1-07- 9427
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-07-9427
Kohtukoosseis
eesistuja Igor Amann, liikmed Meelika Aava, Ivi Kesküla
Kohtuistungi sekretär
Maaria Rei
Tõlk
Irina Leetberg
Kriminaalasi
V.J-i süüdistuses KarS § 199 lg.2 p.4 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 28.novembri 2007.a. otsus
Apellatsiooni esitaja
süüdistatav V.J
Prokurör
Egon Oja
Süüdistatav V.J ik. xxx, ei tööta , eluk. x, varem kuuel korral kohtulikult karistatud, neist viimati 11.jaanuaril 2007.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg.2 p. 4 järgi 4 kuu ja 20 päeva pikkuse vangistusega, alates 4. septembrist 2007.a. viibib vahi all
Kaitsjad
advokaat Uido Truija
Harju Maakohtu 28. novembri 2007.a. otsus V.J-i suhtes jätta muutmata ja tema apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord
Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu 3. märtsil 2008.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Lühimenetluse korras tehtud Harju Maakohtu 28. novembri 2007.a. otsusega tunnistati V.J süüdi KarS § 199 lg.2 p.4 järgi ja karistati, KrMS § 238 lg.2 kohaselt, 9 kuu ja 20 päeva pikkuse vangistusega. V.J tunnistati süüdi selles, et tema, olles varem varguste eest karistatud, võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära:
avaldanud kuriteo toimepanemise kahetsust, kuid neli päeva hiljem paneb ta toime uue samalaadse kuriteo teises kaupluses. Ringkonnakohus nõustub täielikult esimese astme kohtu otsuse motiividega. Samas on maakohus võtnud süüdistatava V.J-i karistust kergendava asjaoluna arvesse kuriteo toimepanemise süü tunnistamist. Tähtajalise vangistusega karistamist on maakohus põhjendanud asjaoluga, et süüdistataval V.J puudub töötasu või muud vahendid rahalise karistusena määratava summa tasumiseks. Kuritegude toimepanemine oli muutunud süüdistatava V.J-i peamiseks sissetulekuallikaks. Varasemad karistused, seal hulgas lühiajaline vangistus, ei mõjutanud süüdistatavat edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ega tegema korrektuure oma suhtumises ühiskonnas kehtivatesse käitumisnormidesse. Mitme varguse eest on karistus on mõistetud alla karistusseadustiku eriosa vastavas paragrahvis kehtestatud sanktsiooni keskmist määra ning seda on lühimenetluse korrale vastavalt ühe kolmandiku võrra vähendatud. Neil asjaoludel on tegelikele asjaoludele mittevastav ning põhjendamatu apellandi väide esimese astme kohtu poolt mõistetud karistuse liigsest rangusest. Kuriteoga tekitatud kahjude heastamise kohustuse asetab süüdlasele seadus ning süüdistatava V.J-i avaldatud soov, asuda teistele isikutele kuritegudega põhjustatud varalist kahju kiiresti hüvitama, ei sea kahtluse alla mõistetud karistuse eesmärgipärasust ja õigsust. Ringkonnakohus peab siinjuures vajalikuks märkida, et üldtunnustatud käitumistavaks ei saa pidada mitte kuriteoga tekitatud kahju kiiret heastamist, vaid kuriteo toimepanemisest hoidumist. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.1 ringkonnakohus jätab Harju Maakohtu 28. novembri 2008.a. otsuse V.J-i suhtes muutmata ja tema apellatsiooni rahuldamata.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.