1-08-8671
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-08-8671
Kohtukoosseis
eesistuja Igor Amann, liikmed Julia Katškovskaja, Jüri Paap
Kohtuistungi sekretär
Maaria Rei
Tõlk
Marina Lepiksoo
Kriminaalasi
N.H süüdistuses KarS § 121 järgi.
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 18. septembri 2008.a. otsus
Apellatsiooni esitaja
vandeadvokaat Eva Rivis
Prokurör
Annika Vanatoa
Süüdistatav N.H ik. xxx, ei tööta , eluk. xxxxxxx, xxxxxxxxx xx xxx, varem kohtulikult karistamata, vahi all viibis 10.-11. maini 2008.a.
Kaitsjad
vandeadvokaat Eva Rivis
täidab katseaja kestel KarS § 75 lg.1 sätestatud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all.
Kannatanu A. K.i puhul oli tegu vaid formaalselt eaka isikuga, kes tegelikult töötab P. M. k. XXXXXXX ja täidab XXXXXXXXX X korteriühistu esimehe ülesandeid. Kannatanu A. K.i nn. „nupuvõttese“ haaramise ajendiks oli süüdistatava püüd kaitsta oma ema korteriühistu esimehe põhjendamatu nõude eest - tasuda tundmatute isikute poolt lõhutud elamu välisukse klaasi maksumus. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav ja kaitsja toetasid apellatsiooni täies ulatuses.’ Prokurör arvamuse kohaselt on süüdistatava N.H suhtes karistuse mõistmise eesmärgid saavutatavad ilma tähtajalise vangistuse osa koheselt täitmisele pööramiseta. Seetõttu tuleks maakohtu otsus tühistada tähtajalise vangistuse osa , s.o. 1 kuu vangistuse, koheselt täitmisele pööramise osas ja apellatsioon osaliselt rahuldada. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega on seisukohal, et apellatsiooni väide, nagu oleks maakohus süüdistatava N.H-le karistuse mõistmisel arvestanud raskendavate asjaolude, millised pole loetletud KarS §-s 58. Maakohus on KarS § 121 sanktsioonis ettenähtud rahalise karistuse kohaldamist pidanud ebaotstarbekaks põhjusel, et süüdistataval N.H puudub kindel töökoht ja alaline sissetulek, samuti kuritegude arvu ja toimepanemise asjaolusid. Järgnevalt maakohus selgitab motiive, miks kohus ei soostu prokuröri taotletud karistusega – 5 kuud vangistust, mida tulnuks lühimenetluse korral vastavalt ühe kolmandiku võrra lühendada. Maakohtu põhjenduse järgi on selleks asjaoluks süüdistatava N.H poolt lühikese aja jooksul vägivallategude toimepanemine, kahe isiku vastu. Riigikohtu otsuses nr. 3-1- 1-91-07 selgitatakse, et kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Kui kohus leiab, et konkreetses asjas tuleb süüdistatavale mõista raskem karistus, kui seda on taotlenud prokurör, tuleb seda ka eraldi põhjendad. Prokuröri taotlusega võrreldes raskema karistuse mõistmine ei viita kohtu erapoolikusele, sest karistuse mõistmise ajaks on süü küsimus lahendatud. Seega on maakohus süüdistatavale N.H-le prokuröri poolt taotletud karistusega mitte nõustumist riigikohtu otsuses antud juhise kohaselt põhjendanud, mitte aga omatahtmisi laiendanud KarS § 58 sätestatud karistust raskendavate asjaolude loetelu, nagu väidetakse apellatsioonis. KrMS § 62 p.1,4 järgi on kuriteo toimepanemise viis ja muud tehiolud ning süüdlase vastutust mõjutavad muud asjaolud tõendusesemesse kuuluvad. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu poolt tõendatuks loetud ja süüdistatava N.H vastutust mõjutavad asjaolude, arvesse võtmine karistuse mõistmisel kooskõlas KarS § 56 sätestatud karistamise alusega. Väidetavalt süüteo toimepannud kannatanu R. E. kinnipidamine ei ole karistusseadustiku järgi süüdistatava N.H poolt toimepandud kuriteo õigusvastasust või tema süüd välistavaks asjaoluks. Kriminaalasja menetluse käigus pole menetlusosalised näidanud üles soovi kriminaalasja lõpetamiseks leppimise tõttu ja see pole kohtuliku arutamise esemeks ka apellatsioonimenetluses. Kannatanu A. K.i poolt kutsealase tegevuse jätkamine 70 aasta vanuselt ja vabatahtlikkuse alusel korteriühistu esimehe kohustuste täitmine pole asjaoludeks, mis vähimalgi määral õigustaks süüdistatava N.H vägivaldset käitumist.
Maakohtu poolt on süüdistatavat N.H karistatud alla seaduses sätestatud sanktsiooni keskmist määra ning seda on KrMS § 238 lg.2 kohaselt vähendatud. Seetõttu nõustub ringkonnakohus täielikult maakohtu otsuse põhjendustega süüdistatava N.H karistamise osas 6 kuu pikkuse vangistusega. Samas nõustub ringkonnakohtus kaitsja ja prokuröri arvamustega selles, et varem kohtulikult karistamata süüdistatava N.H suhtes võib karistuse eesmärk olla saavutatav ilma teda tavapärasest sotsiaalsest keskkonnast isoleerimata. Süüdistatav N.H on ringkonnakohtu istungil kinnitanud, et kannatanu A. K.iga on tal omavahelised suhted laabunud, kannatanu R. E. on juba varem oma andestust väljendanud. Neil asjaoludel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.4, § 338 p.4; § 340 lg.1 p.4 ringkonnakohus tühistab Harju Maakohtu 18. septembri 2008.a. otsuse osas, millega määrati süüdistatavale N.H-le mõistetud tähtajalisest vangistusest koheselt ärakandmisele 1 kuu vangistust. Uue otsusega ringkonnakohus määrab, et süüdistatavale N.H-le karistusena mõistetud 6 kuu pikkune vangistus jäätakse KarS § 74 lg.1 alusel tingimisi kohaldamata 18 kuu pikkuse katseaja jooksul kui süüdimõistetu ei pane toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 lg.1 sätestatud kontrollnõudeid. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioon osaliselt rahuldada
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.