevate tagajärgedega ning ta viivitamatult vahi alt vabastada. Kaebaja arvates tegutseb politsei väljaspool seadust. Samuti peab ebaseaduslikuks ähvardamist ebameeldivustega, kui ta hoidub menetlusest kõrvale. Kaebaja rõhutab, et tema ega tema tuttavad-sugulased ei saanud 2004.a. jaanuaris ja 09.-10.02.2004.a. võltsida ja kelmuse teel kasutada I. K. passi: I. K. ütluste kohaselt kadus tal pass 2004.a. jaanuari alguses ajal, mil ta viimati suhtles H.H-ga, kuid veel 03.02.2004.a. sõlmiti sama passi alusel I. K.ga liitumisleping E. E. AS esinduses Valgas. Apellandile on segased süüdistuses nimetatud mobiiltelefone müünud firmade registrinumbrid. Asjas viidi läbi käekirjaekspertiis ilma sellekohase määruseta. Kelmussüüdistuse absurdsust kinnitab, et kohus mõistis apellandi õigeks kelmusel kasutatud passi varguses ja selle võltsimises, mõistis aga selle kasutamises. 11.01.2007.a. varguse kohta ehitusobjektilt XXXX-XXXXX XXX XXX puuduvad tõendid, äriregistris puuduvad mingidki andmed selle aadressi kohta, samuti puuduvad kõnesoleva sae dokumendid, firma esindaja M. K. ja
turvafirma töötaja V. T. eitasid sae vargust ehitusobjektilt kõnesoleval päeval, V. T. ütluste kohaselt tehti sellel objektil betoneerimistöid ja mootorsaagi seal ei kasutatud, M. K. ei tundnud H.H autost leitud mootorsaagi. Kaebaja arvates peeti ta kinni kahtlustatavana 11.01.2007.a. ebaseaduslikult, seetõttu on ebaseaduslikud ka järgnevad menetlustoimingud- sõiduauto ja sae vaatlused. Samal öösel XXXXXXXX XXX XX varguse süüdistuse arutamise käigus ütluseid andnud T. K., A. T. ja T. V. pole erapooletud, nad on kriminaalasjas huvitatud isikud, nendega tekkis kinnipidamisel ebatsensuurne sõnavahetus. Nende isikute poolt antud terve mõistuse vastased ütlused on omavahel vastuolus, kaebaja ei saanud samal ajal viibida erinevates kohtades. Kaebaja on seisukohal, et kuna kannatanud juriidilise isiku esindaja T. V. kuulati üle tunnistajana, siis kannatanut pole, seega pole olemas ka kuritegu. 16.09.2007.a. varguses kinnitab kaebaja, et ametiasutusele (uurimisorganile) on esitatud valeandmeid eesmärgiga saada muud tulu: kättesaadud drell tagastati isikule, kellel puudus selleks firmast väljastatud volitus. Kannatanu firma töötaja A. K. kinnitas, et sissemurdmise jäljed olid soojakul enne 16.09.2007.a., sellel kuupäeval oli lukk töökorras. Tunnistaja V. L. ei osanud nimetada oma töökoha aadressi, seetõttu ei saanud ta välja kutsuda ka politseid. Politseitöötajatel K. P. ja M. K. polnud mingit seaduslikku alust kaebaja kinnipidamiseks sündmuskohast eemal ja suhtelise ajavahemiku möödudes, kuna nad ei näinud sündmuskohalt põgenenud isikuid. H.H tegutses ehituse alal ja soetas lehekuulutusi kasutades legaalselt tööriistu, absurdne on teda süüdistada odavate tööriistade varguses. Kaebaja arvates karistati teda kättemaksuks tema emale, kes polnud järeleandlik ja nõudis õiglust. Taotlust õigeks mõista valeandmete esitamises KarS § 280 lg 1 järgi pole põhjendatud. Ringkonnakohtu istungil selgitas apellant oma taotlust: uue süüteo toimepanemisel oleks ta võetud koheselt vahi alla, seetõttu ja tulenevalt veel tema alusetust kinnipidamisest oli ta sunnitud oma isikut varjama ja andma valeandmeid. Adv. A.Simson taotleb samuti H.H täielikku õigeksmõistmist, tema vahi alt vabastamist, kautsjoni ja äravõetud sularaha tagastamist. Kaebaja arvates pole kohtuotsus kelmuses ja teadvalt võltsitud dokumendi kasutamises piisavalt põhjendanud ja otsus rajaneb üksnes lepingutel olevate allkirjade autentsuse kindlakstegemiseks läbi viidud ekspertarvamusel. Ekspertiisi tulemus oli küsimuste esitaja poolt ette suunatud.
