Kriminaalasi nr.1-08-5410
Kokkuleppemenetlus Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht 21.aprillil 2008.a. VALGA kohtumaja Kriminaalasja number
1-08-5410
Kohtukoosseis
Kohtunik Aivar Pellja
Kohtuistungi sekretär
Kersti Karja
Tõlk Kriminaalasi
G.H süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Anu Vilt
Süüdistatav
G.H 1) isikukood või sünniaeg: 2) elu-või asukoht ja aadress: 3) karistatus: karistatud kolmel korral 4) ) tõkend: (12.03.2008.a.)
xxx x varem kriminaalkorras elukohast lahkumise keeld
Kaitsja : vandeadvokaat Otto Preem määratud korras
KrMS §173, §§248-249 ja §318 lg.3 p.4, alusel Kohus otsustas:
Süüdi tunnistada G.H KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks kaks (2) kuud vangistust.
KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust 05.12.2006.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa kolme (3) kuu vangistuse võrra ja lõplikuks liitkaristuseks G.H-le mõista viis (5) kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendada G.H-le mõistetud vangistus viis (5) kuud üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd (5 kuud vangistust = 150 päeva x 2) , s.o kokku üldkasuliku tööga 300 tundi. Üldkasulik töö tuleb G.H-lteha ära ühe aasta jooksul s.o hiljemalt 21.aprilliks 2009.a. KarS § 69 lg 4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal G.H järgida KarS §-is 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid
1) elama alalises elukohas –x 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks. Samuti tuleb Tarmo Suigusaar määrata ühiskondliku töö tegemise ajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.
KarS § 50 lg 1 alusel võtta G.H-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks (1) aastaks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld G.H suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
Välja mõista süüdistatavalt G.H-lt riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874) kohtukulu - vandeadvokaat Otto Preem osaluse eest asja kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest summas kaks tuhat kakssada kaheksakümmend kolm ( 2283.- ) krooni 30 senti (s.h käibemaks 348,30 krooni). Välja mõista süüdistatavalt G.H-lt riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas kuus tuhat viissada kakskümmend viis (6525.-) krooni.
2 (4)
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest (21.04.2008.a.). Apellatsioon esitatakse Valga kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega tutvuda (21.04.2008.a.). Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Valga kohtumajale.
Kohus tuvastas: Kriminaalasjas süüdistatakse G.H selles, et tema, 23.02.2008.a. kella 17.54 paiku, olles alkoholijoobes, juhtis x maakonnas x vallas x alevikus x maanteel, mootorsõidukit Ford Mondeo riikliku registreerimismärgiga xxx xxx, isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest 05.12.2006.a. Tartu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 3 kuu vangistusega, tingimisi, katseajaga 2 aastat, ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, pani G.H toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tsiviilhagi kriminaalasjas ei ole.
Kokkuleppe sisu : Karistuse liik ja määr G.H suhtes : Prokurör nõuab kohtus : Süüdi mõista G.H KarS § 424 järgi ja karistada teda 2 (kahe)kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust Tartu Maakohtu 05.12.2006.a. otsusega mõistetud kandmata karistuse – 3 kuud vangistust- võrra ning lõplikuks kandmiselekuuluvaks karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada 5 kuud s.o 150 päeva vangistust üldkasuliku tööga 300 tundi. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks 1 aasta ning KarS § 69 lg 4 alusel kohustada G.H järgima sellel ajal KarS § 75 toodud kontrollnõudeid ja kohustusi. Anda G.H katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle KarS § 75 lg 1 alusel järgmised kontrollnõuded: 1) elama kohtu määratud elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3 (4)
4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks. 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 50 lg 1 alusel võtta G.H-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks, alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista G.H-lt sundraha summas 6525 krooni.
Menetluse käik : G.H on end inkrimineeritavas kuriteos täies mahus süüdi tunnistanud ning andnud üksikasjalisi ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. Isiku poolt toimepandud kuritegu on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist ka asjas kogutud muude tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS § 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav G.H ja tema kaitsja nõustusid kokkuleppemenetluse kohaldamisega. KrMS §244 ja §245 nõuetest lähtuvalt sõlmis ringkonnaprokurör 21.04.2008.a. lihtmenetluse kokkuleppe. Süüdistatav G.H kinnitab, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldab kohtule, et on kokkulepet sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet. Prokurör ja kaitsja jäävad kokkuleppe juurde. Aivar Pellja Kohtunik 21.04.2008.a.
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.