Ärakiri 1-08-9985
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. september 2008. a Haapsalu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-08-9985 (08250001246)
Kohtukoosseis
Kohtunik Piia Jaaksoo
Kohtuistungi sekretär
Gerda Raidla
Tõlk
Galina Kozelkova
Kriminaalasi
Sergei Ernits süüdistus kokkuleppemenetluses
Prokurör
Agnes Ollema
KarS
§
lg
järgi
Süüdistatav SERGEI ERNITS – elukoht *, postiaadress *, isikukood 35708054717, *, haridus *, emakeel * keel, *, karistusregistri andmetel kriminaal– ja väärteokorras karistamata. Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Kaitsja
Vandeadvokaat Ruth Sild
Ärakiri 1-08-9985 registreerimisele;
Ärakiri 1-08-9985 ebaseaduslikult oma erinevates Lääne maakonnas asuvates elukohtades kuni 09. maini 2008. a, mil need * asuvas korteris politseiametnike poolt teostatud läbiotsimise käigus temalt ära võeti. Oma käitumisega rikkus Sergei Ernits alates 31. märtsist 2002. a kehtiva Relvaseaduse alljärgnevaid sätteid: - Relvaseaduse § 9 lg 1 nõudeid, mille kohaselt isik, kes on leidnud kaotatud, maetud, peidetud või mahajäetud relva ja laskemoona ning need oma valdusse võtnud, peab sellest viivitamata teatama politseiprefektuurile ning andma talle leiu üle Relvaseaduse § 44 lõigetega 3 ja 4 kehtestatud korras; - Relvaseaduse § 32 lg 1 nõudeid, mille kohaselt piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks on vajalik soetamisluba; - Relvaseaduse § 32 lg 2 nõudeid, mille kohaselt soetamisluba annab selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks Relvaseaduse § 46 lõikes 5 nimetatud koguses; - Relvaseaduse § 32 lg 3 nõudeid, mille kohaselt soetamisloa väljastab relva soetamist taotlevale isikule tema elu- või asukohajärgne politseiprefektuur; - Relvaseaduse § 34 lg 2 nõudeid, mille kohaselt füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks Relvaseaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. Relvaluba, millele on kantud vaid relva liik, annab selle omajale õiguse soetada kasutusse andmise üleandmisevastuvõtmise akti alusel kasutusse võetud relva laskemoona. Soetatava laskemoona ühekordne kogus ei tohi ületada Relvaseaseaduse § 46 lõikes 5 nimetatud kogust; - Relvaseaduse § 45 lg.1 nõudeid, mille kohaselt relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. Sellise tegevusega, omandades ja hoides ebaseaduslikult laskemoona, pani SERGEI ERNITS toime laskemoona ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus Sergei Ernits’ale nõutud karistus: KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 74 ja § 75 sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 18 kuulise katseajaga. Määrata, et Sergei Ernits kannab karistust Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma KarS § 75 lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. KrMS § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab Sergei Ernits süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi puudub. Asitõendid - käesolevas kriminaalasjas on asitõendina vaadeldud ja fotografeeritud 94 erineva kaliibriga padrunit /tl 29-30/, millistest on ekspertiisi käigus ära kasutatud 21 laskekõlblikku padrunit, 73 laskekõlbmatut padrunit asuvad Haapsalu politseijaoskonna relvaruumis /tl 44/ ning 4 pürotehnilist padrunit, millest 2 on hävinenud ekspertiisi teostamise käigus ja kaks pürotehnilist padrunit asub pakituna käesoleva kriminaalasja materjalide juures.
Ärakiri 1-08-9985 KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada asitõendid peale kohtuotsuse jõustumist vastavuses Relvaseaduse ja Lõhkematerjaliseaduse sätetega. Menetluskulud Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb S. Ernits’alt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 6 525 krooni (1,5 x 4 350). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - kaitsjale R. Sild S. Ernits kaitsmise eest makstud tasu 643 krooni 10 senti. Ekspertiisikulud on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on selleks ekspertiisitasu seoses tulirelvaekspertiisi (Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi akt nr TB-12408/2516 28.05.2008) teostamisega summas 1 470 krooni /tl 36/ ja ekspertiisitasu seoses lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi (Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi akt nr PL-37-08/2518 30.06.2008) teostamisega summas 600 krooni /tl 39/. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik
Ärakiri õige
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.