Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev
Eesti Vabariigi nimel 3-1-1-5-08 18. märts 2008. a Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Lea Kivi, Priit Pikamäe Kriminaalasi Sergei Judini ja Eduard Avetjani süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja Denis Jermatšenkovi süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi Tallinna Ringkonnakohtu 26. oktoobri 2007. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-06-9190 Sergei Judini kaitsja vandeadvokaat Rein Kiviloo, Denis Jermatšenkovi kaitsja vandeadvokaat Andres Gorkini ja Eduard Avetjani kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski kassatsioonid 20. veebruar 2008. a, kirjalik menetlus
toimepanemises. Teda süüdistati selles, et tema 2006. a jaanuarist kuni 25. jaanuarini 2006. a omandas D. Jermatšenkovilt koos E. Avetjaniga suures koguses narkootilist ainet, s.o fentanüüli, 3 metüülfentanüüli ja heroiinhüdrokloriidi sisaldavat pulbrit ning eeluurimisel tuvastamata isikult suures koguses metadooni, mida hoidsid nende ühises kasutuses olevas korteris ning andsid edasi eeluurimisel tuvastamata isikutele.
eelvangistuses viibitud aeg 25. jaanuar 2006. a kuni 25. juuli 2007. a, s.o 1 aasta 6 kuud ja kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 3 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti karistuse kandmisele asumise päev. S. Judin tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja teda karistati 5 aastase vangistusega. Karistusseadustiku § 68 lg 1 alusel loeti mõistetud karistusest kantuks S. Judini eelvangistuses viibitud aeg 25. jaanuar 2006. a kuni 25. juuli 2007. a, s.o 1 aasta 6 kuud ja kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 3 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti karistuse kandmisele asumise päev. D. Jermatšenkovit karistati KarS § 184 lg 1 alusel 3 aastase vangistusega. Karistusseadustiku § 68 lg 1 alusel loeti mõistetud karistusest kantuks D. Jermatšenkovi eelvangistuses viibitud aeg 25. jaanuar 2006. a kuni 25. juuli 2007. a, s.o 1 aasta 6 kuud ja kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti karistuse kandmisele asumise päev. Karistusseadustiku § 831 lg 1 alusel konfiskeeris ringkonnakohus Põhja Politseiprefektuuri tagatiskontol asuva asitõendiks tunnistatud sularaha summades 11 350 krooni, 1300 krooni, 18 000 krooni ja 10 528 krooni. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. 6.1 Ringkonnakohus leidis, et süüdistatavatele inkrimineeritud narkootilise aine käitlemine suures koguses on tuvastatud kohtuistungil vahetult uuritud tõendite, helisalvestise ja jälitustoimingu protokollidega; läbiotsimisel leitud narkootiliste ainete, kaalude ja rahaga. Süüdistatavate tegevus on käsitatav jätkuva kuriteona. Tuvastatud on vaid lühike kuritegude toimepanemise ajavahemik. Nii jälitustoimingu protokoll kui läbiotsimisel äravõetud narkoaine, kaalud ja minigripp kilekotid kinnitavad süüdistatavate tegevust narkodiileritena. Kuna tuvastatav ei ole faktiline korduv narkootilise aine käitlemine, siis ei ole võimalik süüdistatavate käitumist kvalifitseerida KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. 6.2 E. Avetjan ja S. Judin tegutsesid suures koguses narkootilise aine käitlemisel grupis. Maakohtu vastupidised järeldused ei ole kooskõlas tõendite kogumiga ning seetõttu on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Tuvastatud on E. Avetjani ja S. Judini ühine teadlik tegevus narkootilise aine ebaseaduslikul käitlemisel ning mõlema süüdistatava roll ühise kuritegeliku eesmärgi saavutamiseks. Kuna süüdistatavate tahtlikud teod moodustasid kaaluka osa neile inkrimineeritud kuriteokoosseisu tunnuste täitmisel, siis kvalifitseerub S. Judini ja E. Avetjani poolt toimepandu KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. 6.3 Prokuröri taotlus süüdistatavatelt äravõetud sularaha konfiskeerimiseks on põhjendatud. Süüdistuses esitatud ajal süüdistatavad ei töötanud, neil puudusid legaalsed sissetulekuallikad. Vaatamata sellele üürisid nad korterit, nende kasutuses olid sõiduautod, 7 mobiiltelefoni ja neilt võeti ära suur summa sularaha. Kuna äravõetud sularaha kuulus süüdistatavatele ja see oli saadud tahtliku kuriteoga, on KarS § 831 lg 1 kohaselt alus äravõetud sularaha konfiskeerimiseks. 6.4 Kuigi ringkonnakohus ei tuvastanud D. Jermatšenkovi käitumises korduvust KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, ei vastanud kohtu veendumuse kohaselt maakohtu mõistetud karistus siiski süüdistatava süü suurusele. Kohus märkis, et D. Jermatšenkovi näol on tegemist isikuga, kes tegeles jätkuvalt ebaseadusliku suures koguses narkootilise aine käitlemisega. Karistamine sanktsioonis ettenähtud
miinimumkaristuse lähedase karistusega ei vasta esimese raskusastmega rahvatervise vastu suunatud kuriteo raskusele ega süüdistatava isikule. Seetõttu tühistas ringkonnakohus D. Jermatšenkovile mõistetud karistuse ja mõistis talle vangistuse, mis jääb alla sanktsioonis ettenähtud keskmist määra. Kohus märkis, et S. Judinile ja E. Avetjanile mõistetud karistused tuleb tühistada, kuna tuvastati koosseisuline raskendav grupi tunnus, mis toob endaga kaasa nende süüdimõistmise KarS § 184 lg 2 p 1 järgi, mille sanktsioon näeb karistusena ette kolme kuni viieteistaastase vangistuse. Süüdistatavate karistamisel arvestas kohus, et toimepandud kuritegu on raske esimese astme rahvatervisevastane kuritegu, mis oli jätkuva iseloomuga ja toime pandud omakasu ajendil. Süüdistatavate näol on tegemist varem korduvalt kuritegusid toimepannud isikutega ning neid on ka varem karistatud vangistusega.
