1-08-10060
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-08-10060
Kohtukoosseis
eesistuja Igor Amann, liikmed Meelika Aava, Ivi Kesküla
Kohtuistungi sekretär
Maaria Rei
Tõlk
Irina Leetberg
Kriminaalasi
H.L-i süüdistuses KarS § 424, § 329 ja § 349 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 2. augusti 2008.a. otsus
Apellatsiooni esitaja
süüdistatav Aleksandr- H.L
Prokurör
Natalja Kutepova
Süüdistatav Aleksandr - H.L ik. xxx, ei tööta , eluk. xxxxxxx, xxxxx xx xx-x, varem neljal korral kohtulikult karistatud, neist viimati 21.novembril 2007.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 424 ja § 329 järgi 9 kuu vangistusega, millest määrati koheselt ärakandmisele 2 kuud vangistust ja 7 kuud vangistust jäeti tingimisi kohaldamata 2 aastase katseajaga, vahi all viibib alates 1.augustist 2008.a.
Kaitsja
vandeadvokaat Leelo Viil
Harju Maakohtu 2. augusti 2008.a. otsus H.L-i suhtes jätta muutmata ja tema apellatsioon jätta rahuldamata.
Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Apellatsioonis taotleb süüdistatav A.-G. H.L tähtajalise vangistuse asendamist üldkasuliku tööga ja enne tähtaega vangistusest tingimisi vabastamist. Apellandi põhjenduste kohaselt kahetseb ta kuriteo toimepanemist, mille põhjustas perekonna lagunemine ja kahe aasta vanuse tütrega kohtumise võimatus. Vangistuses ei saa apellant kanda hoolt oma viie aasta vanuse tütre eest. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav A.-G. H.L ja tema kaitsja toetasid esitatud apellatsiooni täies ulatuses. Prokurör taotles apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata jätmist. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega on seisukohal, et apellatsiooni väited pole esimese astme kohtu otsuse muutmise alusena arvestatavad.
Süüdistatavale A.-G. H.L-ile karistuse mõistmisel on maakohus juhindunud KarS § 56 sätestatud karistamise alusest. Karistust kergendava asjaoluna on arvesse võetud süüdistatava A.-G. H.L-i puhtsüdamlikku kahetsust. Esimese astme kohtus karistuse mõistmisel juba arvesse võetud asjaolu teist korda arvesse võtmine karistuse muutmise alusena pole lubatav. Karistust raskendavate asjaolude esinemist pole maakohtus kindlaks tehtud. Maakohus on õigesti otsustanud, et varem juba kolm korda mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest kohtulikult karistatud süüdistatava suhtes pole varem lühiajaliste vangistustega karistamise ega ka vangistuse tingimisi kohaldamata jätmisega suudetud süüdistatavat A.G. H.L-i mõjutada edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ega ole õiguskorra kaitset tagatud. Seetõttu on süüdistatav A.-G. H.L järjekordsete kuritegude toimepanemisega näidanud, et ta ei hooli varasemate karistustega väljendatud riiklikust hukkamõistust ja tõendanud, et varasemad liberaalsed karistused on õiguskorra tagamise huvide seisukohalt osutunud ebapiisavaks. Süüdistatava perekonnaelu probleemid ei õigusta kuritegude toimepanemisi ega vähenda süüdistatava A.-G. H.L-i süü suurust ning kergenda tema karistust. Süüdistataval on toimepandud väärtegude eest mõistetud rahatrahvisid tasumata väga suures summas. Uute kuritegude toimepanemine katseajal tõendab, et süüdistatava tähtajalisest vangistusest vabastamine pole süüdistatava A.-G. H.L-i suhtes karistuse täitmise viisina end õigustanud. Seetõttu nõustub ringkonnakohus täielikult maakohtu otsuse põhjendustega süüdistatava A.G. H.L-i tähtajalise vangistusega karistamise kohta ega pea nende kordamist vajalikuks. Karistused on mõistetud seaduses sätestatud sanktsioonide piires ja liitkaristused moodustatud õigesti. Kohaldatud lisakaristus vastab seadusele. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.1 ringkonnakohus jätab Harju Maakohtu 2. augusti 2008.a. otsuse H.L-i suhtes muutmata ja tema apellatsiooni rahuldamata.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.