lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-07-14271\9

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 11.03.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-07-14271\9
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
11.03.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
545
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

11. märts 2008. a, Tallinn

Kriminaalasja number

1-07-14271

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Malle Preimer ja Ivi Kesküla

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu M.I süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 4, 5 järgi Süüdistatav M.I

Apellatsiooni esitaja Resolutsioon

Jätta M.I apellatsioon kui põhjendamatu läbi vaatamata

ilmselt

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

1.Harju Maakohtu 29. jaanuari 2008. a otsusega tunnistati M.I süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4, 5 järgi ja mõisteti talle karistuseks üks aasta vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võtta. Kuriteoga põhjustatud kahju eest mõisteti süüdistatavalt välja järgmised summad: 2999kr M. K, 1699kr K. T, 4030kr T. P, 7490kr I, K, 3000kr P. M ja 4000kr S. O kasuks. M.I tunnistati süüdi kuues erinevas varguseepisoodis. Neist viiel korral oli varguse esemeks mobiiltelefon, ühel korral varastas ta käekoti koos seal olevate erinevate esemetega.
2.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni M.I. Apellatsioonis ei vaidlusta süüdistatav kuritegude toimepanemist, kuid leiab, et liialt suured on välja mõistetud tsiviilhagid. Apellant leiab, et hetkeks, mil ta pani toime vaatluse all olevate esemete varguse, oli nende väärtus võrreldes esialgse poemaksumusega oluliselt vähenenud.
3.
Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooni väidetega, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.
4.Kriminaalkolleegium peab ilmselgelt ekslikuks apellatsioonis väljendatud arusaama, et kui isikult varastatakse teatud ese (käesoleval hetkel nt mobiiltelefon) ning see on teatud aja olnud juba kannatanu kasutuses, tuleb tekitatud kahju hindamisel võtta esmaselt aluseks analoogse kasutatud asja turuhind. Kriminaalkolleegium märgib esmalt, et ükski tarbeese ei maksa juba vahetult peale tema soetamist ning poest lahkumist sama palju, nagu tema eest maksti hetk tagasi eseme soetamisel. Seetõttu on iga eseme turuväärtus reeglina väiksem tema soetamishinnast. See aga ei tähenda, et juhul, kui isik on eset teatud aja vältel kasutanud ning see ese on isikult seejärel varastatud, oleks talle tekitatud kahju kehtiva turuhinna mõttes. Kannatanut ei saa sundida ostma apellandi arusaama kohaselt samaväärset kasutatud eset. Kasutatud eseme väärtus on seotud erinevate asjaoludega, seda iseäranis elektrooniliste esemete korral ning sõltub eelmise kasutaja hoolsusest, kasutamise iseärasusest jne. Tegemist on seega erinevate spetsiifiliste riskidega ning kannatanut ei saa sundida neid riske endale võtma. Tähele tuleb panna sedagi, et varastatud esemete hulka kuulusid ka kasutatud huule-ja silmapliiats, peite-ja huulepulgad jne, mille nn teiseskasutamine on üleüldse sisuliselt välistatud (isikut ei saa kohustada ostma kasutatud huulepulka).
5.Ka Võlaõigusseaduse (VÕS) § 132 lg 1 kohaselt tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Seadus ütleb küll samas, et kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada (VÕS § 132 lg 1 ls 2). Käesolevas kriminaalasjas ei ole tuvastatud varastatud esemete väärtuse olulist vähenemist, asjaolusid, mis seda tinginuks, ei esitata ka apellatsioonis. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et maakohus on tsiviilhagide rahuldamisel käitunud täielikult kooskõlas seadusega ning apellatsioonis esitatud väited on ilmselgelt põhjendamatud.

Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 2 kohtukolleegium määras:

Jätta M.I apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

Paavo Randma

Malle Preimer

Ivi Kesküla

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.