minigripp kilekottidelt, fooliumvoldikult ja noa käepidemelt DNA analüüsiks võetud proovidest määratletud DNA profiilid langesid kokku S. Judini võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga ning ei ole kokkulangevad E. Avetjani võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Ringkonnakohus ei viidanud ühelegi tõendile, millele tugineb järeldus, et E. Avetjan ja S. Judin tegutsesid grupis. Vaidlustatud otsuses on jäetud täielikult tähelepanuta S. Judini ütlused selle kohta, et kõik korterist leitud narkootikumidega seotud esemed ning narkootiline aine kuuluvad temale ja E. Avetjanil ei ole nendega mingit seost. Samas oli narkootiline aine korteris S. Judini asjade hulgas.
kvaliteediga
teopanuse
ühise
teoplaani
realiseerimisse
(vt
Riigikohtu
kriminaalkolleegiumi 21. oktoobri 2005. a otsus asjas nr 3-1-1-101-05 - RT III 2005, 36, 348, p 8).
Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohus otsuses piisava põhjalikkusega analüüsinud, millised tõendid E. Avetjani ja S. Judini poolt KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist grupis kinnitavad, viidanud konkreetsetele tõenditele, millele need järeldused on rajatud ning põhjendanud, miks just nendele tõenditele tuginedes on E. Avetjani ja S. Judini süü tõendatud. Nii on ringkonnakohus tuginenud jälitustoimingu protokollidele, vahetult uuritud helisalvestustele ja E. Avetjani ning S. Judini ühises elukohas toimunud läbiotsimisel leitud narkootilise aine, kaalude ja raha leidmise faktile. 12.3 Kolleegium ei nõustu kaitsja väitega, et S. Judin tarbis narkootikume, hoidis neid oma toas ja E. Avetjanil ei olnud teadlikku puutumust nende ainete käitlemisega. Nimelt on ringkonnakohtu poolt tuvastatud, et 25. jaanuari 2007. a läbiotsimise käigus leiti E. Avetjani ja S. Judini poolt kasutatava korteri ühiskasutuses olevas köögis asetsenud kapist ja elutoast suures koguses narkootilist ainet ja kaalud, millel olid narkootilise aine jäljed. Samuti on ringkonnakohus põhjendatult märkinud, et just seal, kus E. Avetjan ja D. Jermatšenkov leppisid kokku kohtumise millegi ostmiseks, peeti nad mõlemad kinni ja D. Jermatšenkovilt võeti ära suures koguses narkootilist ainet sisaldavat pulbrit ja E. Avetjanilt sularaha 11 000 krooni. Kogumis tõendeid hinnates on ringkonnakohus tuvastanud, et kokkusaamise põhjuseks oligi narkootilise aine edasiandmine, kuna vahetult uuritud helisalvestuses räägitakse raha kokkulöömisest, valmispanemisest ja kogustest. Vähetähtis ei ole ka maakohtu poolt tuvastatu, et D. Jermatšenkovilt äravõetud narkootiline toimeaine ja selle koostisosade kontsentratsioon on sisuliselt sama, mis E. Avetjani ja S. Judini elukohast äravõetud aine puhul. Kriminaalkolleegium leiab, et ringkonnakohus on E. Avetjani ja S. Judini süüditunnistamise ja käitumise kvalifitseerimise osas KarS § 184 lg 2 p 1 järgi oma otsust küllaldaselt põhjendanud, kohtulikul arutamisel uuritud tõendeid analüüsinud ning otsuse põhjenduste kujunemine on loogiliselt jälgitav. Eeltoodust tulenevalt ei anna E. Avetjani ja S. Judini kaitsjate kassatsioonides esitatud väited alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.
