Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
16 detsember 2008, Tallinn
Kriminaalasja number
1- 08-11297
Kohtukoosseis
Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Igor Amann ja Paavo Randma
Kohtuistungi sekretär
Maaria Rei
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
15 detsember 2008, Tallinn
Kriminaalasi
P.N süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 15 oktoobri 2008 otsus lühimenetluses
Apellatsiooni esitaja
Kaitsja Kristina Suvalova
Prokurör
Ringkonnaprokuröri abi Alar Lehesmets
Süüdistatav
P.N, ik: XXX, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kinni peetud 03.06.2008
Kaitsja
Vandeadvokaadi abi Kristina Suvalova
Jätta Harju Maakohtu 15 oktoobri 2008 otsus kriminaalasjas nr 1-08-11297 P.N süüdistusasjas muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja
vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED RINGKONNAKOHTUS:
Karistust kergendava asjaoluna on kohus arvestanud tema puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid pole maakohus tuvastanud ega neid ka arvestanud. Apellatsioon ei sisalda viiteid KarS § 57 ettenähtud karistust kergendavatele asjaoludele, millistele maakohus pole tähelepanu pööranud või millised maakohus jättis ebaseaduslikult arvestamata ning selliseid asjaolusid ei tuvastanud ka ringkonnakohus. Kaitsja on leidnud, et tuleks arvestada süüdistatava noorust. Kohtukolleegium leiab, et maakohtule oli teada süüdistatav vanus, samas ei saa jätta tähelepanuta, et vaatamata oma noorusele, sündinud 1988 aastal, on P.N juba korduvalt toime pannud nii kuritegusid kui väärtegusid. Tegemist on täisealise isikuga, kes ei tööta ega õpi vaid järjekindlalt paneb toime varavastaseid süütegusid ja seetõttu kohtukolleegium leiab, et mõistetud tähtaegne vangistus on kooskõlas seadusega ja apellatsiooni alusel selle tühistamiseks ning lühemaajalise karistuse mõistmiseks alused puuduvad. Apellandi poolt on taotletud P.N karistusest osalist tingimisi vabastamist ning tema käitumiskontrollile allutamist. Tuginevalt Riigikohtu lahenditele nr 3-1-1-41-04; 3-1-1-21-05, 3-1-1-40-04 peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Süüdistatava karistusest tingimuslik vabastamata jätmine on selline diskretsiooniotsus, mida kohus ei pea eraldi põhjendama. Karistuse kandmisest osalise vabastamise instituudi eesmärk on üksnes nn šokivangistus, mida tuleb sisustada eripreventiivselt kui isiku tõsist hoiatamist lühiajalise - s. o mõnekuulise vangistusega. Selline lühivangistuse määramine võib kõne alla tulla siis, kui kohus pärast seda, kui on kirja pannud veenvad põhjendused isiku tingimuslikult karistusest vabastamiseks, leiab siiski, et katseaja toime võiks sellele konkreetsele isikule mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on vangistus seotud. Süüdistatava karistusest tingimuslikku vabastamist saab lugeda seaduslikuks, kui kuriteo toimepanemise asjaoludes või süüdlase isikut iseloomustavates tunnustes on võimalik tuvastada märkimisväärset eripära. Karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine võib üldjuhul kõne alla tulla kergemate süütegude ja lühiajalisemate vangistuste puhul. Seega kohtukolleegium leiab, et nn šokivangistust saab määrata isikutele, kelle suhtes on kohus esmalt tulnud järeldusele, et esinevad kas siis toimepandu tehioludes või süüdlase isikus sellised erisused, mis annavad seadusliku aluse tema karistusest tingimisi vabastamiseks. Alles siis saab hakata vaagima, kas isik tuleb tingimisi karistusest vabastada täielikult või tuleb tema vabadust lühiajaliselt siiski piirata. Kohtukolleegium leiab, et antud juhul on kohus põhjendatult leidnud, et P.N tuleb karistada reaalse vangistusega ehk siis puuduvad seaduslikud alused tema tingimisi karistusest vabastamiseks. Ringkonnakohus sellise järeldusega nõustub. Kuigi toimepandu pole sellise raskusastmega kuritegu, et süüdlase karistusest vabastamine oleks kuriteo asjaolusid arvestades välistatud, leiab kohtukolleegium, et toimepandu, mootorsõidukite vargused, pole selliste erisustega, mis annaksid eraldi aluse süüdlase tingimisi karistusest vabastamiseks. Arvestades kriminaalasjas kogutud ja uuritud P.N iseloomustavat materjali, on kohtukolleegium veendunud, et P.N näol on tegemist isikuga, kelle suhtes ei kuulu KarS § 74 sätted kohaldamisele.
Karistusregistri õiendi/ t.lk. 114-121/ alusel on tuvastatav, et 2004 aastal oli P.N karistatud vangistusega ja tema suhtes oli kohaldatud KarS § 74 sätteid. Sellest tulenevalt pole õiged kaitsja apellatsioonis esitatud väited, et P.N pole varem kunagi käitumiskontrollile allutatud. 30.03.2005 aastal oli mõistetud karistus pööratud KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele, seega on tuvastatav, et P.N ei täitnud kontrollnõudeid, mis andis kohtule aluse karistuse täitmisele pööramiseks. 2006 aastal on süüdistatav süüdi tunnistatud rea kuritegude toimepanemiste eest, sealhulgas ka varavastaste kuritegude eest ja talle mõisteti liitkaristuseks 2 aastane vangistus, mille süüdistatav on ära kandnud ja vabanenud 07.03.2007 aastal. Uue kuriteo pani ta aga toime juba 02.06.2007, seega vaid mõne kuu möödumisel vabanemisest. Kohus karistas süüdlast reaalse vangistusega 5 kuud ja 10 päeva, vabanes 16.11.2007, uue kuriteo pani toime mais 2008, seega jällegi mõne kuu pärast. Kohtukolleegium leiab, et oma käitumisega on P.N näidanud, et ta pole isikuks, kelle suunamine õiguskuulekale käitumisele on saavutatav sotsiaaltööga. Samuti kohtukolleegium leiab, et isikule, kes on varem korduvalt kandnud juba reaalset vangistust, pole nn šokivangistuse mõistmine kooskõlas selle preventiivse toimega, kuna isiku eelnev vangistuses viibimine pole teda mõjutanud kuritegudest loobuma, pole seega vajalikku mõju avaldanud. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt kui 2 aastane vangistuses viibimine pole oma eesmärki täitnud, siis mõnekuuline vangistus, mis on šokivangistuse tähtajaks, mingit süüdlase tõsist hoiatamist endas ei sisalda.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.