Kahtlustatuna varguses 11.01.2007.a. peeti H.H Tallinna teises osas kinni alusetult ja ebaseaduslikult. Süüdimõistmiseks varguses on ebapiisav, et H.H autos oli asitõendina vaadeldud saag- millegagi pole kummutatud selgitus, et ta oli selle ostnud eelmisel päeval. Kohtuistungil on kinnitatud, et kõnesoleval päeval pole süüdistuses nimetatud firmast midagi varastatud. Samal kuupäeval ehitusobjektilt XXXXXXXX XXX XX ja 16.09.2007.a. ehitussoojakust XXXXXXXXXX X toimepandud vargustes puuduvad tõendid H.H süü kohta. H.H viibis 16.09.2007.a. sündmuskohaga XXXXXXXXXX X samal tänaval põhjustel, mis ei seondu kõnesoleva vargusega. Ta peeti asitõenditeta kinni üksnes põhjusel, et ta juhuslikult kandis sündmuskohalt põgenenud isiku pükstega sarnaseid pükse. Järgnenud kinnipidamisel kahtlustatavana oli tal õigus anda valeütluseid. Valeandmeid esitades ei pannud ta toime kuritegu KarS § 280 lg 1 tähenduses. Adv. V.Dikusar esitas kolleegiga samasuguse taotluse: otsus rajaneb oletustel, kaudsetel ja vastuolulistel tõenditel, pealegi on nad ebapiisavad ja ebausaldusväärsed, mingi menetlusliku võimaluseta ja kompetentsete organite abita pandi juriidiliselt harimatule H.H-le kohustus tõendada oma süütust, kohus uuris tõendeid süüdistava kallakuga, hindas neid ühekülgselt ja ebaobjektiivselt, telefonisidega seotud käitumine on iseloomult mitte karistusõigusliku, vaid tsiviilõigusliku sisuga, mõnes vargusega seotud süüdistusasjas puudub kannatanu menetlusosalisena. Väidetava kelmuse lahendamisel näitas maakohus ebaõigesti, et süü on tõendatud kõnesolevate V. K. nimelt 09. 02.2004.a. ja 10.02.2004.a. tehtud lepingutega. Millegagi pole tõendatud, et arutuselolevaid telefone kasutas H.H või keegi tema sugulastest-tuttavatest, seetõttu on alusetu süüdistus käitumisest varalise kasu saamise eesmärgil. Väidetavas kelmuses kasutatud võltspassi pole leitud ega uuritud, I. K. kohtus üle ei kuulatud, ehkki tema asukoht oli maakohtule teada. Seadusevastaselt esitati kohtueelsel uurimisel I. K.le äratundmiseks mitte H.H ise, vaid teiste fotode seas H.H foto, ehkki eelmisel päeval oli talle näidatud H.H passi ksero. Kaitsja hinnangu kohaselt ilmusid kõnesolev võltspassi kserod E.-sse esmakordselt alles 2004.a. märtsikuu lõpus ja 09.-10.02.2004.a. esitati lepingute sõlmimiseks I. K. õige pass. Ka ei saa otsuse tegemisel aluseks võtta käekirjaekspertiisi akti, sest see viidi läbi ilma määruseta ja vaidlustatud lepingutel kserode suhtes, ei püstitatudki võimalust, et allkirjad on kirjutanud keegi muu peale H.H,
küsitav on eksperdi pädevus ning ekspertiisiakt ja eksperdi ütlused kohtus ei saa olla süüdimõistva kohtuotsuse aluseks. 11.01.2007.a. varguste suhtes esitab kaitsja analoogilised väited oma kaitsealusega ja lisab, et turvapatrull sõitis sündmuskohale XXXXXXXX XXX XX seoses soojaku akna lõhkumisega, asitõendid leiti põõsast ja väide vargusest ilmnesid alles peale ebatsensuurset tüli ja füüsilist kontakti ning peale kahtlustatavate politseile üleandmist ja nende kinnipidamist. Seega peeti H.H ja K.L kinni ebaseaduslikult. Soojaku omanikfirma esindajal polnud sündmuskohale saabudes soojaku võtit kaasas, seega ei saanud keegi enne politsei kohalesaabumist teada- kas ja mida on varastatud. 