oponeerimiseks
apellatsiooni
korras
vaidlustamata
küsimustes
(Riigikohtu
kriminaalkolleegiumi 9. septembri 2005. a otsus asjas nr 3-1-1-65-05 - RT III 2005, 27, 281, p 5). Kriminaalmenetluse seadustiku § 340 lg 4 p 1 kohaselt võib ringkonnakohus prokuratuuri või kannatanu apellatsiooni alusel tunnistada süüdistatava süüdi raskemas kuriteos ja mõista raskema karistuse või jätta karistuse muutmata. Sellest sättest koosmõjus KrMS § 340 lg-ga 1 nähtub, et ringkonnakohus on kriminaalasja arutamisel ja otsuse tegemisel üldjuhul ning eelkõige seotud
apellatsioonis sisalduva taotlusega. Juhul, kui apellandi taotlus on ebaselge või vastuoluline, tuleb taotluse sisu selgitamiseks lähtuda ka apellatsiooni motiividest, millised tuleb vastavalt KrMS § 321 lg 2 p-le 4 apellatsioonis obligatoorselt märkida. Viimast seisukohta kinnitab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9.oktoobri 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-65-06 milles märgitakse, et apellatsiooni piirid on seatud sellega, millises osas kohtuotsust vaidlustatakse, aga eelkõige siiski apellandi nõuete sisuga (RT III 2006, 37, 310, p 15). Kirjeldatud viisil on apellandi taotlust otsuse tegemisel sisustanud ka ringkonnakohus. 13.2 Maakohus tunnistas D. Jermatšenkovi süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja karistas teda vangistusega 1 aastaks ja 6 kuuks. Ringkonnakohus on maakohtu otsuse tühistanud üksnes D. Jermatšenkovile mõistetud karistuse osas ja uue otsusega karistanud teda vangistusega 3 aastaks. Maakohtu otsuse tühistamist on ringkonnakohus põhjendanud mõistetud karistuse mittevastavusega D. Jermatšenkovi süü suurusele. Kriminaalkolleegium tõdeb, et sellega on ringkonnakohus vaieldamatult D. Jermatšenkovi olukorda raskendanud, kuid ringkonnakohus ei ole süüdistatavale raskemat karistust mõistes apellatsiooni piiridest väljunud. 13.3 Prokuröri viide apellatsioonis esitatud taotluse aluseks olevale KrMS § 340 lg 2 p-le 1 on ilmselgelt ekslik, kuna selle sätte kohaselt võib ringkonnakohus uue otsuse tegemise korral mõista süüdistatava õigeks kõigis kuritegudes. Seda järeldust kinnitavad nii ringkonnakohtu istungi protokoll, kui ka prokurör vastuses kassatsioonile, märkides, et apellatsioonis sisalduv taotlus tulenes KrMS § 340 lg 4 p-st 1. 13.4 Apellatsioonis esitatud taotlus hõlmas lisaks kuriteo kvalifikatsiooni vaidlustamisele ka raskema karistuse mõistmise taotlust. Prokurör on taotlust valdavalt motiveerinud asjaoluga, et D. Jermatšenkov tuleks süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Lisaks eeltoodule sisaldab apellatsioon aga ka järgnevat põhjendust: "Karistuse määramisel märkis kohus oma otsuses karistust kergendavaks asjaoluks süüdistatavatel puhtsüdamliku kahetsuse, mis ei vasta aga eeluurimisel kogutud materjalidele ja kohtus uuritud tõenditele". Sellest põhjendusest ja KrMS § 340 lg 4 p 1 alusel esitatud taotlusest nähtub, et prokurör on lisaks kuriteo kvalifikatsiooni vaidlustamisele avaldanud mittenõustumist maakohtu poolt D. Jermatšenkovile mõistetud karistusega. 13.5 Nii apellatsioonis sisalduv ja KrMS § 340 lg 4 p-st 1 tulenev taotlus kui ka apellandi põhjendused käsitlesid D. Jermatšenkovile raskema karistuse mõistmise küsimust. Kuivõrd ringkonnakohus oli apellatsiooni taotluse ja motiivide vastuolu korral õigustatud võtma apellandi taotluste sisustamisel aluseks ka apellatsiooni nõuded ning nende sisuks oli muu hulgas karistuse raskendamine, oli kohus pädev mõistma D. Jermatšenkovile raskemat karistust. Ringkonnakohus on otsuses põhjendanud, millised asjaolud tingisid süüdistatavale mõistetud karistuse raskendamise ja milles seisnesid maakohtu vead karistuse mõistmisel ning materiaalõiguse kohaldamisel.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.