Ärakiri 1-08-12367
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. oktoober 2008. a Haapsalu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-08-12367 (08250001469)
Kohtukoosseis
Kohtunik Piia Jaaksoo
Kohtuistungi sekretär
Gerda Raidla
Tõlk
Galina Kozelkova
Kriminaalasi
Nikolai Duštšenko süüdistus Karistusseadustiku (KarS) § 418 lg 2 p 1, § 4181 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Marelle Ulla
Süüdistatav
Kaitsja
NIKOLAI DUŠTŠENKO – elukoht *, isikukood 34807074716, *, *haridus, emakeel * keel, valdab * keelt, *, karistusregistri andmetel kriminaalkorras karistamata, väärteomenetluse korras karistatud 3 korda: 1) 21.04.2008 Lääne PP Haapsalu PJ poolt KOKS § 663 lg 2 järgi rahatrahviga 600 krooni (tasumata); 2) 21.04.2008 Lääne PP Haapsalu PJ poolt KOKS § 663 lg 1 alusel rahatrahviga 240 krooni (tasumata); 3) 21.04.2008 Lääne PP Haapsalu PJ poolt KOKS § 663 lg 1 alusel rahatrahviga 240 krooni (tasumata). Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Vandeadvokaat Toomas Bekker
Ärakiri 1-08-12367 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
Ärakiri 1-08-12367 Süüdistus Nikolai Duštšenko`t süüdistatakse selles, et tema isikuna, kellel puudus laskemoona omandamiseks ja hoidmiseks nõutav eriluba, omandas ajavahemikus 1988-1993. a I D poolt Lääne maakonnas Vormsi vallas Saxby külast leitud ühe laskekõlbliku vintpüssipadruni kaliibriga 5,56x45 mm ning laskekõlbmatud 3 püstolipadrunit kaliibriga 9x19 mm, ühe püstolipadruni kaliibriga 7,62x25 mm, 2 vintpüssipadrunit kaliibriga 7,62x54R ja ühe vintpüssipadruni kaliibriga 7,92 mm Mauser, milliseid hoidis kuni 10.03.2008. a oma elukohas * külas, mil padrun politseiametnike poolt temalt läbiotsimise käigus ära võeti, rikkudes oma tegevusega alates 31.03.2002. a kehtiva Relvaseaduse § 9 lg 1 sätteid, mille kohaselt isik, kes on leidnud kaotatud, maetud, peidetud või mahajäetud relva ja laskemoona ning need oma valdusse võtnud, peab sellest viivitamata teatama politseiprefektuurile ning andma talle leiu üle, Relvaseaduse § 32 lg 1, 2 sätteid, mille kohaselt piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks on vajalik soetamisluba, mis annab selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, Relvaseaduse § 34 lg 2 sätteid, mille kohaselt füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks relvaseaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras ja Relvaseaduse § 45 lg 1 sätteid, mille kohaselt relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. Sellise tegevusega pani Nikolai Duštšenko toime laskemoona ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle süüdistatakse Nikolai Duštšenko`t selles, et tema omandas leidmise teel ajavahemikus 01.12.2007-02.12.2007. a Lääne maakonnas Vormsi vallas Saxby külas 20 5,6 mm õõnesotsalise mantlita kuuliga ääretulepadrunit, milliseid kasutatakse tulistamiseks püstolitest ja revolvritest ja milliseid padruneid hoidis kuni 10.03.2008. a oma elukohas * külas, mil padrunid politseiametnike poolt temalt läbiotsimise käigus ära võeti, rikkudes oma tegevusega alates 31.03.2002. a kehtiva Relvaseaduse § 9 lg 1 sätteid, mille kohaselt isik, kes on leidnud kaotatud, maetud, peidetud või mahajäetud relva ja laskemoona ning need oma valdusse võtnud, peab sellest viivitamata teatama politseiprefektuurile ning andma talle leiu üle, Relvaseaduse § 20 lg 4 p 5 sätteid, mille kohaselt tsiviilkäibes keelatud laskemoon on õõnsaotsalise kuuliga püstoli- ja revolvripadrun. Sellise tegevusega pani Nikolai Duštšenko toime tsiviilkäibes keelatud laskemoona ebaseadusliku käitlemise s.o KarS § 418-1 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle süüdistatakse Nikolai Duštšenko`t selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud laskemoona ebaseadusliku käitlemise ja kellel puudus laskemoona omandamiseks ja hoidmiseks nõutav eriluba, omandas 09.03.2008. a kella 17.00 paiku leidmise teel Lääne maakonnas Vormsi vallas Saxby külas * asuvas majas * poolautomaatpüstoli Sauer M1913 nr 3010 kaliibriga 6,35 mm ja 7 püstolipadrunit kaliibriga 6,35 mm, milliseid hoidis kuni 10.03.2008. a oma elukohas *, mil tulirelv ja padrunid politseiametnike poolt temalt ära võeti, rikkudes oma tegevusega alates 31.03.2002. a kehtiva Relvaseaduse § 9 lg 1 sätteid, mille kohaselt isik, kes on leidnud kaotatud, maetud, peidetud või mahajäetud relva ja laskemoona ning need oma valdusse võtnud, peab sellest viivitamata teatama politseiprefektuurile ning andma talle leiu üle, Relvaseaduse § 32 lg 1, 2 sätteid, mille kohaselt piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks on vajalik soetamisluba, mis annab selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, Relvaseaduse § 34 lg 2 sätteid, mille kohaselt füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks relvaseaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras ja Relvaseaduse § 45 lg 1 sätteid, mille kohaselt relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena.
Ärakiri 1-08-12367 Sellise tegevusega pani Nikolai Duštšenko teistkordselt toime tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise s.o KarS § 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus Nikolai Duštšenko'le nõutud karistus: KarS § 418 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust. KarS § 4181 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks on 1 aasta vangistust, mille kandmisest vabastatakse tingimisi 18-kuulise katseajaga KarS § 74 sätetel. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. KrMS § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab Nikolai Duštšenko süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi puudub. Asitõendid – käesolevas kriminaalasjas on asitõenditena vaadeldud ja fotografeeritud: poolautomaatpüstol Sauer M1913 koos seitsme padruniga, 20 ääretulepadrunit, 8 erineva kaliibriga padrunit /tl 24-28, 35-40/. 28 padrunit hävisid ekspertiisi tegemise käigus, püstol koos 7 padruniga on hoiul Haapsalu politseijaoskonna relvaruumis /tl 57/, mis tuleb KarS §83 lg 4 alusel konfiskeerida, sest N.Duštšenkol puudub relvaluba. Menetluskulud Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb N. Duštšenko'lt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 6 525 krooni (1,5 x 4 350). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see järgmine - kaitsjale T. Bekker N. Duštšenko kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud tasu 1 621,32 krooni /tl 82-83/ ja 1 144,60 krooni /tl 95-96/ ning kohtmenetluses makstud tasu 796 krooni 50 senti, kokku 3562 krooni 42 senti. Kaitsjale kriminaalasja toimiku materjalidest koopiate tegemise kulu on kriminaalmenetluse kulu KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel ja käesolevas kriminaalasjas on see 69 krooni 80 senti /tl 80/. Ekspertiisikulud on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on selleks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt tulirelvaekspertiisi teostamise tasu summas 1 715 krooni /tl 50/. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik
Ärakiri õige
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.