16.09.2007.a. sündmustes lisab kaitsja oma kaitsealuse väidetele, et H.H sattus sündmuskoha piirkonda juhuslikult, ta peeti kinni ainsa vihje alusel, et sündmuskohalt põgenejal olid jalas lühikesed püksid, sama juhuslikult võinuks kahtluse alla sattuda ükskõik kes samasuguse pikkusega pükse kandnud isik. See tähendab, et tema kinnipidamine oli ebaseaduslik, edasiselt enda kohta valeandmeid esitades kaitses ta ennast seadusetuse vastu. K.L kinnitab apellatsioonis, et ta tungis 07.06.2006.a. öösel sisse treilerisse XXXX-XXXX, kuid tema sealt midagi ei varastanud. Tsiviilnõue esitati alles märgatavalt hiljem, sellest kannatanu esindaja loobus kohtus. Inkrimineeritud varguseid 11.01.2007.a. (ehitusobjektid XXXXXX külas ja XXXXXX külas) pole tema toime pannud. Kaebaja palub ennast kogu süüdistuses õigeks mõista, vabastada ta menetluskuludest ja kompenseerida talle vahi all oldud aeg (1 aasta 5 kuud ja 5 päeva), kuna sellega seoses halvenes ta tervis, ta kaotas Eestis elamiseks loa. Adv. N.Lausmaa palub maakohtu otsus tühistada K.L süüditunnistamises kahes varguses 11.01.2007.a. ja selle eest karistamises. K.L koos H.H-ga peeti küll kinni XXXXXXXX XXX XX ehitusobjekti lähedal H.H kasutusel olnud sõiduautos olnud AS T. soojakust varastatud mootorsaega, kuid K.L ei oma selle sae vargusega mingit puutumust. Samuti pole tõendeid, et K.L oleks enda käes hoidnud XXXXXXXX XXX XX ehitusobjekti lähedal põõsastest leitud tööriistu. Isiku viibimine sündmuskoha läheduses, selle kohta mõistliku selgituse andmine ja süüdistatavate omavahelised mobiilikõned ei ole piisavad isiku süüdi tunnistamiseks.
F.I taotleb, et talle mõistetud karistuse alguskuupäevaks loetaks päev, millest alates ta kannab eelmise kohtuotsusega mõistetud karistust (17.02.2007.a.), arutuselolevad teod pandi toime enne eelmist kohtuotsust. Adv. N.Lausmaa palub F.I-le mõistetud karistus lugeda kaetuks eelmise kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega, sest mõlemad arutuselolevad vargused pandi toime enne eelmist kohtuistungit ja süüdistatav tunnistas ennast täielikult süüdi.
Ringkonnakohtu seisukoht
Suures osas on süüdistatavate ja kaitsjate menetluslikele etteheidetele vastatud juba apelleeritud kohtuotsuses. Sellele vaatamata korrati neid apellatsioonides ja ringkonnakohtu istungil ilma täpsustuste või uute põhjendusteta.
(eba)pädevuse kohta langeb kokku kaebuse üldise vaimuga õigusemõistmise ebaobjektiivsusest ja väljub ülalnimetatud nõudest tugineda tõenditele. Juriidiliselt on arusaamatu H.H kaitsja poolt väidetu, et süüdimõistmine võltsimises tugineb üksnes ekspertiisiarvamusel, kriminaalmenetluse seadus ei ole sätestanud ega saa kunagi sätestada mitme tõendi kohustust. Kohtuistungi protokollide kohaselt pole süüdistatavad ja nende kaitsjad taotlenud täiendavate tõendite uurimist, mistõttu jääb arusaamatuks väide tõendite ebapiisavusest.
Jüri Paap
Julia Katškovskaja
Malle Preimer
Otsus on osaliselt tühistatud Riigikohtu 08 06 2009 otsusega nr 3-1-1-48-09
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.